Vaba eestlane , April 25, 1978

              • \ 'lk
.J
ival> 25. aprfim
Nr. 3 1 « Teisipäeval, 25. aprilM 1978
ia, et Kremlis tervita-
)kkiilöömis€^a Ühend-
IXänadas propaganda-latel
televisiooniekraa­nel
jaosalist tiimi
(Tapatalgud). Män-
^astatiid ,jHolo€aHst"
[litatud detailides juu­list
Saksamaal Hitleri
ning selle filmi rah-
|te toomine praegu sel
enib peamiselt kom-
Ivisid, kuna see juhib
fujale nende mašsüi
lliselt, vallHtusretke-j
a kommunistide ja
laaluste käsilasie h i r -
[Canibodzlias, Eurou-maailmanurkades.
ri: küsimus — miks
ks praesusel momen-
1 valmistada 32 seda
ja, kiilvates sellega
sallimatust üksikute
[e ja komniTinismi-
Isega ühinenud lääne-
\\e, kus tugevama
^;sta"b demokraatlik
I pärast Teist maail-fiesti
uued generiu-isvänud.
selle film! selleks .
[ajate ette, et j{!utj-'
jekohut ei unustata".
lYalmistajad ja selle
Kuid kahjuks peij-puhul;,
mainfRia, et
|d ülekohiit oti nidc-l|
lma ajakirjanclnses,
|atutes ja televisioo-
|atud, kuid vn?a v j i -
kommunistide vu-
Venemaal j;: alla-bdes.
I\Iiks p^ab
l a m a selle . folo-
|le ohvriks on lan.,}"-
Iiljonid inimesed jis ^
Iterved rahni^gnipid
}iud. rvliks nek] ts^gi;-
ata lääneriikide' cla-
Iti praegu, kus koiji-jlemaaiimseit
pf\-:J -
lendab pidevalt o r . ia
ihjused komffii!'ii.*;:I-Ivitamisoper-
aiSfOOT.i'
|:?eks oleks peaieui
i d sellega, et nende
ei ole seni karista-
|mmunistlikku janti
d i i i m i aegsed nats'-
Nürnbergis toimu-
?ssil oma kurHegu
andma.
selline mulje, ei
bdustab ainult üh^^,
jaksavastase propa
laheiikus, mida on
la Kanadas elavj^
[ipi poolt, kes leiab'
sulmatud propa-
[ saksa rahvusginipi
st. Sakslaste ^lak^
[liäristamine filmi-raamatutes
ja te-
?s on seda märki-diskrimineerivad
'ahvusgruppide Ja
^iavad Tildibt ti-he-fceed
mõistetaks??
lit hukka.
[jtakse palju noor­test,
kes piintsia-le
siseseadeld ja
[ad surnuaedadel
I'id ning 'rikuvad
roppude 1 väljendus-hoonete
j a majade
on sellistele tege­le,
eks ; i i n l i g a a n ",
|us antud seletusä'
ih avalikku korra
|:n Kanadas nime-
!asi tunduvalt pee-
„vandaalid'\ mis
|n või koguni luil-
Ita
noored kuriatej^i-
[i viha eriti kooli­sis
purustat^akse-
Id kümnete tuhan-
K t . N U näiteks i l -
[ti ajpkirianduse^
pos North Yorgis
Is käesoleva aasta
[•es sisse löödud
jib, et-sün e? ole
|anidega" ega ka
vaid lihts?.U väi-:
1'ituspataljoiikkga,
(Järg lk. 3)
•i
il
'ii
1
.fjt
29. Ja 30. aprillil on valvears­tiks,
dr. T. Kuutan, tel, 751-6141.
ylkide Selfs
16. aiprillil pidas Mulkide Selts
asti I ^ a š pealkooso^^^ Koos
^•ii 13 viljandimaalast. Koosole-ioit
juiiatas:v. Madisso
Kollis J . Anton. J . Vares märkis,
.^t jiihattis on pidanud viiekuulise
iegevu^ kesitel M m koosolekut
Ja koostanud seltsi põiiikirja,
•-nis esitatal^se ikõosoleikule kinni-i-
amiseks. ^Aruanne «kinnitaiti ühel
Häälel.
'Kassaaruaraie, v ekitatud V.
Ojaasoni poolt ja J . Ärmi poolt
^isitatud revisjoÄomisijoni aiu-
.-iime, iklmitati. v '
iKillamängude kava koostaja ja
Koordineerija T.|\^eftisala selgita
i^öosolijaitele kaval koordineerimi-rie
vajadiistr Ta palus teatada,
•rjssuguse ettekandega, kui pika
fijalise j a kui suure ettekmidjate
asTvuga esinetakse. K a olöks tar­vis
teada esinejate vanus.
