1984-08-14-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
HLMÜB IGAL TEISIPÄEVAL
JANEUAPAEVAL
Nr. 60 (3077) X^^XHI aastakäik Teisipäeval, 14. aogostü 19S4 -Toesday, August 14,1984 Ütodlmumbri hind 70 ce^i$
•IH1II1IIIJ1.II1.L» ri"'""j"Hiiii I f''"' " ' " « ' i^
NEW YORE^^^^ NeU noort nõukogude sõdurit, kes tuHd^^m aastal eraldi iUe Mgamstani psi-tisanide
poolele, on äsja saabunud pagulastena ühendriikidesse. Nende USÄ*sse saabumist vahendasM
kaks eraalgatusükki Mmõiguste' |ä abistamisorgsuaisatsiooni: — MtermatlMal Eescue Comnuttee ja Fr€s°
dom House.
USA suurlehe „The Washington maatiiiseit tapnud tsivülisikuid hirmuäratavad sõduritele,
Posfi" endine Moskva korrespon- operatsioonide käigus. Osaliselt sel- näis nagu iga nurga taga varitses
dent Kevin Klose intervjueeris nel- le tõttu on nüüdseks üle piiri Pa- vaenlane,
ja noormeest teisipäeval, 31. juulil kistani ja vähemal määral Iraani _ , V f
New Yorgis ja tema vastav artik- põgenenud mitu müjonit sõjapõge- J e i n e noormeestest m ^ t i ^ s
kel ilmus ajalefie neljapäevase väi- nikl.u. SÄ^S t!^^^^^
jaande esüeheküljel. ületuhiud en- . retasid kättemaksul^ toore öistsip-dised
nõukogude sõdurid seletasid ^.^^Jf sõjaliste ja luure eksper^ him eest käsigranaate uht^
Ktose'üe/et hoolimatu tsiviiHsto^ tide lujmangul on Mgam^am soja- s^^^ telki, kegedestüks^^
te tapmine j a r ö ö v i i A e , l a i a M e v i . «
mid Lgus4 droogide kasutami»^^^^
ne,toore^äištsiifliinjä^^ teadmatu nemad a l i o h v i t e e r i d t u n^
arv melu.^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^ - te^^^
Neli kõnesolevat ületiümuksrö, oi. ^
les püratult Morineeritud, nagu^^^ 1^^^
kõik lihtsõdurid ja aUohvitserid korral ta juhtus pealt kuulama kui
peaaegu kõlMdes sõdades, eriti nooremad ohT^tserid kirusid Leo-aga
nõukogude armees, avalda- nid Brežhnevi i ^ l l e pärast, et ta
sid intervjuu jooksul arvamust, oli ,,saatnudnieiäsüä tule alla."
et punaarmee kaotused on olnnd
palju; suuremad kui need Mnnan-
;^ded sõja eesmärkide üle nõrgestar
vad nõukogude lahingüüksuste vÕit-lusmoraali
neli ja pool aastat kes^
nud Afganistani
ületulnukateks bn 20-aastane
seersant Aleksei Peresleni Moskvast,
samuti 20-aastane ukrainlasest
seersamtNikcdäiMpvcha^^
aastane venelasest reamees Volgo-
^radist Sergei Žhigaün^ja i9raasta-ne
reamees Juril ShapovdehlMSu-^^^^^t^ neist ütIešKlose'ile et keegi
mi'st. Näd seletasid „The Washing- ohvitser oli t e m ^ y^xaöiy et/#-
ton Ppšt'i'*korrespondendile, et nad ganistaai on ^^tud N i l b u s t
olid deserieerinud erijuhtudel 1983- 000 kirstu ja et kõik need
Ma aasta jooksul Afganistan
vatest erinevatest nõukogude i k sustest,
andes ennast üle Afganistani
vastupanuliikumise rühmitus-tele.
v.r:"v
Seal käimasoleva armutu sisst
sõja algaastatel oleks see olnud
iTOsUtuid ESTO-84 laulupeol. ITasäkul Neeme Järvi oma perekonnaga, esimene N. Järvi, tütar Marika, abi-seletas,
«tohvUserid^^^^^la poeg, I v i l ^ Foto: Tommy Tomsom
OÜd ütelnud oma meesteter et va-^ '
Neli deserteerinud sõdurit seletasid
intervjuus, et ühtsõdurite Ja
nooremate aUöhYitšeride seas on
laialt levinud hashishi suitsetami-nemad
kirjutavad kirju valitsusvõimudele,
nõudes vastust | ^ i -
musele ,>miks meie; p^^adcHfc võit-j.
lemasi?"'
