Vaba eestlane , March 14, 1978

              • ]
» i « l ! ! l g 1 T T T \ , . . i n i i n r m m « j l
H|i.,'Murmmi, i r r— """" llinrii.iiiii.i.l.liim.T.iiir.''
Tuesday, March 14,1978
VMJkmmA: o/ü Vaba Eestlane, 135
PEATOBÄETAJA: Karl Arro
TOMETAJA: Hamies Oja
POSTIAADRESS:.P.O. Bos 70, Stn. C, Toroafcö 3, Os&t. MSJ 3M7
TELEFONIDr toimetus 364-7521, talitus (t«llix23ii§ed,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Eanadas: i^tas ^0.—»
vesraraadaaslas kiri|H)stiga aastas |48^
ja veerwidaastas $13.®J.
l^LLIMISEINNAB välja^»K)l Kanadat: aastas
tas 017.~ ja veerandaastas f9.50.
I^T.S) Ja
LEMUPOŠTIGA ülemere-maadess®:
c.
"7
m
Xv
Mi.
M Mm
Wm
Mm
im
>:o.,\\v
5cW
mm
PuMi©d by Fre© Estonian Publlfe. Ltd., 135 Teet
Toronto 3, Ost M6J m
^1
^ ^ ^ ^
Belgradis äsja lõppenud Euroo­pa
Julgeoiekukonverentsi järelkoB-yerents,
kus kavatseti arutada osa­võtvate
riikide poliitikat ja sam­musid
Helsiiigis sõlmitud ja seal
35 riigi poolt allakirjutatud kokku­lepete
rakendamiseks, ei andnud
' lääneriikidele loodetud tulemusi,
N. Liit keeldus kategooriliselt ära­tamast
inimõiguste rakendamise
küsimusi ning nende fikseerimist
konverentsi lõpukomiinikees ning
lääneriigid olid lõpuks sunnitud al­la
kirjutama tühisele J a mittemi-iagiütlevale
deklaratsioonile, mis
siiski on dokumentaalseks tõen­diks,
et Belgradis mitu kuud toi-mun?
id nõupidamine oli tühi aja
ja rahakulu, andes järjekordse kin­nituse
demokraatlikkude riikide
sissekukkumisest N. Luduga ja
teiste kommunistlikkude riikidega
koostöökokkiiSepete sõlmimisel.
Ebaõnnestunud Belgradi konve­rentsi
taustal kerkib eriti reljeef­selt
esiplaanile kogu praegune
maailma välispoliitiline olukord,
kus N. Liit on oma satelliitide toe­tusel
asunud ähvardavasse ofen­siivi
ning lääneriigid eesotsas
Ühendriikidega on surutud kindla
välispoliitika ja selgete seisukoh­tade
puudumisel kaitseolukorda
Moskva ofensiivi ja agressiiv­sust
on eriti tiivustanud kommu­nistide
sum-ed edusammud Aafri­kas.
Angoola valluta mine kunba
palgasõdnrite abil, mida Ühendrii­gidükskõikselt
pealt vaatasid, on
ergutanud venelasi laiendama oma
operatsioone ka Etioopiasse ja So-maaliasse
ning seni on Ühendriiki-do
resMsioon sel puhul olnud sil-matorkavalt
nõrk ja saamatu,
piirdudes ainult president Carteri
kaudsete hoiatustega. See on jät­kud
Moskvas paratamatult mulje,
ct Ühendriikide praegune admi-nistratsioon
president Carteri Ja
välisminister Vance juhtimisel on
välispoliitika kujundamisel nõrk
ja ebajärjekindel, mis loob vene­lastele
erakordselt soodsad võima­lused
tegutsemiseks ja uute vaUu-luste
organiseerimiseks.
ühendriikide ebakindel ja kõi­kuv
välispoiiitika on kaasa toonud
ka olukorra, kus venelased IsMsalt
muigavad president Carteri inim­õiguste
rakendamise poliitikale ja
ei võta seda üldse tõsiselt. Pärast
seda kui Carter inimõiguste poüi»
tika allakriipsutamisel tagasi
tõmbus, on KGB suurendanud oma
survet N. Liidus tegutsevatele
inimõiguste nõudjatele ning paljud
neist on arreteeritud või toimeta­tud
V vaimuhaiglatesse. Moskva
rangemat ja ülbemat hoiakut võib
märgata ka strateegiliste tuuma­relvade
kokkulepete läbirääkimis­tel,
kuna Pravdas äsjailmunud
Juhtkirja kohaselt Ühendriigid pea­vad
kokkuleppe saavutaniiseks te­gema
senisest suuremaid kontses­sioone.
