Vaba eestlane , September 14, 1978

              ..VABA EESTLANE" on
vabade emtlmfehäähkmdi&
Ilmub 2 korda nädalas
felslpäevöf ja neliapdeyal
— Em
ka ipolitseinik pidas feiniü üli® Il­linoisi
atito ikiire sõidu pärast 80
miili feaugusel isidaieyst itta, siis
ehmuis ta i ^ i iiiägi, et auljos istu­sid
(la>lm alasti baist. Autot Juh­tis
24-aastaine Eliiiiliurstist pärit
naine^ikes seletas; et is© ja ta
feaiks teaaisla^ tahitsid sõidu. a;jal
j^lkest võtta. Pplitse! ütles, et tä
ei andnud naissollsjafcele karistus-päetlt,
kuaia riad ei uletaaiud lu-bPitüd
sõidukiirustr
TORONTO — Üks ikõrgenmlk^^^^^
hai olev Kanada Baptisti kiriku
ametnik lütles, ©t paljud pastoorid
narrivad oma tooguduše iillmietd,
viKs neid segädniöse ja vöimali-kult
õrnale kirikust. Pastor A.P.
StaiT, Eyangelical Baptist Church
Home Mi^ion Boardi sekretär
ütles, et suur arv pastoreid eita­vad
Je^use neltšiStÄdi ja pea­vad
osa Piiblist mülitideiks.
ATE3ENA — l&:ee(ka aiiieoloog
prof. Alexander Andrcnsko® üt­les,
et ta on avastanud teise haua
Vergina ikünikal BölijaHKreeikas,
rais näitab, et see on * Ikuninglik
kalni&u, mis oii (kuulunud Alex-ander
Suure esivanemaile. Prof.
Andronikos, kes töötab Salönika
ülikoolis, & et teine haud
avastati 5. aug. ja nä.ib olevat
ajast 350^-375 e. Kr. Esimene
haud avasfeati onöödunud novemb­ris,
mille kohta prof. Andronijkos
väitis, et see <^1^^
• Suure;isa-ita . II
haud,;'.
TsljehhosliovakMa okaipeerasniE© algas tegelikult siis, iju| N. M^u lennuüMia^ ÄeifofäoM^iÄi.
leHMMHk laskus 20. augustü 19ö8 raened minutid pärast keU g2 õhtu! FMha R u ^ e lennuväljale.
Ainult peotäis reisijaid lahkus lenijiuklst. lÄnmuk veeres sele Jäi^S lennuvälja lõunapoolsesse ossa»
kus N. Liidu lennukid tavaliselt "seisid. LennuväljB juhtkoaö sai teada, et lemiiik Jäetakse .^nns.
ööseks.;Keegi ei I)tonudm6tlemagi> et meeskond Jäeti lenauMsse..Siis vapi.^^i^eminlsteeriu-;.
mlst teade,
Kel! 1.30 .ööse! laekus.teine; N.,
Lüdu tanuk Ja mõne minuti
rast veel ikolnias hoolimata pime­dusest
ja maandumiskeelüst. Esi­mene
maandimud lennuk oli var
rustatud lendava ikmtroHtoin^
Nü loodi N. Liidu õhussld Pr%-
hasse (ja hommlkuiks oli juba di^
visjoni võrm üfesusi Mbunud
leiTHiuvaijale. Kolme kolomsina
siirduid üksused linna
Nende eesotsas sõitsid N.
jKiell 3.30 hommikul oli valitsus
sehijone sisse piiratud. Peami­nister
OldriehCeiMkXtäim
täielikult unustatud) pii oma kir­jutuslaua
ääres teoos kahe seikre-täriga,
kui nõukogude sõdurid
bdrmasid sisse ja hüüdsid:
d ^ i j dh
paraöt
ü] esikiutises: M kõiki (jkupee-rinlst
hulkki lioichi-snk
• i©iv®s^ vastuhakust. • • ^
iSäaibed feaitftcesid, kui nõukogu­de
üksused tungisid saatejaffima
keirs honimikul,^^^^^ vaikus feeš-viseedtiid^
aiktsioon, m^^
gilde sõdurid ei teadnud (wjdata.
weil puudusid Qibinõud nende ssa-d
3te vaikima Bundiniiseks.,
Ajalehed avaldasid lisaväljÄi-d.
eid, mis ürmisid kui maa alt
järgmisjelgi päevadel. 18 tmdi
kestnud vailtuse .järel alustas &a
liv põrandaaluseid saateid.
