Vaba eestlane , January 25, 1977

              „V4B4 EEST
vabade eesilGsie
AHE" on
ftäöfekand/a
ML
Teisipäeval, 25. jaanuaril 1977 — Tuesday, January 25, im
KUALA LUMPÜR Malaisia
üldsus tunneb tõsist muret selle
üle, et välismaalased ostavad jär­jest
1 rohkem krunte, selles riigis.
Näiteks Johore Bhani linnas on
välismaalased soetanud maatük­ke
ja elamuid rohkem kui
72.000.000 Malaisia dollari väär­tuses.
Sellest teatades kutsus
Malaia ülikooli professor Äbdul
' Eashid valitsust kiiresti muut­ma
maakoodeksit, et võtta välis­maalastelt
õigus osta krunte Ma-
.läisias.
•MAPUTO — Kiiresti areneb
Botsvaana Vabarügi teemandi-tööstus.
Orapa teemandimaardla,
ipille kaevandamist alustati alles
^iis aastat tagasi, on tänavu and-üud
2.350.000 jkaraati. Teemantide
t/ootmine selles leiukohas kavät-i^
taikse 1978. aasta lõpuks viia
4.500.000 karaadini.
NEW YORK — Pardi-õhtusöö-ke
15 cendi eest pakkus üks telki-mis-
ettevõte Pioneeri asula läh.
Ohios. Eksisid need, kes arvasid,
saavad toreda pardipräe 15
cendi eest. Pardi-õhtusöögi telli-
.jsüe anti kötikene maisiseemne-fce^
a, mülega võis telkimisplatsil
tügÜ õhtuti sööta kuni 50 parti.
, ROOMA — 19-aastane kaunitar
Paola Bresciano Massina linnast
valiti ,;miss Itaaliaks". Kohe pä­rast
seda kindlustas kaunitar
oma jalad 500 miljoni liiri eest.
•Miks ainult jalad? Äsjane „iludus^
kuniiiganna'* on kohaliku jaJgpal-linaiskonna
kesktormaja.
BREEMEN — Breemenis elava
professor Kühni arvates vahen­dab
kalatoidu tarvitamine inf ark-tiohtu.
Teima teooria rajaneb es­kimote
meditsiinilise uurimuse
tulemustel. Teatavasti koosneb
<^kimote toit põhiliselt kalast
ning infarkti haigestumise tõe-iiäosus
võrdub neil praktiliselt
nulliga. Praegu kontrollib profes^
•sor oma teooria õigust Breemeni
haiglas, kus patsientidele antaJi-se
pärast infarkti mitu päeva
söögiks ainult.kala.
MEXICO CITY — Maailma va­nima
kompašSi leidsid Mehhiko
<^.rheoloogid, kes tegid olmeenide
kultuurimälestiste leidmiseks
Seji Lorenso pürkonnas väljakae­vamisi.
See seadeldis, mis tead­laste
arvates on valmistatud hil­jemalt
X sajandü enne meie aja­arvamist,
kujutab endast osa 34
millmieetri pildoisest raudpris-rt^
ast, mida pikisuunas läbib pool-ringikujuline
renn. Kui paiguta­da
nüsugune prisma vees ujuva­le
puutiikikesele, näitab see pide­valt
üht j a sama suunda.
STOKHOUyE — Rootsi riigipä&.
va välispolütüine komisjon otsus­tas,
et salajased dokumendid
Liidus 1945 kaduma läinud root­si
diplomaadi Raoul Wallenbergi
asjus tehakse avalikuks alles
1978. Folkparteti ettepanek, et
, imberid tehakse avalikuks varem,
liiikati tagasi. Tuleval aastal muu­detakse
arvatavasti vastavat sea^^
dust, nü et salajased dokumendid
^tulevikus tehakse avalikuks juba
kolmekümne aasta pärast senise
vüekümne asemel.