Nende kontsessioonide raa­mides
peavad ameeriklased loobu­ma
oma tiibraketist, kuid venelasr
tele ei tohi teha takistusi uue
Backfire*i pommilennuki rakenda-iniseks,:-.
•
Antud olukorras oleks loomulik,
et kurikuulus ja palju pahandust
tekitanud detente poliitika oleks
nurka visatud ning selle asemel
asutud kindlale poliitilisele joone­le,
mis eraldab kindljapilrilišelt ära
demokraatliku jä kommunistliku
maailma. President Carter on N.
Liidu Etioopia afääride puhul äh­vardanud
detente poliitika revidee­rimisele
võtta, kuid praktiliselt ei
ole ameeriklased midagi teinud N.
Liidu ja Kuuba mahhinatsioonide
ja sõjategevuse piiramiseks Aaf-iikas.
Inflatsiooffi: »»Mis sinuga on juhtunud? Mina Ätankakskümmendneli tundi päevas.
ID
Eesti Vabariigi juubeli aastapäeva puhul peeti paljudes eestlaste keskustes aktuseid ja esitati
meie juhtivate tegelaste poolt päevakohaseid kõnesid.' Ruumipuudusel eS ole võimalik meile saade­tud
kõnesid täies ulatuses avaldada Ja peame piirduma üksikute väljavõtetega, miUiseö avaldame
'allpool.-.;"...;
.test osa-, võtma: ja et "ta •järk­järgult
võtaks kogu eestluse te­gemise
Juhtimise üle oma õlga-
EESTI VABARIIGI ESINDAJA
ÜHENDRIIKIBES. PEAKONStJL
E. JAAKSON. „AMEEERIKA.
HÄiiLES" KODUMAALE:
'•'0
Eesiti Vabarügi loomise 60. aas­tapäeval:
rõhutame eriti meie raii-Ühe
sõnaga Nöorte-Äasta on kõi-gepeaiit
tähelepanu ipühendaaTiise
va õigust elada vahsina ja ise- aastaiks sellele, et ^neiejärelt^^^^
seisvana. Eesti rahvas on juba vat põilvkonda tõmmata kaasa
enesemääramise õiguse kohaselt eesti rahvuslikule ja söltsikondli-oma
otsuse teinud ja Eestil on | M e tegevusele,
oma tunnustatud rahvusvaheline
Paljud
Washingtonis on arvamisel, et
Ühendriikide administratsioon ei
ole veel suutnud välja kujundada
kindlakujulist strateegiat N. Liidu­ga
suhtlemisel. President Carteri
poolt seni väljendatud seisukohta­de
alusel tuleb detente poliitikat
ühest küljest võtta koostööna Ja
teisest küljest võistlusena. Tegeli­kult
on olukord kujunenud selli­seks,
et Ühendriigid üritavad de­tente
poliitika raamides koostööd,
kuna N. Lüt on pühendanud oma
tähelepanu . maailmavallutamisc
plaanide läbiviimisele.
staaitus;; Selle õiguse ühisel tööta-^
vad praegugi Eesti Vabariigi
esindused Ameerika Ühendriiki­des
ja 'teistes. lääneriiikides. See­ga
Eesti Vabariigi .loomine on
olnud eesti rahvale põhllisdcs
ajalooliseks sündmuseiks, mille!
STOEHOLM (EPL) - Rootsi avalikkus on äkM saanud teadHkuks
asjaolust, et N. Liit oi paigutanud kuus vanemat tüüpi aatomiall-veelaeva
Läänemerele. Nende baasiks on Liepaja sadam Lätis ja
need patrulleerivad pidevalt Läänemerel. Allveelaevade olemasollu
sai teatavaks seoses Eesti rannikul toimunud maavärinaga. Alguses
arvati, et need on Lääjsemeres ainult selleks, et sõita Leningrad!
•jremontt
Rootsi välisminister Karin Söder
on öelnul S^fenska DagbladeU jä^
relpärimisele:
— Me oleme juba umbes aasta
jooksul rahutusega konstateerinud,
et Põhja-Euroopasse (käaša arva-
W Läänemeri) on asetatud" ikka
rohkem tuumarelvi. Poliitiiise pih-gevähendamise
usutavus väheneb,
kui suurvõimud oma relvastust ei
(piira, vaid selle asemel leiutavad
uusi relvi või levitavad olemasole­vaid
uutesse piirkondadesse. -
Sõjalised asjatundjad küsivad
tanestusega, müleks asetatakse
suhteliselt lühikese laskekaugu­sega
rakettidega varustatud ail-
Need on tõenäoliselt toeüjs Baltiku­mi
asetatud rakettidele, mis on
sulmatud läände.