J . Vihma andis ülevaate Võidu-
Pfüha j a killamängudeiüle; Pidus-i.
uste asukohana 'kavandatud pe-vii's
Elbow ätalangemsse tõttu
hakati otsitna uüt kohta ja sobi­vamat
aeiga.
Killamängud ipeetakse 29/30.
juulil Moonstonel suusamäe
maa-alal. Maantee nr. 400 ääres
ca 4 miüi Coldwaterist.
Juhajtuse. poolt esitatud >põhi-ivord
loeti läbi pimk-punktüt ja
voeti koosoLekilf poolt vastu mõne
•/äikse paranduse ja täiendusega.
Kinnfart;el valimistel valiti seltsi
vanemaks J. Vihma jä* vanemate-
•'^ogu liikmeteks valiti Ojasson,
.J. Vares, v: Madisso ja W. Mand-
•;i'a.-,- • '. : V .'
Revisjonikomisjoni liikmeteks
valiti J . Anton, J . -Ramjalg j a T.
-baar.
_ Mulkide Seltsis ei | ole iiikme-niaksu.
On a i n ^ õüldkordne sis-
.sastumismaks .perekonnalt. Mak­su
suuruse määrab peakööscyiek.
Möödunud nädalal toimus Mulkide Seltsi koos olek. Pildil paremalt V. Madisso, J . Anton, J . Või­ma,
V. Ojasson, W. M a m t o , ! . . Vares, E..Ttoi, J ; Härm, T. Xaar Ja J - lamjalg, nende seljataga
Foto: Vaba Eestlane
^: m Thmider Bay Eesti luulering„Põim5k" on tegutsenud SIgemaSe 5 aas­tat.
Kanada ©esü ajakirjanduses on sellest grapisl vähe Juttu olnud. „Poimik" on aga tuntud Ja
Isea kuulsus saavutanud nüM© • ainult f h m t o Bays, vaid ka; Mstes toeeiilm" mandri keskustes
-Ja Rootsis-. ; '"-.
Lüulering asutati 1975. a. sügi­sel.
Asuffeajaks oli O M Ptnt> kes
oma lava- ja- tearitegevust alus­tas
juba kodumaal. Idee ja tõu­ke
eesti luuleringi' moodustami­seks
sai Olyi Pitilt pärast 3-kuuli-se
„Poetry Readers" kursuse lõ­petamist
Thunder Bay Gambrian
Playersi'teatri juures. Esmakord­selt
:esines ,^PõHni!k" kaasamaa-lastele
1973. a. septembris, mee-huitades
ja tähistades küüditami­se
aastapäeva.
Sellest ajast peale on grupp te-gutsenüd
pidevalt Ja Järjekind­lalt,
esinedes kõikide eestlaste
rahvuslikel üritusfel J a koktea-tulekutel.
•
ü
soodsa hinnaga Port Sydney's,
^Kotkajärve" tee ääres, poole
aakrisel maaalal
TÄLVEKiNDEL, KIH
K O R R A S MÄJÄ
Auto kuur, saun, j.m.
Ligidal järvele, kosele, Jõele.
Tel. (705) 385-2984
^ae või seina sisse installeeritud.
Moodsad tugevajõulised ventilaa­torid
vaimituppa, kööki või pöö-ningnle.
— Tel. 762-9i9©
Insurance
Ageney
23 WESTMOJRE Dr., Snite 2I«
Rexdale. Ont. MSV 3Y7
Tel. 7454622
(Algus lk. 2)
kes hävitavad, purustavad ja lohu
vad ainult hävitamise pärast. Nen­del
noortel puudub täielikult dist-sspliinitunne,
mida neile pole õpe­tatud
ei kodus ega kä koolis, kus
mõned aastad tagasi võimutsenud
üliliberaalse kasvatussüsteemi mõ­jud
annavad veel praegugi tunda.
Paistab, et praegu vaadatakse
nii koolides, kodudes kui ka ameti'
asutustes sellisele hävitustööle lä­bi
sõrmedb ning lastakse maksu-maksjatej
tekkinud kahjud välja
maksta. Õleks vist juba ammu aeg,
et sellistele noorte kurjategijate
korrale kutsumiseks rakendatakse
vastavad abinõud j a nõutakse va­jaduse
korral vanematelt sisse nen­de
laste poolt tekitatud kahjud. • •-;
Põimik on veel esinenud Chica-gos,
a. 1975, Mmneapolisesl977. a.
