Vaba eestlane , May 14, 1985

              OTT.
Lijrary 50253
-^dtions Section
Secoad class
registratioii number E i S T I L A S T I IL IGAL TEISIPÄEV A i
JA NEUAPÄEVAL
Nr. 37 (3150) XXXIV aastakäik Teisipäeval, 14. mail 1985—Tuesday, May 14,1985
mva. • w i K l , IILI iaifif|,|'pit^iiiipi^
Ükäknumbri hind 70 centä
mmmmmammmmmmmaammmmmtmmmm •!• iiii t.l .
Eelmise nädala kolmapäeva õhtul toimus Eesti Sihtkapital Kanadas tänavune
peakoosolek, millest sshtasufuse :95-st kohustuse täitnud Mikmest oMd Ise voi volitusega
EKS esimees H. Lupp avas
koosoleku ja märkis, et kuna ESK
kuulub riikliku kontrolli allä, siis
tuleb koosolek ka vastavalt neile
nõuetele läbi viia. Möödunud aas­tat
võib pidada üheks parimaks se­nise
tegevuse aj ah Kui praeguse
ebastabiilse majanduse ajal on jõu­tud
siiani, siis ei; tohiks olla erilisi
raskusi veelgi rohkema saavutami­seks
tulevikus. Vaikse leinaseisaku­ga
mälestati mitmeid nendenimeliš-te
fondide loojaid ja liikmeid, kes
aasta jooksul on lahkunud.
Põhikirja kohaselt jäi koosole­kut
juhatama esimees H. Lupp,
kes esitades tegevusearuannet ise­loomustas
seda tõusu suunas are­nevaks.
11. märts oli tänavu aja­looliselt
tähelepanuväärivaks päe­vaks,
selle! päeval tõusidkSK asutami­se
ajast alates laekunud summad
koos kingitud kinnisvara väärtu°
^@ga ja juba kindlasti teadaole­vate
summadega kokku üle ülae
müjom doliarl.
Sama aja jooksul on sellest sum­mast
organisatsioonidele toetuseks
välja makstud $295.000. Suurem
osa ülejäägist, kinnisvara mahaar­vatud,
moodustab kapitalifondi,
mille kasumist võidakse anda toe­tusi.
Möödunud aastal laekus rahalisi
annetusi koos testamendi-pärandus-tega
rohkem kui ühelgi varenJal
aastal; rahaliste sissetulekute ko­gusumma
oli $160.400, suurim se­nistest
aasta laekumistest, jättes üle
kolm korda suurema kapitali kas­vu
kui eelarves oli kavandatud ja
rohkem kui- kõigil eelnevatel aas-
ESK raames rajati uusi eri- ja
mälestusfonde, tõusis testamentide
arv kus ESK nimetatud, , i
sar teatavaks,-et meli surma läbi
lahkunud kaasmaalast on ESK-le
pärandanud kokku üle $200.000,
• mille tegelik laekumine toimub
länavu.
Springmount'is asuval aiandusäril
on olnud hea töötulemus, mis an­dis
kasumit $46.800.
Suurem osa väljamakstud toetus­test
on antud-summadest, mis on
laekunud erisoovidega annetustest
või testamendi-pärandustest. ESK
annab igale ametliku kviitungi, mis
võimaldab teha tulumaksu dekla­reerimisel
mahaarvestusi. Möödu­nud
aastal on antod toetusi Eesti
Maleklubile Torontos $200, EKN
Eesti Rahvusfondile $2000, ESTO-
84 teatritoimkonnale $400, Toron­to
Eesti Seltsile näituse ,.Tallinna
väravais" korraldamiseks $400 ja
TES Täienduskoolide kirjastusfon-dile
$500.