MOSKVA üks noor naine
mõisteti kohneiks aastaks vang­lasse
Vilnuses, Poola püri lähe­dal
kuna ta „teadlikult" õli iefvi^
tahud süüfilist, ühes kommu­nistliku
partei ajalehes suguhai­guste
arst ütles, et naine andis
haigust edasi kahele mehele, kel­le
naised pidid omakorda mine­ma
ravi saama. ,>Krimmali" tege­vuse
1 uurimine olevat olnud ras­kendatud
selletõttu, et ta oli
meestele Öelnud ainult oma ees-nime.
,
Möödtmud aastane vildhglaste lumelaager J^r^
kordselt kolmas, peeti Kotkajärvel 26.-30. detsembril. Esnifi-kordselt
oli kõigist Toronto viiest Upkonnast osavõtjaid, lisakm
üks Lakewoodi skaut Ühendrülddest. Ilmataat jällegi õnnistas
ilusa ilmaga, suusatamiseks lund küUald
pilves ilma omajagu. Soojemaks päevaks oE —lOG ja külm^
maks—21C.-
Peale päevast välitegevust oo-. šetegevuseks olid mängud, dls-tas
soojaks köetud peamaja ; j a : kusÄiooni grupid, rahvatanits; Ja
igal teisel õhtul soe saun, mille i palju laulmist. Ka^ 1^ ja
Lumelaager,,Jääkarust" osavõtjaid. EsiplaanU Vikingi llpkonnaJpht skm Ä. Käärid ja
Skautide Maleva juht skm S. Kask.
Xii
agaraks Mtjaiks oli E. Verder
Lakewoodist. Suusarada oli sel
aastal heas korras, mootorsaani­del
kihutajad hoidusid laagri-alast
eemale. Laagri nimekirjas
oli 36 osavõtjat, iuhl'ks vikinglane
Vello Ehvert ja abiks Talvi Nor-heim,
Põhjala Tütardest. Van©-
ma/teks ankrumeesteSks Sven Eh­vert,
Enn Kiilaspea ja Änii Kää­rid.
.".
Söögi tegemine OÜ jällegi noor­te
endi korraldada, tihti võis
toidu maitsvust võrrelda linna
sööklatega.
Tegevus koosnes enamasti suu^
satamlsest, lisal^s metsamäng ja
lumeskulptuur. Viimasega tuli
iga grupp esile oma parimaga,
neist võiks esile tuua, 8 jala pik­kune
jala-jälg, loss mäe otsas ja
McDonaldi kauplus, õhtuseks si-
M. Liit Viib oma Kaug-lda mydtee Hlieici piirisf põhj^
Ajaloo raskeimale ehitusprojektile on antud nimeks BAM. See on läbi .Siberi kulgeva raudtee uus ha-
111, mis suundub põhjapoolt Baikali järve Amuuri jõele. Vana raudtee kulgeb N. Ludu ja Hiina piiri lär
faedalt ja põhjus ehk seisnebki selles, et võimaliku konflikti puhul on seda kerge läbi lõigata jättes
Vaikse ookeani äärsed N. Lüdu osad „omapead". Kaks aastat on raudteed juba ehitatud vabatahtlik®
Ja sõdurite abil, maa-alal, kus maapind on püsivalt jäätunud ja kus temperatuur on väga madal. Raud^,
tee ehitustööst osavõtmine on tulevikule mõeldes poliitiline ^gwr, kirjutab soome ajakirjanik Disa
Hästad, kel oli võimalus külastada ehituspaika.
Ta kirjutab IJrkutskist, et samal
ajal kui raudteelüklust kitsenda­takse
ja vähendatakse mujal
maailmas, teostab Nõukogude l i it
hiigelprojekti ehitades uue raud­tee
vanast Siberi raudteest põhja
pool Baikali järve Amm*i jõele, lä­bi
Ida-Siberi ja N. Liidu kaug-ida.
Projekti nimeks on BAM (Baikali
Amuuii Raudtee).
;il45 km pikkust uut raudteed ni­metatakse
N. Lüdu ajalehtedes
aastasaja suurimaks projektiks,
ehitustööks, kus on rakendatud
10.000 inimest, paljud neist noor­te
tööbrigaadide vabatahtlikud.