Polütloengutes anti seletusi mida
sõdurid ei aktsepteerinud. T a tsiteeris
oma kaaslasi ütlemas: - „See
on tobe sõda, miUest ei ole keHele-gi
kasu." Ukrainlane Movchan ütles,
et tema isiklikult oU Juba lap-
Slitoruaäbi es
ne, kuid Jca kangemad ^^d^ ma- sest saadik unistanud d u ^ m i i ^
gu oopium ja kokaiin ölöv^^ nõur vabal maal. Niipea kui ta kuulis;
^^^^^^^^^^^^^^^ nõu!stimud miljarddollarilise projektiga Iraagi^
aga on lü&anmd lepingi^ allaldrjiifaiiiise edaid, kima Kesk-Ida pol^
7*tii3iorustik ehitatakse kavak(Äa- aagu l i s r a ^ ründas. Iraagi iuuma-tadä oma õHeksjk)^ suurendami-riskantne
tegu kuna gMljadüIdi- kogude sõjaväed saadaval, et teda saadetakse Afganistani, dt- selt Ameerika kompänä Bechtell energiaga töötava elektrijõujaama sefe, kuna praegu ainult veerand
•selt ei võtnud vange.^^^^^^:'^^^^^^^^ ^^^^^^^^N 1S33 poolt USA valitsuse finantsiUse abi- eMtamis^ Bagdadi lähedal kaks ennesõjaaegsest' miljonist vaa-tävaline
nähe, et koniandörid on õnnestun aastat tagasi. dist eksporteeritakse. Kompanii oö
V i i m a s e g i aasta i ^ s u l ^ J ^ - ; ^ ^ ^ ^ ^^^^
yastupanulnlmmise^^^^^^^^^^ 3 ^
juures. ^^^^^^ 1^^^^ ei ote saadaval sus
Tulemuseks bn, et seUe perioodi pruulivat ohvitserid samagonni,
jooksul Ott asetleidBud terve; rida;'
asus pealinnas Kabulis, ütles.
Uit
üksikuid deserteeriniis^ juhtumeid
nõukogude üksustest Afganistanis;
¥Õib ka spekuleerida, et mitmed
samased katsed oü ebaõnnestunud.
tonisametnikud ütlesid, et nad on . . . . ... . mõehiud teisele õlijuhtmestikule
uurinud Bechteri nõudmisi rahaüse ^israeü ^ ^ energimuusteenumr rj,^^^^ õütorustikule ja
abi saamiseks. 70 km pikkune lün esmdaja uOes moodimud^k^ ^j^^^ alamid. Selle-transpordü^
s üks müjoiT vaati Iraa- ^ l^ibamidj^ashmg^^
gitoorõü päevas Jordaania Punase ^ S ^ ^ t ^ " TA^^^A m^...ALu... An^^^^ .mestiMd^A^a d i ^ a a d i d u t e i d ,
et Jordaania on mures, samuti nagu
naabruses Süüria, Iraagi ideoloogilise
ermevuse pärast, 'mis samuti
on opositsioonis Jordaania
mõõduka Kesk-Ida poliitikaga.
et sõdurid eelistavad päevavalgel
toimuvaid patrulle väikestes kü-mere
sadamasse Aqabasse ekspor
diks. See .on väga tähtis Iraagile,
kelle õli eksport on vähenenud tu-
MOSKVÄ ^ N. Liit on edukalt gevasti lama Pärsia lahe terminaa-katsetanud
oma Versiooni ameerik- lid suleti, köi sõda Iraaniga algas
laste MX interkontinentaalsest bai- 1980. a. septembris. Süüria, kes
üstüisest kaiigulatusega raketist, toetab Iraani, on sulge^j^ õlijuht-kaudu
võidakse 500.000 vaati õli
päevas vüa lõuna-väljakult läbi
Saudi Araabia Punase mere sadamasse
Yanbüsse.