'Kaihe ööpäeva möödudes oldi
tud konstateerima, et sõija-
KeU 4.45 tungisid n»ukog^
sõdurid kompartei kesikkõmitee I hoolimata mõnedest segar
hoonesse. Parteijuht Alexander
Dübcek seisis oma kirjutuslaua
juures ja kõneles telefoniga. Niõu-kogude
major ikiskus telefoni sei­nast
väiljä. Dubcek vaatles teda
vaikides;
PARIIS — Linnapea suudlus
Pranitsusinaal^ ähväardab kallllss
maksma minna, tihe väfeellnna
linnapea suudles avalikuilt ja
ametlikult kohaliku maaikonna
nooTt';. üudifökuniiigannat. Kuna
lljnnapsa : on'' poissme^,. \ täiikas
> missil pähe mõte, et suudlemine
peaifes tähiendama. ühtlasi abielu­ettepanekut.
Ta haMsas protsessi­ma
j a võttis advoikaadi, kes nüüd
nõuab — kas abielu voi kahjuta­su!
Nähtavasti advokaadi nõuan­del
miss kinnitab, et-suiidlemlsel
olevat l ü ^ tõepoolest küsi--
nud^ka tema kätt. Nüüd ctsitaikse
tunnistajaid, kes võivad tunnista­da,
et linnapea suu tõesti ,,vasta-vate.
sõnade järele" liikus.
PULASKI, V a — Suureni maan­tee
ehitanune pandi seisma kuna
üks väfesõrnieotsast väiksem ti­gu
oli teele ette jäänud. Virginia
3 mm pikkune niägitigu m kuulu­tatud
väljasuremise ohus olevaks
loqmaiks' ja (kima jaaantee läheb
läbi seltest piirfcö^^
veel viimasena leidub, siis kaMces-tati
ehitamine, õieti t ^ lätemaiks
tegeniine.v^'- .
JAC5KS0NVI1XE — J^aoksonvil-le
sadamas tehti äsja Ameerika
ühendriMde kõigi aegade suurim
marihuaana ^,saak". Roostetanud
kaulpalaeval 'katsuti maale tuua
umbes 85 miljoni dollari väärtu­ses
narkootikat. Laevas, mis võe­ti
merel kinni kolm päeva varem,
on ametivõimude arvamisel üle
100 tonni marihuaanat. Laev oli
oma lastiga tulnud Kolumbiast.
NEW YORK — Pikad sabad
pankades on tihti põhjustanud
palju nurinat. Nüüd on Lääneran­n
i k ja kesfe-Läänes meened pan­gad
hakanud kasutama ,pšühho-
Icogilist" nõksu nurina kaotami­seks.
Nimelt on pandud panga-mumi
liikuma atraJctiivseid ja
naippides TMebes noori daame, kes
vestlevad sabasseisjatjega, vaata­vad
järele, ifcas nende d^itelehte-des
on kõik 'korrapäraselt kirjas
ja allkiiijad all jne. Publiku mee­lelud
nüsügusbes pankades ole­vat
100 protsendi vfeapäiiiane-
Cernik ja teised va­litsuse
ning parteijuhtkonna
tippisikud vildi Varssavi liidu
peakorterisse Legnlce'sse Jä"
sealt edasi N.' LiStu. .