; a 1977. a. novembris Stokholmis,
Rootsis. See oli kindlasti grupi
suurem ja tähtsam reis. Kõikidel
esinemistel on „P!õunik'* saanud
iTteätahtliku; ja kiitva arvustuse.
Stokhohnis essinernine oli pühen­datud
meie suurima poetessi Ma­rie
Under'i austamisavalduseks.
Roojtsi Eesti. Kultuuri Koondise
poolt korraldatud „Põimikü" esi­nemisel
kanti ette Marie Underi
luulest 27 pala, ümumisaastaist
1904—1954. ,,Põiniik'' kiMastas
Marie Underit haiglas, kus poe­tessi
soovü Olvi Pint deklamee­ris
Mlle 'ühe tema luuletuse.
Esinemine Stokholmis sai hea
•amistuse • Rootsi' eesti ajakir-
^ jäahduses. ;
„Teajtaja" kirjutas oma 19. nov.
nimibrls: ,,Seekordnegi ettekanne
oli hingestatud ja läbi-töötatud
püüdest "tabada autori tunde­skaalat.
Toon ja häälevarjundid
olid mahedad, laitmatult kooskõ-
, lestatud ka koilimikette)kandeis,
tõusud j % mõõnad sordiini E U
hoitud, väMdes sattumast p€^-
teetikasse. „ Vanemate Piibel",
yySõduriema", ,,Appihüüd „Su-viohtu
maal" j a ,jHommik" Olvi
Pinti üfcsikettekandes ümutasid
head kõnekooli. Nauditavad olid
ka„üksi merega" E l l i Koodi ette­kandes
ja Kaja Kenti ,,Sirelite
aegu" ja >,Seisatan". Nü kolmik-ja
kaksfeeittekandeis jäid -ühte-yiisi
kõlama maihedad häälevar­jundid
nagu kammertooniga kät­teantud
algusnoot'-
Luuilenngi kuuluvad: Olvi P i n^
Kaja Kent, Elli Koodi ja Elfriede
Kompus.
: võimaluse Rootsi reisi; kaa­sa
teha. ..' • .
Oma kunstiküpsuse on lüulering
,saaviltanud pideva töö j a harju-tustega^
milleks'tullakse kokku
2 korda nädalas. Esinjemisel ka-šutaitakse
vahel k a lavalist liiku­mist,
rekvisüte ja riietuse vahe­tust.
Ligemale 5 aasta jooksul on
esitatud eesti luulet, alates Koi­dula
j ä Petersoniga, tuntud vana­meistrite
kui ka pagulaspõlve
luuletajajte loomingut. Erilisel
aukohal on olnud ,;Kalevipoeg".
„Põimilcu" viimaseks saavutu­seks
on esinemised Thunder Bay
kaabeltelevisioonis, TV-s cn esi­netud
5-1 korral, iga kord erine­va
kavaga. Need on: E. V. aasta­päev,
,iKaleyipoeg", A. H . Tamm
saare löO^aasta sünnipäev, Maiie
Underi Ööaasta sünnipäev ja
Helmi Mäelo 80-äasta sünnipäev.
Esinemine oh eesti keeles, 15.
min. kestvusega. Programm algab
kirjaga j.Est/õnian Poetry Rea-ders**
tornide väljaku taustal ja
EUeri klaverimuusikaga.
BRADFORD — Bradfordi eestlased InglismaaS on ärataamd tä­helepanu
aktiivse seltskondliku tegevuse Ja nende keskse orgiaiil-satsiooiii
„Eesti Kodu" eduka majandamise tõttu. |
„Eesti Kodu" järjekordne aas-;
tapeaköosolek toimus 9. aprillü,
mis kulges sujuvalt ja harmooni­liselt.
Senisele juhatusele avaldati
usaldust kõigi liikmete tagasi va­limikega.
Tegevusaruandest selgus, et
„Eesti Kodu" poolt oli aasta jook­sul
korraldatud 13 üritust, millele
lisandus liikmete j a mibmesugus-te
,.Eesti Kodu" lümber koondUr
nud eriorganisatsiooni poolt kor­raldatud
28 pidu või koosviibi­mist.
.
1977. a. kassa läbikäik ületas
eelmise tegevusaasta oma ja oli
ligi 52.000 na^lsteriingit (1 na^l
umbes 3 dollarit). Kassa läbikäi­gu
juures etendas kaaluvat osa
„Eesti Kodus"; töötav baar, nulle
läbikäik ainuüksi oli 30.370 nae-la..:-
Peakoosolekul vastu võetud ot­sustest
olid kaks erüist tähelepa­jäid
kaugemas ja lähemas võttes. nu väärivat.