õlitorustik võiks muutuda vastu-
N. Lüdu MX-^öü tugevajõuline in- mestiku põiki nende territooriumi tuse ja julgeoleku probleemiks, kui
lÖoseMrjutab, et pidevad teated
nühästi Afganistani vastupahuliiku-mise
liihmitusteitj kui ka Lääne
ajakirjanikelt, räägivad juhtumitest
fes nõukogude ilksused on süste-lades,
kuna nende elanikud hariü- terkontinenUahe; ballistiline ra- Iraagi toorõlile, jättes Iraagile või-kult
põgenevad, mUlme asjäoli ^^tt kümne iseseisva sihtpunkti maiuse vaid läbi Türgi saata 900-
kergendalp tublisti soomuse tege» jubitava tiiumalaenguga.
Iraak nõrgeneks või koguni kaotaks
Pärsia lahe sõja Iraaniga.
Jordaania allikaist öeldi,^ et Bagdadi
ettepanek Aqaba torustiku ehitamiseks
tehti juba kaks aastat ta«
gasi, kui Trans-Arabia PipeHne Co.
lõpetas oma operatsiooni Süürias
ja Lühtanonis,
000 vaati päevas.
õlitorustikud on eelismärklauad
sabotaazhide puhul araabia sisemistes
konfliktides ja Aqaba. õli-torust
võiks saada üks selline.
antud Punasele Ristile, vafiastati
pärast kaheaastast kaitsealast hool-sed
kal£S otsustasid lennata koju..
Iraagi õliminister Qassim Ahmed
Taq ütles pärast kõnelusi Jordaania
kaubandüs-^tööstus ministri Ka-wad
al-Ananiga Ammanis 23. maü, . . V ^ t ^
Semsed ohtorustikud kuuluvad
etnad lootsid, et kokkuleppele Iraagüe ja Trans-Arabia Pipeline
_ , ^..-'^ „ MrjMatakse ana juba sel kuul. Co-le, mis kannavad toorõU läbi
GENF Kaks N. laidu vasigii,^^^^^^^^'^ ^^^-Süüria Vahemere sadamaisse
kesoUdlangenud Afganistanis vas" Aga Jordaania allikaist öeldi,puhastuskeskusisse, mis on lastud
topanuvõitlejate kätte ja OÜd üle- Araman vajab r ö ^
poliitiline projekt, mis vajab väga
sügavat uurimist enne lõpliku otsuse
tegemist.
kuna seal olid finantsilised riskid
liiga suured ja torustikule tehti
rünnakuid.
Üks kompanii esindaja Ammanis
ütles, et kompanii on sulgenud
sektsiooni torustikust Süürias ja
Liibanonis, aga neil pole mingit kavatsust
teha seda ka Jordaanias.
^ Ä^mpanii saadaks 500.000 Vaati
päevas, seUe kõrval varustades
Torustik Aqabasse on üks mitmest
harust, mida Iraak soovib ehi-
60.000 vaadiga päevas Saudi Araabiat
kergema toorõliga Jordaania
ainsast rafmeerimistööstusest Zär-gas.
(tellis möödunud
nnekultuuri
diplomaatilistest allikaist öeldi, et
lÕTdaania, kes on rahapuuduses,
^ kima Araabia abi on vähendaüid,
J . Miiata «ö^ttneEaepoUiÄa-td^
• on,otseste^eri»iskon^ mitmektUgsus oleks .pUalda-gaanide poolt saadetud Shveltsi: vest^rindit Seni umbes üks-kü
n o u p t o i s l e : t u l ^ s Nad ^ i s i s i d : selt esindatud valitsusasutusis, Aasta tagasi üks sõdureist põgenes ° ojekti finantseerimis
poiki Kanada, kuulasid kanaddaste^^a^^^^
l^üm- M
projekti finantseerimisest mis on paigutatud 350-aakrilisele maa-alale Ja mis hõlmab nii näitus®
arvamusi ja koos; koostasid rikka- toetada rohkem pärandikedi, ingli-iikke
lallikaid kasutades uue mitni^-
kultuuri poliitika alused.
s© 3a prantsuse keele õpetamist ja
anda tugevaniat seadusandlust vih-
:Nend..poliitika
juhtivaile printsiipidele, miÜele
järgnevad spetsiifilised algatused. Mitmekultuuri isa Kanadas on
mida tehakse konservatiivide poolt, liberaalide senaator S. Haidasz,:
Kui esimesed kolm möödunud
maikiiul vabastativ šüs üks otsustas
valida kojumineku, kaks otsustasid
jääda Shveitsi; mis põhjustas
protesti N. Lüdu saatkonna poolt
Bernis.
on täidetud-hibadustega.