Toetuste väljamaksmise protse­duur
on lõppfaasis: EELK Luteri
usu Kanada praostkond $1000 lee-riealistele
noortele eestikeelse teat­meteose
kirjastamiseks; Eesti Gai­dide
Malevale Kanadas $1000;
eesti helikunstnike muusikasalves-tamiseks
$1000,
eesti iioorte „Sport Laager '85"
Jõekäärul $1000, Eesti Skautide
Malev Kanadas $1000 Kanada
skautide VI jamboreest osavõt­miseks
Guelpbis; Eesti Skautide
Malev Kanadas $1000 Kotkajär­ve
väljaehitamiseks;
$500 Eesti Tõlkefondile: EKN
Eesti Rahvusfondile $3000, Lõuna-
Ontario Eestlaste Laste Suvekodule
$2000,- Montreali Eesti Täiendus­koolile
$500, Toronto Eesti Nais-seltsi
Jõekääru Laste Suvekodule
$3000, TES Lasteaia kirjastusfon-dile
$1000 ja Vancoüveri Eesti
Täienduskoolile $500.
Huvi mälestus- ja eriotstarbe
fondide loomise vastu on tõusnud.
Nende loomise soov esineb ka mit­metes
testamentides. Praegu on
olemas Hanno Kompuse, Eesti
Kooli, Aleksander Haavaniidu,
Fanny ja Heinrich Karu, Juhan
Torki, Jüri Kuke, Helju tuide,
August ja Aide Nüüdi, Felix Kra­bi,
A. ja L. Kreekmani nimelised
fondid, mis kokku moodustavad
summa, mis praegu koos kindlasti
teadaolevate laekumistega võib
tõusta kuni $375.000-le.
Omaette märkis esimees Haava-niifs
Springmount Nurseries & ^ , „
Landscapmg Ltd. tegevust, ^mus
Mis on kulgenud ülespoole ja ^.^^t Õnnistamist
_võrreldes eelmiste aastatega' oü Tonu
andnud möödunud aasta! ESK-le
$46.800.
Peetri koguduses leerilaste õnnistamine. Pildil neli noort pä-e
ja sugulaste poolt antud lillesü^
g, Pia Metsala jä, Eerik Valteio F
Ka on ESK olnud kaasaaitaja
ESTO-84-le, toetades mitmesugus­te
ürituste läbiviimist, andes orga­nisatsioonidele
ja eriala komiteede- O^^:^^ ^ ^ . ^ l ^ l . J 1 • W i • • . . 1.. 0.. . d . o„i X o '
le $11.000 otsest toetust, ESK öopme ajalehed knjutavadHelsmgi panga-ja ^j^^
kaudu laekus nimetatud üritustele nid kaks meest, kes öUd relvastätud piistolk^^^^ aja«
raamatutes. ESK tegevuse tutvusta- L^PajÕeja^ M lahe kunmiir
miseks anti välja Eneri Tauliku- paadis ja iile
jundatud voldik. Mootsi, kiis said asüüli. Peale nende on yselvahista
. m e H isilmtj-mee^t
ESK tulude ja kulude aruande • v '
esitas laekur H. Mäeste. Tulusid Eestlaste juurest tagaotsimisel
on eelmisel aastal olnud kokku Caloniuskatül asuvas hoones nr. 6
$160.939.65,
$109.704.16.
$51.320.95.
1.310,00.
370.00).
Kolmandal korrusel löödi ühe-sellest
annetused Töölös mingit saaki ega relvi ei lalise korteri ufe sisse ja hei-
Kulude poolel leitud. Tegelikult olevat abilised: .^^^ tuppa-suitsupomm.
toetused fbatud ji^a enne kui röow
aasta! ^ff'^. ^^est^eiti kasutatud .^j-^^^^ ^pikemata.;
sellest
(Eelmisel
ESK .varanduslik
saadud varandus näidatud saa­mise
aja
$243.989.94. süs nädala lõpul võttis ta oma
kinnituse tagasi ja laskis ajakir­jandusele
oma sekretäri kaudu
teatada, et mee!ste edaspidin©
„ ^ J . . , vTxr saatuse küsimus on lahtine.