Mõte oli, et 72-aastane president
Ludvik Svaboda moodustaiks ..re­volutsioonilise
tööliste ja talu­poegade
valitsuse", mida ta Ise
juhiks ja mille teised liikmed
xÄsid nõufcogudenieelsed.
Sel kriisiaja • juhtkonnal oli
käsk seletada, et riigis
,;köntrrevolutsioonilüie" olukord
ja et sellepärast oli okupeerimine
igati õigustatud. Selle järel oli
võimalus Dübceki ja teisi van­gistatud
juhte kohtu alla anda.
Just n i i p i i tehtud 1956. a. Unga­ris,
kui Janos Kadar võimule tõu­sis..
;
Äga Tshehhpslovakl?:ias ei kor­ratud
iVungariilto lahendust".
Svahoda keeldus nõustumast
selle plaaniga, paljud nõukogude­meelsed,
hakkasid selle teostaani-ses
kahtlema. Rahvuslik niõupida-mine
toimus hoolimata sellest, ©t
Nõukogude Liidu tankid piirasid
pairlämehdihoohet ja koosolek
mõistis iilksmieelselt selle okupee-rinaise
aktsiooni ^ikka.
Prahasse jäänud vaiitsuse^iifc-medteogui^
sid samuti mõist­sid
omakorda okupeerimise huk­ka.
dustest. Selle asemel oli see pop
tiliselt läinud untsu.
,^3. aug. sõitsin Viinist Praäas-sel"
kiž-jutäb soome ajakirjmk
fer Sjögren, ,,husside^ ü^^^
cli tuua välja Tshehhoslovakkias-še
jäänud skandinaavlasi. SeÜeS'
«e imelikku okupatsiooni .pilti
iniulus, et piiril tekkis vähe ]^
vitsema panevaid tundeid, aga
pärast seda ei olnud mingeid räs-iusi.
Maa; millest läbi sõitsime
oli üks ainus rahulik meeleaval­dus
okupeerimise vastu,"
Ta jätkab: „01in käinud veeb­ruarist
alates sageli: Tshehhpslo-
^akkfas jälgimas „Praha kevade"
arengut, aga 11 päeva enue.^w-j>
eerimist olin reisinud kojUrPa-reniafce
lootustega. >
23. augusti ©htul valitses Prsr
las surmavailsus ja tühjus. Ainult
jõdurid piid väljas.
• • . , ' • • .. . '
' • i • ' ''.
Tänaväsildid oUd maha tõimna-tud,
ka majade numbrid olid
kadunud.
Meed olid kadunud samal päeval
kardetud kodulkontrollimiste väl­timiseks.
Raadios oli antud kor-
'Mdus üldiseksv tänavasiitide
äravõtmiseks. Laenasin kaardi ja
suunasin sõidu kesklinna ja oma
tavalise hotelli poole."
nilinna elanikud käinud sringi yär
gajfiöõm^st© ja lahtiste nägudega,
a ^
e ette
^llandalti Duh-cdk
panbeijuhi kohalt Mosikva äh-,
vardava nõudmise järel ja t©ma
ele pandi Gustav Husaik. Sü­gisel
n^iodustati juhtkond Husa-kist
j a teistest Moskvale ustavaist
ja Novotnyrajast Jaanustena säi­lunud
isimist.
1969. a. septembris algas „nor-aMseerimine".
;\tõelišelt;- peale.
Uus juhtkond 'tunnistas, et 1968
a. oäi toimunud ,^kontrrevolutsi-oon"
ja okupeeriniine oli olnud
„vennalik abi".
Siiani on kohtu alla antud um­bes
4000 inimest poliitüiates süü­tegudes
süüalustena, aga suur:
kohtuprptseSse 'pole lavastatud
40% partei keskkomitee liikmeist
puhastati kiiresti iükmeskonnast
välja j a peaaegu popi miljonit^^^^
get puhastati parteist yöi lahku­sid
vabatahtlikult. Nad moodus­tasid
^kolmandiku parijei
konnast. Värvati uusi lütaneid
aga see sujus alul vüetsalt. Prae­gu
on parteil siiski 1,5 milj. lüget
Need: «Praha kevade'-juhid
kes ei oie teinud nõutud ]
ja saanud armu, on kadunu
hoolikalt valvatavasse vaikusse.