Rootsi pole olukorda ametlikul
üles võtnud. Ei ole teada, kas see
toimub 15. märtsü kui välisminis
ter koos kuningapaariga külasta!
:N. - Liitu.
Rootsi diplomaatlikes ringides
küsitakse, kuidas aatomiallveelae­vade
viibimine on kooskõlas selle^
ga, et venelased Läänemerd kordu­valt
nimetavad „Rahumere!ks".
See pole kooskõlas ka president
Kekkose poolt esitatud plaaniga,
Kõige sirgem tee seMe eesmärr
gi poole on hoonte osavõtt juba
olemasolevatest mifcniepailgeili&test
organisaitsioonidest ja üritustesit.
Ajaikirjaiiduses esinenud sõnumi-et
kohaselt on väga rõõmustaval
kombel haikatüd suure andumuse-
?:ä seda peaülešannet täitma; Nü
I^änerUMde kremloloögfde te­ooriate
kohaselt on N. Ludu dik~
taator Leonid Brezhnev leidnud
uue kandidaadE oma troonipärija
kohale. SeUeks meheks om 60-aas-tane
poiiitbüroo luge Fjodor KM-lakov,
keda 9. veehraaril Kreim-lis
austati Lenini ordwiiga ning
sotslaiistUku too kangelase kuM-medaUga
„Sirp ja vas^". Auta­sustamise
pühul olS kogö KremH
kamarilja kokku komandeeritud
ning Brezhnev andis Isiklikult iile
auhinnad, pidades vägeva kõne,
milles ta esile tõstis Kujakovi
teeneid kommunistlikule parteile
ja Nõuko^de riigile. ^
Kulakov oma truualamlikus
vastuses näitas, et ta on täieli­kult
Breahnevi jünger, kuna kogu
tema sõnavõtt oli suur ülistüskõ-ne
diktaatorile. Kulakov kinnitas
muuhulgas: „KonunünistMku par­teilisuse,
lesiiiiUh^ organi­seerituse
j|a kultuuri eeskujufe
töös on meile kõigile Ioonid
lyitsh Brezhnev — meie partel
|a riigi tark ja katigenägelSk juht,
väljapaistev marksist-leninlane
ning tulihingeüne võitleja rahu ja
sotsiaalse programmi eest, kes on
võitnud kommunistide js koigi
nõukogude inimeste sügavaima
lugupidamise Ja armastuse, kellel
on tohutu autoriteet planeedi töö
tajate hulgas."
See jutt käis umbes samaks
stiilis veel tiikk aega ja jääb ai­nult
imestada, kust võttis Kula­kov
kõik need küdusõnad, et teha
Brezhnevist Universaalset gee­niust.
Kulakovi ja Brezlinevi vas­tastikused
aupoodiiimile tostmi-sed
lasevad oletada, et Kremlis
on midagi nende kahe mehe valicl
sušisemas, loiid samal ajal ei saa
unustada, et Kulalcovj. seirab ka
üks tume ja ähvardav vari —
nõukogude põllumajandus. Kula­kov
on nimelt partei liirii kaudu
põllumajanduse eest vastutaja ja
nagu see üldiselt teada, eS ole põl-ikisaakidega
olnud Kulakovil ega
tema eelkäijatel õnne — alati on
näpud olnud leivaldina põhjas!
Kulakovi esile kerkimisel tarvit­seb
meil ainult meenutada jihte
tema eelkäijat, energilist noorema
generatsiooni parteitegelast ja
poliitbüroo lüget Dmitri Poi-janskit,
i kellele ennustaii ka
vald jiihtides ka tähelepanu inim­õiguste
rikkumisele ja ümberrah­vustamise
hädaohule, mis on ka
vitaalse tähtsusega, sest propa­gandistlikult
meelestatud oku­pandid
arvestavad siiski teataval
määrati maailma avaliku arvami­sega.
Alles kUi lõpeks meie tege- suuri karjääri ja hülgavat tule-vus
tunneksid nad endid päris ^riidm, Imid kellele püstslasid
lundlate. valitsejatena meie maal, hauakivi nõukogude sovhoosid ja
sest siis ei kestaks kaua enne kolhoosid, mülfe tegevuse eest ta
kui peagu kogu maailm usuks, et partei 'ühe.sekretärina ja
eesti rahvas on raliul oma olultor-raga,
võib olla. isegi õnnelik rm.