Jüvüäania ja Iraak pn avaldanud
sur;ct suurema ameerika fmants^
lise abi saamiseks,
väljapanekuid, aga ka meelelahutuslikke võimalusi, avatakse Idiesole»
vai nädalal 108. korda.
oleks
Iisrael ei teeks neile
Nende hulgas on haridus, suhted
ajakirjandusega, kultuMde säili-laniiiie
ja jagamine, rassilised
gRihted ja võjrdsed
tiiue poliitika vorminiisel.
Ices seie, algatuse rakendusele
võttis 1971. aastal ja mis on
sellest peale olnud Kanada fö»
dera^välitsis® progirainmis,
mis viunastel aastatel on jõudnud
tjks tähelepandaiväm ettepandc on omaette
otsus tugevdada föderaalse valitsu- mini.
se teadlikloist mitniekultuurilisusest ; ; , . , .
Kanadas. Konservatiivid tahavad^
seda teha efektsuseks hääles bü- p^lamenchk^ R ^Gro^^^^ kes
Tökraatias ja edutada seda p ^^
Üle Kahada.5;)
oma üldihnelt võrdlemisi
kindlais vormides pakub iga-aas-tane
näitus mõndagi uut, mis publikut
tõmbab. Tänavu GNE tähistab
nii Ontario 200. kui ka Toronto
150. aasta juubelit. Kõlakojas
on pärandiküla ettekannete seerias
üle 30 Ontario ühiskonna oma
mitmeid
väljapanekuid.
CNE algab avaparaädiga 14»
augustil keskpäeval Toronto all-lin-nas.
15. augusti! | on avamise paraad,
16. aug. avatseremooniad, 18.
aug. sõjameeste päev ja järgnevad
eelmistest aastatest omaseks saanud
» uraan valnustavai oma aatomipommi la see
mitmekultuuriniini§teeriu-"^^nds paari a a ^ pärast) teab isg^äse nädalaleht „Janes". Iraan on
edenenud aatomipommi valmistama Juba selle lõpujärkn. Inglise aja- käsitööde ja harrastuste hoones y f ? , " ^ ' ^ " " " ! , ^ ; ^ ^ " j ^
Mn jälgib relvatehnoloogiat ü^^^ väga pShjalüdse esitatavad näitü^^^^^^ (u-aastasea ja nooremaa; :M.UU,
kultuuripärandit tutvustamas muu- . . . , ,. .. ,
sika ja tantsuga, 15.-30. augusÜ ^ " P ^ ^ ^ ' N e l l ^ P ^ a l 30. augustil
pealelõunal. ^ on Cenior Citizen Day.,
r , ... . V , , Tänavused C N E pUetid maksa-
^Juirt>ehaineli^ on ka kmisti, vad täiskasvanuile $4.00, lastele
Teised
Ja üsaldi^äärseid andmeid laevadestp lenni^elst ja relvatoodangušL
Aatõniipommiks vajalikku rikas- sia lahe rannale. Väljaande koha-siivsete
konsewatiiyide^^I^^ uraani saab Iraan oma tuu- Ä 1300 megavatilise tuumajõu
didaäte eelölevailvalimistgi mfliõiiiQorv»õe* ^ii^^^ ^aämu «v,;f*.r«;c/»t niiinhn1öras\4.l!