Esinemisel kantakse rahvariideid.
Tavaliselt korratakse programmi
veel järgmisel õhtul. Televisiooni
j aama soovil" oodaJtakse , ,Põimi-kult"
tulevikus uusi programme.
Kuiia ettevalmistus võtab'küllalt-''^^ ^^^^ / .
ki aega ja „Põimlkut" cn:kutsu- ^ainuti .otsustati tasuda örgan^
Koosolek otsustas rahaliselt
toetada Euroopa Eestla-ste Lau-lupäeyast
osavõtjaid
tegelasi
tud Rahvaste Komitee)
tegevusest.
IRK tegevusse suhtuvad keha­likud
võimukandjad sümpatisee­rivalt.
Kontakt ajakirjandusega
ja kohaliku raadiojaamaga on pü­sinud
i^õbralikkuse alusel. Üritus^
test võtsid möödunud aastal osa
kohalikud silmapaistvad tegela­sed.
Kuhingainnä 25-nda valitse­misaasta
juubeli puhul. toimunud
banketile oli saabmiud kutse ka:
I RK esindajale, ^
kellel sellega avanes võimalus
prints Philipiga mõtteid vahe­tada
inimõi^ste probleemide
iile ja seal Juure selgitada Ko­mitee
eesmärke.
Bradfordi Ikestatud Rahvaste
Komitee on üks aktüvsemaid põ­genike
polütilisi organisatsioone
kogu Inglismaal. I R K seob kõiki
raiivusgruppe ühis^^ tööiks
ühiste eesmärkide suunas.
Alul on 3-—4 minutiine selgitav
sõnavõtt autorite elust Ja tööst
Ja Järgnev luule lugemine oim
pühendatud vastavale autorile.
Lugemise ajal näidatakse looduse
ja lillede pilte, k u i k a deklameeri-tud
esinema külamängudele, siis
jäävad edaspidised esinemised
tulevaks sügises. : :
,,Põimik" on hästi tuntiid
Thunder Bay etnilises ringkon­nas,
liikmete ahi Ja koostööd
on küsitud erinevatele etniliste­le
üritustele Je ettevõtmistele.
On tehtud ettepanek esitada ees­ti
luulet, kus publikul o l ^ s või­malus
seda jälgida mglise keeles
trükitud tõlkes. Olvi Pint on aas­taid
aiktüvselt tegutsenud Gamb­rian'
Playersi teatri juures ja
,J^imikule" on sealt osutatud
hiataiitlitoku, moraalset ja
janduslikku abi. Viimast toetust
on saadud kä Wintariolt.
Jääb loota ja soovida, et ,^õi-miku"
juht j a liikmed k a tulevi­kus
jätkavad oma viljaikat tege­vust
ja annavad võimaluse kuula­ta
eesti luulet nü meelepära^ ja
kunstiküpses esituses neüe, kes
sellest oskavad lugu pidada.
satsiooni kassast Inglismaa eest­laste
suvepäevadest osavõtjate
klubi liikmete sõidukulusid. Tä­navused
suvepäevad toimuvad
Londonis.
Niisuguseid samme näib õigus­tavat
klubi tubli majanduslik
alus. Aastate jooksul on tdkküiud
organisatsioonüe .panga hoiuste-na
üsna kogukas reserv. Esitatud
aruandja järele ületab. see praegu
16;000 naela. Möödunud aasta
jooksul suurenes fond 2.400 na«-
la võrra.
Peakoosoleku ajal oli klubü
311 tegevlüget. Läbikäigud nü
lihei k u i iteišel juiiul j a k a r ^ r v
on liikmete arvuga võrreldes
märkimisväärsed.
fyyletus
Arvukate rahvuslike ürituste
Ja agara klubi sisemise tegevu­se
kõrval on Bradfordi eestlas­kond
võtsiud' oga.IRK (Ikesta-
Ameerika suurima prestiiziüga
kirjandtisajakiri „Poeitry", mis
avaWab luulet ja luulekriittot
ümud^ juba aastast 1912 alates,
avaldas oma tänavuses märtsikuu
nmnbris (CXXXI aastakäik, nr.
6) Alefcsis Ranaiti luuletuse „ 0n
the Island of Ogygia" (Ogüügia
saiarel), odiisseiaainelise pala, mis
eesti keeles ümus kogus „ K u iv
hiügus" (1963). Tõlke eesti kee­lest
on teinud Henry Lyman, kes
on teisigi A. Ranniti luuletusi ibõl-kinud...