- aeg raha. Et nad varastasid NK-s
®^ ei seleta veel ära, kust on tulnud Millegi pärast on küsimus muutu-
Ameenka tuntuima tehnikaiilikõoUThe^^^l^
setts institttte ö£ Technology vilistlaskonna ajakiri
„Alumni
mij^e
^TOÖMRELE!l^yr^
Kuidas tundub, kui vastata
foni helinale ja saada sõnumi, et
sa oled Mac Arthuri auhinna saaja
— teiste sõnadega 230.000: M a r i
• omanik?
• ,jSee O H märkimisväärne tunne",
ütleb 57-aastän'e Alar Toomre, Ima-temaatikä
osakonna |>rofessor ~
,^nagu loterii peavõidu võitmine ü-ma
püetita või Pulitzeri auhinna
saamine ilma raamatut Mrjutama-
See juhtus möödunud sügisel, kui
Mac Arthuri sihtasutis ; otsustas
määfata oma auhinna Töomrele
kui erakorraliselt a^^ origi­naalsele
ja ise oma tööd suisnavale:
uurijale, kellelt võib palju oodata
tulevikus". Ta on kaheksas M.LT.
õppejõud, kellele on see au osaks
saanud 1981. aastast, mil asutati
MacArthuri sihtasutis. .
Sündinud Eestis 1937. aastal,
Toomre tuli : IJSAsse Š49. aastal.
Tä õppis füüsikat 3 ä äeronautUist
inseneriteadust M.I.T.*s, õppis oda-si
Manchesteri ülikoolis Inglismaal
ja lõpuks asus õppejõuna tööle
M; T. T. mateniaatika bsakönhas
1960, aastal Ta töö tähekögumike
^ dünaamika uurimisel on laialt tun-röövi
osas olnud paljastavad jä-l-jed
selged.
Raivo Roosna ja Alexandei" Le­pajõe
edasine saatus pärast karis­tuse
kandmist Soomes on muutü-relvad
— üks püstolkuulipi^ axiotuozu^wouaovu ^^^^ leht. Kui soome-Välismaalaste bü-
^ üks parabellum-revolver, .samuti Niipea kui soome politsei sai roo juhataja Risto Veijalainen alul
'^Aa iB TTT pangakontorist Kottbys röövitud: selgust röövi teostajate isikuis, kinnitas, et mehed pärast karistuse ^ ^.S?!^?"'^^-^ö Soome inarka (ca $17.000). voeti kontakt Stokholmi ppUtseiga, kandmist saadetakse välja, Rootsi,
Mingit jälge ei olnud äga hei- kust soonilasi infoniieeriti, et kÕ- kuna seal on neile antud asüüli,
singlaste juures Tillanderi küllase- nesolevad isikud on alles hiljuti ta-paäiist
röövitud esemetest, mille batüd poevarguselt Stokholmi NK-Läbirääkimiste
ajal märkis A. -^^äitsust 'hinnatakse vähemalt^^^k^^
Sep^, et antud oli ainult ESK aru- miljonile Spome marga- on Stokholnlis esinenud väga hästi
anne' kuid puudus A. Haavaniidu ^® $300.000y.^^/:^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ . ^
puukooli aruanne, kus olnuks näi- Soome politsei kahtlu^stab,
datud ka aiaäriga seotud kulud, jöugn taga seisab^ m^^^
jaselgitamata^^ „boss«,^^ V^v^ Htsei loeb tabatuid ^proffideks" • Soome Aftonbladet kirjutab, et:
JJiurdluse kaigust ja^ulekuula-^^^ et nad autoga tabatuid võih oodata Väljaandmine
^^stest teateid eii avaldata. toimisid nii lohakalt, et nende hi- venelastele,; kui ne^^^ seda. nõua^
sopvijaif aiaäri: äjaajamišriont- Pjevat isegi võimalik, et yahistatuil med olid kohe teada. Eriti panga- v a i ^
rollida peale koosolekut. V oli mõni ülpsaTidpaTiHja/splltnpki — ; : . ' .' \,-\.-::
^^dasistel ^ sõnavahetustel kordu- ning^l^^^^
sid juba^ eelmiste aastate koosole-masei juhul võis pangarööv olla ta-kuist
tuttavad väljendused, kus A. batute eraäriks. ^
Haavanüt muuseas mainis, 1^ • i • n • .