„Nõu!l^ogude rahvate suures pe­res"
lühikest aega' kui see aasta aUes
kestab on kõigil kokkutulekuil ja
piduOikel sündmustel peagu eraii-ditulit
Noo«rte-Aastä ja noorte osa
meie ühiskondlikus tegevuses
mes austust ja lugupidamist 1 heatahtlikku rõhutamist leidnud,
oma vanemate ja' esivanenmte k^ggrj^ KESKNÕUKOGU
maa ja rahva vastu. > LIIGE PROF. MARTIN PÜHVEL
MONTREALIS:
SHna.
Eesti noored vabas maaümas,
kes tänavu tähistavad Noorte-
Aastat, kannavad oma süda-
Eestis võrsuvajl noorsool on kõige
ähem side meie rahvuslike pä- On neid, kes ütlevad, et, vadis-bürooi
liiionena pidi
Pollit-vasibtama.
Poljansjki kõrvaldati pärast põl­lumajanduse
allaltäiku poliitbü­roost
ja partel juhtkonnast r?i;ag
saadeti Jaapanisse saadiku kohjt-nata
olukordi ja võimaiusi tee
rajaimiseks meie rahva elu pääst­miseks
võõrast võimust. SeHe si­hi
saavutamiseks tahan soovid
kõigüe kuulajaile Eestis kindlat
meelt ja jõudu.
raMi^ga. Eestr^jahva^^^^M^^ ja
oleneb suurel maaM -ineie noor- ^ ^ ^ ^ ^ Venemaa ei aima
Ameerika ei suuda või ei soovigi
[ meie maa vabastamiseks midagi
teha. Selline resigneerumise men­taliteet
on võib oHa süureonaks
phuiks meie rahva tulevikule kui
Nõukogude Liit ise. Keegi ei suu-
Eesti Vabariigi konsul Ä.LuBk-|<^^ ette -näha inmilnia sündmusite
horst Seabrookis peetud aktusel: ärsngut — küi ka mõni arvab või
Noorte-Aasta puhul on kordu-P-^^^^®^' ^ ^ suudab; sellesse
valit • esinenud-küsimusi, kuldas ^ ^ ^ ^ ^ ' ^ ^ ^ ^ Mati kuulunud
seda eriülesannetega aastat kõi-^^^^®^^™^
ge paremini sisustada. Äjakirjan- lagunemine ja langemine. Ai-duses
on neid mitmesuguseid aia^^^®^^^®^^^^^^^ tänases maa-sid
laialdaselt puudutatud, kiis ^^"^^ °^ ebakindlus ja tänane
oodatakse noos^mtonsüvset.te-'^^'^^
Punane valede propaganda nõu­ab
pidevat vastupropagandat
tõesõnaga, eriti kuna ka pal­judes
ieadliMmdes poliitilistes
ringkondades lääne maailmas
oleks praegusel hetkel mugav
ja sobiv täielikidt unustada
' • Balti riildde saatus,
mis vaevab südametunnistust,
tuletab meelde saatusltee eksi­tusi
Teise maailmasõja lõpul ja
toonitab võimetust konicreetsete
sammude astumiseks kõlavatest
fraasidest ja vabaduse põhimõte­te
. deklareerimisest hoolimata.
Kui meie rahvas ise lõpetab oma
nõudmise iseseisvuse järele —
mille kajastamine lasub peami­selt
väliseestlaste õlgadel,- siis on
ta alistunud, siis valevailt keegi datüd kohnel referaatõhtiü, kus
teda abistab kui ka selleks polii- erilist huvi ja tähelepanu äratas
tiline juhus saabub. Tõnu Parminpi referiia.t „Eesti
Vabariigi julitkond riigikriasi va-
EESTI-. RAHVÜSKOMITEE^ 1939^^
ÜHENDRIIKIDES ESIMEES J.
SIMONSON ST. 'PETERBURGIS,
FLORIDAS:
Meie noorema generatsiooni
teadlaste hulgas leidub rõõmus­taval
kombel Ica mehi, kes tunne­vad
huvi Eesti ajaloo vastu ning
püüavad analüüsida ja vaadelda
Eesti Vabariigi sündi, meie ise­seisvuse
aega jä Eesti okupeeri­mist
N. Liidu poolt Teis6 maail­masõja
eelõhtul ning teistkordselt
maailmasõja lõpufaasis. \
Selliseid ajaloolisi ülevaateid
omapoolsete hinnangutega ja
tõlgendustega kuulsime ka äsja
Torontos Metsaülilioolü poolt
Eesti Vfabariigi juubeli aastapäe­va
puhul Tartu CoUege'iskorral-gutsepiist.