Kuid samuti on ka sõdureid tööle
rakendatud.
See ehitustöö on kindlasti üks
sajandi raskeimast. Raudtee vüak-se
läbi täiesti puutumatute alade,
se on ettenähtud umbes 700.000
elanikku. Ust-Kutis elab praegu
50.000 inimest ja sellest peab saa­ma
leo.OOO elanikuga linn. Tyn-dlnski,
kuhu uus raudtee juba on
jõudnud, mahutab tulevikus 200.000
—300.000 elanikku. Nizniangarski
linna kavatsetakse panna elama
40.000 elanikku,
Aga tähtsamaks linnaks BAM
aiale kujuneb see linn, kuhu ra­jatakse
metallitööstusi.
Kandidaate on mitmeid — "nii h:-.
kutsk kui ka. Komsomolsk Amuuri
jõel on sellest huvitatud, aga tõe­näoliselt
saab selleks linnaks Tjul-man,
mis. asetseb BAM-isf põhja­pool,
Jakuudi autonoomse,: sotsia­listliku
nõukogude vabariigi tõuna^
osas. Jaapanist on juba saadud j
laenu 100.000 elanikuga linna. ehi-kus
maapind on alati külmunud tamiseks kivisöeala piirile.
igijääs, ihnastik on väga karm, tal­vel
kuni —50', suvel veidi soojust.
Lisaks moskiitod, tundmatud nugi-lised
ja mitmeid haigusi.
Samuti raskendab ehitustööd
see, et BAM kulgeb läbi maa­alade,
kus maapind sageli väri­seb.
Mitte kunagi pole alustatud nii
suurt projekti selliseis raskeis väli-seis
oludes."
80 aastat tagasi ehitati vana Si-
Need rahvad on evengid, udegid,
oltshid ja nännid. Need on rahvad,
kes elavad põhjapõdra kas va tami-sest;
jahipidamisest ja kalastami­sest
Nad ei tunne juurvüju ega
puuvüju ja osa neist sööb toorest
liha. Kas nad saavad samas laadis
edasi elada? -
Või sunnitakse neid oma kom­metest
loobuma Ja siirduma
tööstuse ja raudtee teenistusse?
Praegu ehitustöö ajal on kohali­ke
elanikkudega suheldud^ettevaat-
ILkuit. Osa neist on tulnud tööle.
Osa on jonnakalt seisnud vastu.
Nüüd arutlevad teadlased kuidas
•päriseianikud assimileeruksid
muusse ühiskonda. Siia kuulub ka
selline Idisimus nagu toiduvalik:
kuidas toorest lihast elanud põhja-põdrakasvatäja
kohaneb kui ta
saab kotleti VÕI vorsti? Kas ta su-.
de
Baikali järve põhjapoolsete ala- j reks toidupuudusse? BAM'i pro-kasutamina
toob kWsa ka uusi' Jekr peab olema valmis 1982.
Johansonitelö tuleb uus naaber.
Naabriproua- on jutukas ja hak­kab
värati proua Johnsoni õpota-vcm
„Teii on juba suur tütar, vähe­malt
13 aastat vana. Kas teie ei
leia, et oleks juba ülim aeg tema.
le selksuaalalal hakata õpeitust
andma?"
Pr, Johnson- „Ma oleii seda. ise­gi
mitu korda püüdnud teha, kuid
asjast ei tule 'kimagi midagi v^ljä
— ikka lällutab tema beebi jutule
vahöle."
koroona laud olid õhtuti pidevalt
kasutamisel, milledel nü minigi;
põnev j a tkärarikas võistlus ara.
peeti'• ..;
Lõpulõke kujunes lõbusaks
paljude huvitavate ettekannete­ga,
mida külastasid skautmiale-va
juht Silver Kask ja Kotka-
: Järve hooldaja^Konsa .Leemeta..