Square kujutatakse Ontariot enne
ja nüüd, Marine Museum'is on
jjTreasures pf Toronto",
sülelapsed tasuta,
pensionärid tasuta kuni keskpan
vani, pärast $1,00;
majõujaamäst, mida parajasti ehi- iaama ehitamisel on muuhulgas 40
tatakseBmheri linaa lähedale Pär- ^ ^ " - ^ ^ - - i " - -
Canada Pa(vilion'is ^tervitus To- selle püetiga pääseb C N E ajal ka
ircfflto • 150. " süm A ,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 14, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-08-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840814 |
Description
| Title | 1984-08-14-01 |
| OCR text | HLMÜB IGAL TEISIPÄEVAL JANEUAPAEVAL Nr. 60 (3077) X^^XHI aastakäik Teisipäeval, 14. aogostü 19S4 -Toesday, August 14,1984 Ütodlmumbri hind 70 ce^i$ •IH1II1IIIJ1.II1.L» ri"'""j"Hiiii I f''"' " ' " « ' i^ NEW YORE^^^^ NeU noort nõukogude sõdurit, kes tuHd^^m aastal eraldi iUe Mgamstani psi-tisanide poolele, on äsja saabunud pagulastena ühendriikidesse. Nende USÄ*sse saabumist vahendasM kaks eraalgatusükki Mmõiguste' |ä abistamisorgsuaisatsiooni: — MtermatlMal Eescue Comnuttee ja Fr€s° dom House. USA suurlehe „The Washington maatiiiseit tapnud tsivülisikuid hirmuäratavad sõduritele, Posfi" endine Moskva korrespon- operatsioonide käigus. Osaliselt sel- näis nagu iga nurga taga varitses dent Kevin Klose intervjueeris nel- le tõttu on nüüdseks üle piiri Pa- vaenlane, ja noormeest teisipäeval, 31. juulil kistani ja vähemal määral Iraani _ , V f New Yorgis ja tema vastav artik- põgenenud mitu müjonit sõjapõge- J e i n e noormeestest m ^ t i ^ s kel ilmus ajalefie neljapäevase väi- nikl.u. SÄ^S t!^^^^^ jaande esüeheküljel. ületuhiud en- . retasid kättemaksul^ toore öistsip-dised nõukogude sõdurid seletasid ^.^^Jf sõjaliste ja luure eksper^ him eest käsigranaate uht^ Ktose'üe/et hoolimatu tsiviiHsto^ tide lujmangul on Mgam^am soja- s^^^ telki, kegedestüks^^ te tapmine j a r ö ö v i i A e , l a i a M e v i . « mid Lgus4 droogide kasutami»^^^^ ne,toore^äištsiifliinjä^^ teadmatu nemad a l i o h v i t e e r i d t u n^ arv melu.^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^ - te^^^ Neli kõnesolevat ületiümuksrö, oi. ^ les püratult Morineeritud, nagu^^^ 1^^^ kõik lihtsõdurid ja aUohvitserid korral ta juhtus pealt kuulama kui peaaegu kõlMdes sõdades, eriti nooremad ohT^tserid kirusid Leo-aga nõukogude armees, avalda- nid Brežhnevi i ^ l l e pärast, et ta sid intervjuu jooksul arvamust, oli ,,saatnudnieiäsüä tule alla." et punaarmee kaotused on olnnd palju; suuremad kui need Mnnan- ;^ded sõja eesmärkide üle nõrgestar vad nõukogude lahingüüksuste vÕit-lusmoraali neli ja pool aastat kes^ nud Afganistani ületulnukateks bn 20-aastane seersant Aleksei Peresleni Moskvast, samuti 20-aastane ukrainlasest seersamtNikcdäiMpvcha^^ aastane venelasest reamees Volgo- ^radist Sergei Žhigaün^ja i9raasta-ne reamees Juril ShapovdehlMSu-^^^^^t^ neist ütIešKlose'ile et keegi mi'st. Näd seletasid „The Washing- ohvitser oli t e m ^ y^xaöiy et/#- ton Ppšt'i'*korrespondendile, et nad ganistaai on ^^tud N i l b u s t olid deserieerinud erijuhtudel 1983- 000 kirstu ja et kõik need Ma aasta jooksul Afganistan vatest erinevatest nõukogude i k sustest, andes ennast üle Afganistani vastupanuliikumise rühmitus-tele. v.r:"v Seal käimasoleva armutu sisst sõja algaastatel oleks see olnud iTOsUtuid