Kaastööliste tutvustuses märgi­takse
A. Ranniti kohta, ©t temalt
on itoiunud kaks ingliskeelset
luiüetuskogu j a et tema töid on
ümünud aiastati ümuvas ^ t o l c o -
gias „New Direotioifö" (isr. nr.
24, 25, ja 32).
E L L E N MÄEHANS.
Ohtu avas Malle Laansoo tervi­tades
külalisi jä tutvustas lühidalt
Jaan Leppa. Enne diapositiivide
näitamist andis ettekande tegija
lühikese tagapõhja oma kokkupuu­tele
Pakistaniga,
kus ta-oli möödunud aasta lõpul
kolm kuud Tarbella elekM|õu-
• Jaama ehitamise. Juures..
Viimast tabas möödunud sügi­sel
liiklESõimetus, , mis võttis
Korrastan
murumitjad, kettsaed, lume^
puhujad Ja päramootprid.
Tel. 225-3983 ~ H . KASK
Kujutava kunsti STUUDIO
Möödunud neljapäeva õhtid toimus Peetri kiriku
ruumis T.E.Naisseltsi küünlävalgwse õhtu. Vaatamata halvale i l ­male,
ikka veel lumesegusele vihmale oli kogmienud 70 inimese üm­ber,
et kiaulalä Jaam Lepa ettekaraiet Pakistasiist, mis
te, arhitektuuriliste Ja kultuuri­liste
mälestusmärMdega.
Kuna vaatajaks oli peänüselt nais­pere,
siis peatus ta seletuse andmi­sel
just riietusse ja kodusisustuse
küsmiusisse puutuvais detailides.
Ettekande kõrval oli väljapanek
ka üksikuist pakistani naiste rõi­vastest.
Need olid pärit eriprovmt-sidest
ja jätsid oma kirevusega
ning tehtud töö suurusega impo­santse
mulje. Need olid aga ka
peoriided, mida diapositiividel tä­navariietuses
ei olnud näha. Näitu­se
oli organiseerinud Reet Veski­mets.-;
J. Lepal on hea ettekande stiil, ta
mõistab mõnda asja huumoriga se­letada
ja meie rahvale omaseks
teha. See jättis naisseltsi õhtust
osavõtjaile mõnusa ekskursiooni
mulje meile võõrasse, aga huvita­vasse
maailmaossa.
$30.
$16
$ 9
$32.
117.
:iiaiF08TIGÄ
¥@@raiidcicssf $13.S@
$27.5©
Tema sealsed tähelepanekud on
meie ajalehes juba pikemalt ku:-
jeldamist leidnud, kus ta vaatles
oma elu Lahores,2-müjoni elani­kuga
suurlinnas ja käsitles äärmi­selt
rikaste ja äänniselt vaeste
ühiskonnaga riigi elu nende tähele­panekute
ja kogemuste järgi mida
ta isiklikut nägi/
• Kõigile .sellele aga andis tore­da
ja huviga . Jälgitava • lisandi
rohkete diapositiividega vaata-
JaUe lähedaseks tehtud omapära­ne
maailm oma tavade'^ inimes-;
LENNUPOSTIGA
^ Aastas $82^-» poolaaslas $31^
Aadressi muudatus 30 eenti. Üks&iumbri hind 3S osuti
USA aadressiäde ..SOPCODE"
Pangatshekk või posti rcüiiakaart
Free Esttmiasi PobÜshers nimele.
Müiigü Õlimaalid
567 Roehampton Ave.
Tel. 488-5895
JBBB33SSSC
® Perdinand Kannast, kaimeg-ne
Seime rahväkoondise esimees
Saksamaal, tähistas Paderbornis
Helsingi professor Göran Berg- I ^ ^ a , ^ ^ ^ ^ ^ - ^ ^ ^ ^ ^
man aivaldas Rootsi raadios, et
LõünanSoomes on registreeritud
uus loomaliik, üle' 20 metssea ön
nähtud Hango püikonnas. Arva­takse,
et • metssead on ujumjid
Soome iile lähe Eestist, kuna . thäikida, et k a Ojamaa randades
LõunanSoome saarestikus on lei- on viimasel ajal leiitud metssea
tud '• mietsstea korjuseid. Võte korjuseid.
ta lukussepatöökoja omanik,
Saksamaal töötas t a ühes sama
ala firmas meistrina kuni pensio-neerimiseni.
Palun miüle saata V Ä B Ä EESTLANE aastaks /
tavalise / Mripostiga
. Tellimise kattdra lisan $
Nimi : -
197