Päevad möödusid kiiresti,, aega
jäi vaheks Kotkajärve talve võ­lude
ja ilu nautimiseks. Olles yae-vait
harjunud lumelaagri tegevu­sega,
kui juba saabuski lõpupäev.
Meie tublid transpordi mdied Ar­no
ja Enn Kiüaspea alustasid tal­velaagri
tülikama osaga pakiki-de
vedamisega. Tütarlapsi ootas
ees köögi korrastamine j a poisse
sama peamajas. Kui kõik piakid
ja noored olid alla Gleajwateri^
äärde jõudnud ning autodele elu
sisse saadud, koostasime ve^
kord sõprusringi ja soovisime
lütsteisele jällenägemist mäeu
suusatamise päevadel, 19. : 20.
veebruaril 1977; a.
Maha jäetud varandust oli seü-les
laagris väga vähe — üks viige
kampsun ja punane suusamüts.
Meeldetuletuseks: iaagrimär^
trükkimiseks: ühendust võtta. M-lakirjutanuga.
/ ÄENI KÄÄRID
probleeme. Mis juhtub näiteks ai- Moskvas ei lähe päevagi, ei kee-nulaadsele
Baikali, järvele; milline gi ei räägiks BAM'ist. • See. on
magedavee järv on suur kui meri
ja sügavaim maailmas ja kus on
maailma ainulaadne taime ja loo- Brezhne-sä otsusel.
.sui?rproiekt, inilline olevat käima,
pandud parteisekretäri Leonid
mariik, muude hulgas ka (sma hül-j
geliik. Kas võib: järv vältida saas­tumise?
Izvestija kirjasaatja Leonid
Shinkarjov, kellega Soome ajakir-beri
raudtee, mis suundub Uraalist janikul oli kokkupuuteid, oli tead-
Sverdlövskisse, Novosibü-skisse, hk neist probleemidest ja arvas, et
Irkutskisse ja Habarovskisse ning
lõpeb Vladivostokis. See raudtee
aga kulgeb oma viimases osas oht­likult
Hnna ja N. Liidu piiri lähe­duses.
Mõte uue paarisraja ehitamiseks
pole uus. Tööd alustatigi 1930-dais
aastais. Süs Stalin kasutas vangi­de
tööjõudu, kes ehitasid raudtee
Taisheti jaamast Leena jõe äärde.
Seda raudteed tahetakse nüüd jät­kata.
Kas põhjustab seda strateegiline
oluliord, et N. Lüt soovib uue
raudtee ehitada kaugemale Hnna
purist? Kindlasti see küsimus pole
üma aluseta. Aga samas viidatak­se
sellele, et raudteeprojektüe pan­di
alus ajal, mis Moskva ja Pe­king
olid omavahel sõbraükes suh­teis
ja et kulus enne 10 aastat Hü-na
ja N. Lüdu piirivahejuhtumist,
kui BAM'i ehitustööga uuesti alus­tati.
Kuid BAMi ehitamisega Jõu­takse
ka Ida-Siberisse kätketud
rikkuste juurde.
See on maa-ala, kus on rohkesti
loodusvarasid: rauda, 'vaske, kivi­sütt
ja ^asbesti. Arvatakse, et seal
teadusmeestel õnnestub ka selle
probleemi lahendamine samaselt
nagu nad 1970 alul protesteerisid
Baikali rannal asetseva tsellu­loositööstuse
vastu, mis saatis
säästvat ainet järve vette, j Nüüd
loodetakse, et teadusinehi arvesta­takse
jälle; siiski puudub küsimu­sel
veel vastus.
BAM kulgeb 20 km piki Baikali
järve randa. Raudtee ehitamisel
on kolm võimalust: raudteekeha
viiakse piki randa, kasutades vaja­dusel
väikseid tunneleid või ehita­takse
testamm järverandade rik­kumise
vältimiseks. Kõhnas või­malus
oU alul kõne all, kuid see
maksab palju ja lisaks tuleb enne
lahendada küshnus, millest raud­teetamm
tuleb ehitada. Kas võe-paev
avaldatakse artikleid,
näidatakse fihne TV-s ja kompo­neeritakse
laule. 4
Kõige rohkem • uhkustatakse
noorsoo vabatahtliku tööga. Räägi­takse,
et vabatahtlikke on tuhan­deid.