ESTO-84 laulupeol. ITasäkul Neeme Järvi oma perekonnaga, esimene N. Järvi, tütar Marika, abi-seletas, «tohvUserid^^^^^la poeg, I v i l ^ Foto: Tommy Tomsom OÜd ütelnud oma meesteter et va-^ ' Neli deserteerinud sõdurit seletasid intervjuus, et ühtsõdurite Ja nooremate aUöhYitšeride seas on laialt levinud hashishi suitsetami-nemad kirjutavad kirju valitsusvõimudele, nõudes vastust | ^ i - musele ,>miks meie; p^^adcHfc võit-j. lemasi?"' Polütloengutes anti seletusi mida sõdurid ei aktsepteerinud. T a tsiteeris oma kaaslasi ütlemas: - „See on tobe sõda, miUest ei ole keHele-gi kasu." Ukrainlane Movchan ütles, et tema isiklikult oU Juba lap- Slitoruaäbi es ne, kuid Jca kangemad ^^d^ ma- sest saadik unistanud d u ^ m i i ^ gu oopium ja kokaiin ölöv^^ nõur vabal maal. Niipea kui ta kuulis; ^^^^^^^^^^^^^^^ nõu!stimud miljarddollarilise projektiga Iraagi^ aga on lü&anmd lepingi^ allaldrjiifaiiiise edaid, kima Kesk-Ida pol^ 7*tii3iorustik ehitatakse kavak(Äa- aagu l i s r a ^ ründas. Iraagi iuuma-tadä oma õHeksjk)^ suurendami-riskantne tegu kuna gMljadüIdi- kogude sõjaväed saadaval, et teda saadetakse Afganistani, dt- selt Ameerika kompänä Bechtell energiaga töötava elektrijõujaama sefe, kuna praegu ainult veerand •selt ei võtnud vange.^^^^^^:'^^^^^^^^ ^^^^^^^^N 1S33 poolt USA valitsuse finantsiUse abi- eMtamis^ Bagdadi lähedal kaks ennesõjaaegsest' miljonist vaa-tävaline nähe, et koniandörid on õnnestun aastat tagasi. dist eksporteeritakse. Kompanii oö V i i m a s e g i aasta i ^ s u l ^ J ^ - ; ^ ^ ^ ^ ^^^^ yastupanulnlmmise^^^^^^^^^^ 3 ^ juures. ^^^^^^ 1^^^^ ei ote saadaval sus Tulemuseks bn, et seUe perioodi pruulivat ohvitserid samagonni, jooksul Ott asetleidBud terve; rida;' asus pealinnas Kabulis, ütles. Uit üksikuid deserteeriniis^ juhtumeid nõukogude üksustest Afganistanis; ¥Õib ka spekuleerida, et mitmed samased katsed oü ebaõnnestunud. tonisametnikud ütlesid, et nad on . . . . ... . mõehiud teisele õlijuhtmestikule uurinud Bechteri nõudmisi rahaüse ^israeü ^ ^ energimuusteenumr rj,^^^^ õütorustikule ja abi saamiseks. 70 km pikkune lün esmdaja uOes moodimud^k^ ^j^^^ alamid. Selle-transpordü^ s üks müjoiT vaati Iraa- ^ l^ibamidj^ashmg^^ gitoorõü päevas Jordaania Punase ^ S ^ ^ t ^ " TA^^^A m^...ALu... An^^^^ .mestiMd^A^a d i ^ a a d i d u t e i d , et Jordaania on mures, samuti nagu naabruses Süüria, Iraagi ideoloogilise ermevuse pärast, 'mis samuti on opositsioonis Jordaania mõõduka Kesk-Ida poliitikaga. et sõdurid eelistavad päevavalgel toimuvaid patrulle väikestes kü-mere sadamasse Aqabasse ekspor diks. See .on väga tähtis Iraagile, kelle õli eksport on vähenenud tu- MOSKVÄ ^ N. Liit on edukalt gevasti lama Pärsia lahe terminaa-katsetanud oma Versiooni ameerik- lid suleti, köi sõda Iraaniga algas laste MX interkontinentaalsest bai- 1980. a. septembris. Süüria, kes üstüisest kaiigulatusega raketist, toetab Iraani, on sulge^j^ õlijuht-kaudu võidakse 500.000 vaati õli päevas vüa lõuna-väljakult läbi Saudi Araabia Punase mere sadamasse Yanbüsse. õlitorustik võiks muutuda vastu- N. Lüdu MX-^öü tugevajõuline in- mestiku põiki nende territooriumi tuse ja julgeoleku probleemiks, kui lÖoseMrjutab, et pidevad teated nühästi Afganistani vastupahuliiku-mise liihmitusteitj kui ka Lääne ajakirjanikelt, räägivad juhtumitest fes nõukogude ilksused on süste-lades, kuna