Peaküsimuseks on, et noorus I
nii suurearvuliselt kui võimalik
asuks kõigist eestlaste ürStus-aastai
või tuleval aastakümned
muutuda võlmailuseiks.
Üks rahvas on toest! võidetud
aHes siis kui ta tunneb end sel­lisena
ja kaotab lootuse ja usu
tulevikku,' muidu võ5b ta vafd
TiT T.^., • ^-1 i- . , I olla kaotanud ühe iahhigu.
Norra ja Taam ei luba asetada aa- • :
tomirelvi oma territooriumile. Meie tegevus välisvõitluse' aial
Kui nüüd venelased toovad need mõjutab suurel määral kodu-eest.
relvad Taani Ja Norra lähedusse, la^"© vastupanu moraali; 'kui meie
siis m NATO-I argumendid oma lööl^simfi 'käega, mõjuks see msr
aatomirelvade kohale toomiseks. sendavaJt nende tuleviku iootus-
Rootsi poliitikiid on irräeeritud H^^^^^ tunneksid endid maha
et venelased on asetanud aatomi^ Jäetutena ainsa jõu poolt, kes
relvad „Rpotsi tagaõuele* S See te- P^-^^-^^^ esindab ja
lePohja-Euroapa peab I gaviis võib häirida Rootsi—Veji^ neile õigust nõuda suudab, mitte
aatomirelvadest vaba tsooni suhete arendamist ainult vabaduse õigust toonitades
Küsime kas meie vabaduses
elavad eestlased oleme ise, teinud
kõik võimailiiai selileks, >bt meiei
ikkes kodumaal ja selle kannata­va
rahva saatus . oleks toodud
rriaašlma südametunnistuse ja
avalikkuse ette? Kas ..on ..Eesti
saatus meie meeatei ja südametes
saimail. kujul nagu põgenikepõlve
algaastatel, mü ahastavalt tõota-tl
võidelda Eesti vabaduse taa&.
tamiseeešt? • -
Kas oleme teinud köifc, et si­sendada
oma järglastele cest-
Tõnu Pamüng on kahtlemata
palju lugenud ja uurinud teadla-ne,
kes aga ilmselt läheneb t)ma
ainestikule eelarvamistega ja
märgatava antipaatiaga Eesü Va­bariigi
aegse julitkonna vastu.
Ta leidis oma ettekaindes jjiiht-konna
tegevuses raskeid vigu,
süüdistades Eesti Vabarügi juhte
ettenägematuses, natsi-sakslaste-ga
koostöös, kontaktide puudomi-sesN.
Liidu uue juhtkonnaga
ning isegi rahva petmises.
Need kolk on rasked süüdistu­se^,
mis Tõnu Parming ön for­muleerinud
nähtavast! mitmesu­guste
loetud materjalide ja mä­lestusteose
põhjal Arvatavasti te-luse
vaimu Ja õpetanud neidikilw talle meie lähemast ajaloosli
hindama oma päritolu ja aus- hoopis teistsugune pilt kui ta võr
tarna oma vanemate sünni- taks kontakte seUe ajajärgu üle
tunnistajatega —
(Järgik. 3)
Nr. 20
18. ja 19.|
tiks- dr;' T.
fruppi.
Urmas KJ
mub laupael
Yorgis „Vai]
ter sai nei
Kunstide lii
dendiga kai
boimuks lal
Teated kaaJi
võtmise võij
Tegelaste
lavaseadmeti
võimalus esi
tos väljj
alla tuleb sü
U. Kärneri
„Tiina'* ii]
mjalildk^
teater vajalj
vokki, rnidi
teatrile.
Ilmus ni
im
Üks
Aastatelll
•ll«r"'i'(._.,/f/?i^
siiiHiiiiiiitiiiüiiinl
MAALID Ml
Reliötage et
390 Pr]
Hiuiuiitiiiimuuul
V
V
•;• ii
kodumaalt
ga, keda clj
deid välisi
nckandest
ma arvatej^
suure vea
mst ja koo|
juures jääl
fercnt mõtll
komia" aE,|
ses 1932. ai
ii annektei
ma käsil
Parmingu
mulje, et
tl päästjal
N. Liiduga I
dan^ine Moj
Selliste
iab aga T«
nistide pidj
seisvuse n
N. Liidu
mille kõi£
tõendiks o]
Selles oluifj
kogu aeg
et igat koi
. võtmise kj
tekitas ;E;ei
kommunisi)
nagu Ps
polütika p^
da, ei ole
Liiduga p|
Moskva ai
süsteemide]
fcutamiseks
töö ja väs
riikide vas
nud.
Kokkuvt]
Eesti Vabj
iapäeval
saülikooliri
koi
teheidete