1971. a. seletati, et ,^ormaliseeri
ahi Lübomir Strougal,. kes
praegune peaminister.
Varahommikust peale andis
keskkomitee Praha raadios ed®r
si juhtide üleskutset, mis oli kii-
23. augusti varahommikul
president Svaboda sõitnud omal
algatusel Moskvasse. Tema/ esi­mene
nõudmine Pii, et E^bcekj^
teised vangistatud valitsijse juhid
vabastatakse ja viiakse Mpskvas-se.
Neii päeva hiljem tuli valitsuse
juhtkond jälle Prahasse ta
õhtul kõneles Dubcek raadios.
J^raha elanikud seisid täM
gruppides raadiovaljuhääldaijate
ümber ja kuulasid ta kõnet.
mine on lõppenud", aga seda ta­gavad
ikka .veel N. Liidu sõjaväe-üksused.
Tsheihhoslovakkiat ei ole siiski
unagi ümbritsenud täielik va:
kus ja 1®75. a. avaldati läänes
Düibceki pikk kiri. Jaanuaris 107
avaldas gn;app inimesi Praha piõ
hiikirja '77 nimelise pmklämatst
ooni. Selles nõuti, et ametivõi­mud
peaksid seadustest kinni.
Tuhanded inimesed kirjutasid al­la
avaldusele j a pärast seda on
grupp av^danud veel 18 räponti,
millest viimased ilmusid alles sel
suvel. Ametivõimud on rünnanud
j,pöihikirjä-gruppi'•, mõned on
süüdi mõistetud ja teised sunni­tud
maapakku.
Põhikirja proklanjatsiooni aval­damine
ja selle välismaale viimine
on äratanud tähelepanu ja muutis
olukorra enne okupatsiooni 10-
ndat aastapäeva väga raskeks ja
pingeliseks. Käesoleva aasta al­guses
valitsus vaikis kiuslikult
peopäev^ast, aga maikuul külastas
Brezhnev Prahat ja „vennaliku
abi" märgi all alustati juunikuul
kümme aastat tagasi tolmunud
sündmustes vastutavate isikute
vastu tiut rümiiakutv '
.kõnes: :teatas, :4a
selgesti, et ,,Praha kevad^* oli
muutunud siiigiseks.
"GRIMSBY: :~;
noormees koges raskel viisil, et
armastus on pime. Ärritunud tü­list
ema aransamaga, jaJfutas ta
Niagaras Beamers M i s kõrgel
kaldal üle kalda serva j a kukkus
ligemÄ 70 meetrit. Noormees on
praegu haiglas peavigastuse,
murtud- jala - .Ja' wibolia ka- mur­tud
südamega. : -
Eesti Kunstide Keskuse künsti-ja
fotodsakonna väljasõit Horse-shoe
Valley'sse toimub pühapäe­val,
24, septembril. Väljasõit toi­mub
Vello Hubeli juhtimisel ja sel­le
eesmärgiks ori maalimine ja pil­distamine.
Registreerida telefoni­del:
485-0531, 485-0141, 486-1602.
Proua
„Mul oli täna politseiga
dus. Ma parkisin auto vales ko­has.
„Kus kohas sa siis
ühe teise auto
läheb arsti juur-tunneb
end
Toronto/eestlaste äsjastel Kilamängudel äratas rahva hulgas
erilist tähelepanu ,.t)lemiste vanake'*, keda kehastas Jaak JäAe.
Fildii nä/eme ^vanakest" koos Mamangude juhi Hohe^
' Noortü
de ja
halvasti.