Iga maakoht hangib 10 ini­mest.
Ja nädalalehed avaldavad
pilte pulmadest, mida peetakse
BAM'i ehitustöödel, kaugel lõpma­tuis
metsades. Suveti tuleb kõik­jalt
N. Liidust noori töötama sin­na
ehitustöödele. Paljud on õpüa-sed,
kes lähevad tööle head palka
teenima ja et saada poliitilisi tee­neid.
Ometi artikli autor ütleb, et
noorte töö tähtsus BAM'i ehitus­töödel
on tõstetud liiga suureks.
Tegelikult kaks peaorganisatsioo-ni
ehitavad raudteed, üks on tsi-viihie
Glävbamstroi, teine sõjavä­gi.
Esimeses töötab ka vanemaid
ja kogenenud ehitusmehi, kes va­rem
on ehitanud suurivprojekte
mitmel pool N. Liidus. Noorkom-munistide
Komsomol-ühingust tuli
1974. a. maikuul kaks noorsoo töö-takse
mulda rannast? Tõenäoline | brigaadi. Tegevus õn jätkunud se-lahendus
seisnevat tunneleis. damööda, kuidas oU jõutud ehita-
HELSINGI — Soomes on aja­lehtede
levik 1976. a. tõusnud,
kuigi majanduslik madalseis on
valusalt puudutanud ajalehtede alal on'ka rohkesti ohja maagaa-väljaandmist.
Ametlikult tõusis'si. Ka metsi on külluses. Udakanis
ajalehtede kogulevik 2,5%. Helsin-' (jn-tehtud rikkalikke vaseleide, mi-gis
ilmuvate lehtede leviku tõus da pole saadud seni kasutada
oli 3,5% ja mujal 2,1%. Alates transpordivõünaluste puudumisel.
1960 peale on soome ajalehtede
leviku tõus olnud pidevalt 2%,
Lääne-N. Ludust tulnud tehni­kud,
ütleb L-. Shinkarjov, ei taipa
kui kergesti võib haavata Siberi
loodust. Nad mõtlevad ainult ma­jandusest
ja kasulikkusest.
Baikali rannal ei ole olnud suuit
linna, kuid nüüd kavandatakse
üks selline sinna.
Kuid miks peaks BaikaU rannal
da tugipunkte piki raüdteelnni.
Mis viib noori seda raudteed ehi­tama?
Kuulsus, usub ajaldrjanik,
kes On lugenud noorte kirju. Noor­tele
öeldakse, et nad töötavad sa­jandi
tähtsamal ehitustööl.. Tähtis
on ka tunne, et ollakse kaasas mil^
legi ehitamisel selle algusest pea-
'le..
Sellisest tööst osavõtmine annab
tegijaile teeneid ka partei silmis
ta hilisemail elupäevadel.
Kuid töösse on lütunud ka kohar
likke Siberi külade noori. Paljud
neist on tüdrukud ja neid tõmba­vad
sinna raudteed ehitavad me­hed.
M% tüdrukuist abielluvad
ehitustöö ajal. .
Kas. need noored inimesed jää­vadki
BAM'i ehitustöö tõttu sinna
elama? .Mitte kõik. Siberis on
praegu elanike vähenemise ten­dents;
Inimesi läheb rohkem ära
kui asemele tuleb.
Vümase kümne aasta jooksul on
elanike vähenemine olnud kuni
mUjon inimesi :^
Siberis asub praegu ainult umbes
20 miljonit elanikku, mis on küm­nendik
N. Lüdu elanike koguar­vust.
Kuna Siberit tahetakse näi­data
tuleviku asustamiskohana,
süs on elanike kadu häiriv asja­olu.