yaranduse üle andnud, kuid on Lepjajõe ja Roosna vanad tutta- nart Bodström Ütles riigipäevalv et Leila IVÖUeri ja Valdo
, nüüd on häbi seda tagasi võtta. vad. Pärast pangaröövi Kottbys lei- ' ^ ^ j i ^ ^ ^ ^s^l^^^i, ^liA^^U a^icicütx nnhmeioifi^^
. . ~ - . . tud BMW-723 kuuluh Raivo Roos- , , , • . , ^ * .
Ä a s t mitmeid sonavrotte kmmtati ^aie, ^ saks^ Roötsi kodakondsuše taotlemisel. Seega pole neil vaja
aruaiad 3 vastuhä^^^^
1985. a. tegevuskavas on ette- hetatinumbriplaadidsoom - * f J M «V - i ™ ! , , ,,
nähtud senise: tegevuse jätkamine numbritega, j^st seife auto alusel kodanikena on neil vounalus taotteda vaEjapaasiE-'
^: olevat politsei saanud paremaid liiba kaheaastasde tütrele,
jälgi röövlite kohta. Autosti Ä , , ,
tõenileid et ka Lepajõe oli Roos- Seda nimelt ^teatasid venelased fekond Randpere ühendamise prob-
.Sellele vastas H. Lupp, et ESK ei
või omada äri, mistõttu tuK leida
moodus selle pidänüseks eraldi
ESK tegevusest. Küll on .võimalik
naga
T A D T II ' N S T I T U UT
I n II I U 310BLOORST.WEST^,
TORONTO, M5S1W4'
Sisbfvd.K MadisonAvenue — Spadina jaam"'
]ElOT;BAimJOT 4Ö aastat
1,19. mail^.a. kell3
Müler-Randpere kolmanda loataot-ijõe
ja Roosna vahistamine luse puhul — mis inuidugi lüka-toimus
dramaatiliselt. Politsei 30- ti tagasi..Välisminister Bodström
%heline komandrogrupp piiras aga kinnitas ,et valitsus loomuli-hopne
sisse. kult peab paküišeks lahendada pe-
Eyerson^i teatifis (43 Gerrari St E.)
LOENG
Pääsmed eelmüügil Eesti ibistamiskomitee äris, tel. 462-1344,
ja kohapeal enne eteitdiist.
kyltyynihišjooni I
Eesti Bqpf i^ti KagudJy^
883 Broadview Ave.
27. mailkeU 19.30
KÕIK öNf KUTSUTUD!
JUUBELI-MUUSIKA
KONTSERTÕ^H^^
pühapäeval, 26* mail keU 18.00
Osalevad Soome mustlane Heinoian Blomerus ja Saalemi'
koguduse löoredr.'::-'
leemi ja et asja on mitu korda esi­tatud
N. Ludule.
Küsimuse, mulised võimalused
Miller-Randperel on võimalik oma
last välja saada esitas Gunnar
Hökmark. Ta leidis, et kui koda­kondsuse
andmine toimub kehtiva­te
reeglite kohaselt, s.t. viis aastat,
on laps sel ajal juba 7-aastane ja
tõenäoliselt kaotanud sideme(ä
oma vanematega.
Võib-olla ka vanaemaga, kes prae­gu
on lapse hooldaja.
Selle aja jooksul võidakse laps
isegi vanaema käest ära võtta, vas­tavalt
N. Liidus kehtivate erisea­duste
kohaselt, sest pärast MiUer-
Randpere ärahüppamist vallandati
ta töökohalt.
Leüa MiUer ja Valdo Randpere,
kes hüppasid ära möödnud aasta
augustis, vübisid rügipäeval ise
kohal kuulajatena.