•„Hea küll, võtke riidest
ütleb arst. '
Tütarlaps hakliab
lahti riietuma ja Mleb;,,Olete Ik^
ka mul küll kena arst! Ma tunnen
•halvast! ja teie mõtlete ainiÜt sek-.
On igaühel teada, et-polliiti-ka
on seline teadus, millest
rikas mees veel irikktwnaks ja
y^ene veelgi vaesemaks saab,
aga paxem e!
üldsegi mitte kui teadust võt­ta.
Ütleme, et poliitika on
riigivalitsemise Inmst ja sel^
lest tuleb igal korralikul ko­danikul
osa võtta. Mõned üt­levad,
et poMtika oh pimesi­kumäng,
on õnhenmng ja m-
. nM; mäng. Olgu igal neist
omajagu õigust.
Teadagi, et kogu see polii­tiline
elu ja asi jookseh i k l^
enam ja enam rappa. Naiste
osa ja õigused
selt väikeseks
jl^vad endi-a
mitmed pa­kilised
asjad vajavad selgita^
Mõningateks headeks
nõuandmisteks tunned end
kohe hagu kohustatud olevat.
Uus paavst vaM hiljuti
Kena. naerulnäöga meeste­rahvas,
peenikestvõitu hääle­ga
ja igati kena olemisega.
Kui nüüd arvesse võtta, et
ta valitseb 700 miljoni inime­se
üle, siis neist kindlasti on
% nalsi-lapsi, kes sedamoodi
jälle ja järjekordselt on
meeste käparalla sattunud.
Kus siin õigust on!
Kas ei oleks vahva, kui vä­hemalt
järgmine paavst oleks
Johannes Pauli asemel, näi­teks,
Johanna Pauline^ Selle­pärast
just sihuke nimi, et
paavstid ei valitse oma õige
nime all, vaid valivad selleks
uue. Nõndasi ei saaks siis
järgminegi olla lihtsalt oma­enese
nime järgi kasvõi Mar-gareta
Lucia, vaid ikka mait­sekalt
valitud ameiinimegä
mõne vapra eelkäija järgi.
Nojah, aga seniks, ku!
paavstiks on ikkagi alles
mees, tulefcs talle vähemalt
üks või paar naissoost abi-paavsti
Valida ehk vähemalt
mine otsida. Ega sest ole
midagi, kui seaduse järgi abi­elluda
ei luhata, võtku ja ela­gu
niisama koos, kellel sest
praegusaja mõistete kohaselt
sooja või küima on, peaasi, et
Oleks naishing asjaks maja­pidamist
juhtimas ja Vatika­ni
valitsemas. Ja kui just mo­raali
taga ajada, võiks see ju
olla mõni nunn, on korralik­kude
ja karskete elukomme­tega
ning igati kohane.
Kui nüüd keegi peaks ar­vama,
et mis tegu või asja on
paavstivaiimistega mittekato-liiiklasel,
siis peab siinjuures
kohe selgitama, et usk siin
mitteüks raas ei loe. Hea
nõuanne olgu alati tereüil-nüd.
Pealegi on šlin tegefmlst
ilmatu hulga rahvaga, keda
valitseda tuleb, ja see peaks
ju maakera iga elaniku püha
kohus olema siinjuures usule
vs^tamats). ja diskrimineeri-mata
oima ahistav sõna öelda.
Päevakavas edashninnes
jätkem kõrvale kõilc muud
tühisemad naisteasjanduse
probleemid ja siirdugem v Ä
täiitsamate juurde.
Kuninganna. Meie oma
ninganna, keda rojalistid
kaitsevad ja mõningad demo­kraadid
Kanada troonilt ar­mutult
aliaiõugata püüavad..