Loodetakse siiski, et uutele
aladele on võimalik meelitada
küllaldaselt elanikke, mis garan­teerib
küllaldase tööjõu
Osa inimesi tuleb spontaanselt
tööle BAM ehitusele. Nad on kuul­nud
tööst ja soovivad teenida ra­ha.
Mõned pettuvad. Teised tule­vad
koos perega, kellele tuleb lei­da
kortereid ja koole.
Kuid lehtedes on puutunud silma
märkused, et ehitajaid vaevavad
haigused. Nendele antud süstid on
mitteküUaldased, ilniastik on enne­kuulmatult
väsitav Ja arstid on
nüüd hakanud tööle lÜelügse väsi-
® Kolmapäeval, 26. jaan. kell 1.SB
p. 1. Toronto ülikooli Walter Hal­lis
TÜna Mitti klaverikontsert
® Kolmapäeval, 26. jaan. kell 7.SÖ
Eesti Majas J. Roosi loeaig
„Tervishoid — milcs ja kuidas*^.
©Laupäeval, 129. jaan. kell 6.30 õ.
Kmg Edward Hotellis, Sheraton
niumis Eest! Majandusklubi Ka^
nadas aastapäeva-bali.
©Laupäeval, 29. jaan. M l 7 &
Eesti Majas Toronto Eesti Võitl
lejate ühingu 21 aa^jtapäeva-pidu.
©Laupäeval, 29. jaan. Seedriorul
Louna-Öntario üliõpilaste vXume-
® Pühapäeval, 30^ jaan. kell 2
p. I. Eesti Majas Eest! Gaideitte
Kogu„TaIihari 1977*'.
Olud on olnud eriti algeUsed; kuna muse tõttu tingitud haiguste võit-töütajad
asuvad telkides või elu-Imiseks jä ehitajate tervise üle val-vaguneis;
Tänavu suvel on raudteed ol­nud
ehitamas kUni 1800 õpilast.
Nad saavad töö eest palka, kuid
kaks päeva kuus töötavad nad pal­gata.
Palk oleneb kõlblikkusest ja
olema linn ~ seUes ainulaadses, on keskmiselt 300 rubla kuus. See
looduses^ küsivad teadlased i on nõukogude oludes hea palk.
Teine sellega seoses olev küsi-' Wa-Siberis-makstakse kõrgemaid
mus on maa-alal asuvate algelani- pal-^u kui mujal maaL BAM-ehi-ke
Raudtee äärde plaanitsetatakse saatus. BAM'i alal asub 25.000 tajad saavad külma töökoha lisaks
nüüd asulaid ja tööstuslinnu. Neis- erir.^hvusse kuuluvat inimest, veel 60% palgast.
vanuseks.
Üht tööjõutüüpi pole Leonid
Shinkarjovi järgi ihnselt seal veel
kasutatud. Need on sunnitöölised.
On siiski võimalik, et neid ka­sutatakse
hilisemais töödes, või
neid hoitakse tõö|Õureservidena.
Nii toimub ehitustöö paigas,
millest sajandi alul eesti mehed
läbi vüdi Jaapani vastu võitlema
ja millest räägitakse laulus „Seal
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni keüa 9~4^m.
Telefonid: tomietus 364-7521
taÜtUS 3fi4-7fi75
Toknetajad kodus
väljaspool töõaegs:
Karl Arro 766-2051
Hannes Oja 481-5316 A
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte ku
ni esmasp.homin. Kella 11-ni
Ja nädala teise ajalehte kuni
kolmap. homm. kella ll-ni
. KUULUTAMINE •
, VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu. •
Kuulutuste hinnad:
üks toll ühel veerul $3.—
esiküljel $3.50
tagak1|ljel $3.25
TOULUT^ VÕTAVAD
VASTtr;
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-76TO
Postiaadressr Box 70,
Stn. C, Toronto 3, Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Lüvandi 251-6495
2. Mrs.: Leida Mariey ;
149 Bishop Ave.
WUlowdale, Ont.
Telefon 223-0080
(1
.i