Oleks tegu kunUigaga,
võiks ju veel kaaluda, aga ku­ninganna
— ei iial! Kust
saakshne meie, miljonid Ka-nada
i naised, inspiratsiooni
kas või moe ja rõivastumise
küsimusis? Et kunüigannal
OB siia maale külla tulles kaar
sas 50 kleiü, sellest teatavad
ajalehed |uha ammu ihnA
enne, kui ta mõndcs pidus-tuste-
avamii^ks ise ja isikli­kult
üldse sõnakestki poeta­da
saab. Mis tal peas ja käes
ja seljas, seda näeb TV pealt
kohe ära jä osavamad võivad
sealt kleidimoegi välja joo­nistada^
kas irvate,, et kui,. nieü
oleks kuningas või president,
siis samal moel ette teata­takse
mitu särki, lipsu, soki-paari
või ülikonda tal kaasas
on? Mitte kunagi jä Seflepä-rast
poleks moeasjus kunin­gast
kuigi suurt kasu. Peale
selle on kuninganna ikkagi
naissoo esindaja ja küllap ta
nii mõniglkord naiste kasuks
hea sõna poetaks, loii talle
võimu ja voli antaks.
Igasugustes polütilistes ja
üldse võimuküsimustes käib
sageli hirmus kauplemine ja
ametlikult nbnetataJcse seda
,,kompr(n)mis^ taotlemiseks".
Ka neis kahes tähtsas kü­simuses
võiks teha tasakaa­lustamiseks
mingi kompro­miss.
Kui saame maailma
miljoneid ^valitsema nais-paavsti,
siis tõepoolest —
vastutasuks võiks ju äraanda
kuningaima. Okei? Vähemalt
esialgu ja pärast kaupleme
jälle edasi nagu seda anieti-ühin^
d jä tööandjad teevad.
Eesti rahva kiituseks peab
ütlema, et kuigi nü üleüldse
ja pepea on võimuraašuke
ikkagi meeste käes, on meil
siiski terake au naistegi oma
olnud. Kaua aega oli Eesti
Seltsil väga tubli-tragi nais­soost
esimees ja põhimõtte
pärast puha kahju, et nüüd
v:tensitl.on. /•./•::.:
NaisseltsU aga on senini ik­kagi
alles esinaine ja loii
järgmisteks valimisteks mõni
mees kavalal kombel esinai­seks
trügima ei hakka, jääb
see kants veel edasi naiste
kätte.
;KN fyliiõhtin
ühenduses Eestlaste Kesknõu­kogu
Kanadas eelarveaasta lõppe­misega
30. septembril, korrakkb
E K N traditsioonilise tuluõhtu tä­navu
Eesti MJajas laupäeval,^^^
septembril kell 8 õhtul.
õhtu tulu läheb* E K N tegevuse
toetamiseks, õhtu kavalises, osas
esineb lauiuettekannetega sopran
Tamara Nörhelm ja klaveriette-kannetega
pianist Nora-Mall Ker-
Meie ajalehe eelmises numbris
avaldatud Toronto Eesti Seltsi (te­gevust
kirjeldavas artikUs on
sattunud eksitus. A. Veedla ©i
oie mitte seltsi abiesimees, vaid
on varahoidja ja praeguste orga-^
niseerimistööde tegija. Abiesime-heks
on Eero Tamm.
son.' • Tantsuks,' mängib : Enn
Kuuskne orkester.
>,yaba Eestlase" kalendri koostamisel on Igal aastal olnud
suuri raskusi seltskondlikkude organisiMis^ organi­satsioonide,
koolide, kkikute jne. aadressidega, mis sageli muu­tuvad
ja kalendrisse satuvad vale aadressid. Selle^väamahte
kõrvaldamiseks paluvad kalendri koostajad kõigil nendel eesti
institutsioonidel, kes soovivad oma aadresse „Vaba Eestlase*'
tähtraamatus avaldada, saata need „VabaEesflase'' toimetu­sele
aadressil: Vaba Eestlane, P. 0. Box 70, Stn. „€", Toronto 3i
M6J 3M7, Oht. Aadressid pälntakse saata liiljenialt 31. oktoob­riks.
„Vaba Eestlane" ei vastuta iganenud vaadresside osas.