nende elanikud hariü- terkontinenUahe; ballistiline ra- Iraagi toorõlile, jättes Iraagile või-kult põgenevad, mUlme asjäoli ^^tt kümne iseseisva sihtpunkti maiuse vaid läbi Türgi saata 900- kergendalp tublisti soomuse tege» jubitava tiiumalaenguga. Iraak nõrgeneks või koguni kaotaks Pärsia lahe sõja Iraaniga. Jordaania allikaist öeldi,^ et Bagdadi ettepanek Aqaba torustiku ehitamiseks tehti juba kaks aastat ta« gasi, kui Trans-Arabia PipeHne Co. lõpetas oma operatsiooni Süürias ja Lühtanonis, 000 vaati päevas. õlitorustikud on eelismärklauad sabotaazhide puhul araabia sisemistes konfliktides ja Aqaba. õli-torust võiks saada üks selline. antud Punasele Ristile, vafiastati pärast kaheaastast kaitsealast hool-sed kal£S otsustasid lennata koju.. Iraagi õliminister Qassim Ahmed Taq ütles pärast kõnelusi Jordaania kaubandüs-^tööstus ministri Ka-wad al-Ananiga Ammanis 23. maü, . . V ^ t ^ Semsed ohtorustikud kuuluvad etnad lootsid, et kokkuleppele Iraagüe ja Trans-Arabia Pipeline _ , ^..-'^ „ MrjMatakse ana juba sel kuul. Co-le, mis kannavad toorõU läbi GENF Kaks N. laidu vasigii,^^^^^^^^'^ ^^^-Süüria Vahemere sadamaisse kesoUdlangenud Afganistanis vas" Aga Jordaania allikaist öeldi,puhastuskeskusisse, mis on lastud topanuvõitlejate kätte ja OÜd üle- Araman vajab r ö ^ poliitiline projekt, mis vajab väga sügavat uurimist enne lõpliku otsuse tegemist. kuna seal olid finantsilised riskid liiga suured ja torustikule tehti rünnakuid. Üks kompanii esindaja Ammanis ütles, et kompanii on sulgenud sektsiooni torustikust Süürias ja Liibanonis, aga neil pole mingit kavatsust teha seda ka Jordaanias. ^ Ä^mpanii saadaks 500.000 Vaati päevas, seUe kõrval varustades Torustik Aqabasse on üks mitmest harust, mida Iraak soovib ehi- 60.000 vaadiga päevas Saudi Araabiat kergema toorõliga Jordaania ainsast rafmeerimistööstusest Zär-gas. (tellis möödunud nnekultuuri diplomaatilistest allikaist öeldi, et lÕTdaania, kes on rahapuuduses, ^ kima Araabia abi on vähendaüid, J . Miiata «ö^ttneEaepoUiÄa-td^ • on,otseste^eri»iskon^ mitmektUgsus oleks .pUalda-gaanide poolt saadetud Shveltsi: vest^rindit Seni umbes üks-kü n o u p t o i s l e : t u l ^ s Nad ^ i s i s i d : selt esindatud valitsusasutusis, Aasta tagasi üks sõdureist põgenes ° ojekti finantseerimis poiki Kanada, kuulasid kanaddaste^^a^^^^ l^üm- M projekti finantseerimisest mis on paigutatud 350-aakrilisele maa-alale Ja mis hõlmab nii näitus® arvamusi ja koos; koostasid rikka- toetada rohkem pärandikedi, ingli-iikke lallikaid kasutades uue mitni^- kultuuri poliitika alused. s© 3a prantsuse keele õpetamist ja anda tugevaniat seadusandlust vih- :Nend..poliitika juhtivaile printsiipidele, miÜele järgnevad spetsiifilised algatused. Mitmekultuuri isa Kanadas on mida tehakse konservatiivide poolt, liberaalide senaator S. Haidasz,: Kui esimesed kolm möödunud maikiiul vabastativ šüs üks otsustas valida kojumineku, kaks otsustasid jääda Shveitsi; mis põhjustas protesti N. Lüdu saatkonna poolt Bernis. on täidetud-hibadustega. Jüvüäania ja Iraak pn avaldanud sur;ct suurema ameerika fmants^ lise abi saamiseks, väljapanekuid, aga ka meelelahutuslikke võimalusi, avatakse Idiesole» vai nädalal 108. korda. oleks Iisrael ei teeks neile Nende hulgas on haridus, suhted ajakirjandusega, kultuMde säili-laniiiie ja jagamine, rassilised gRihted ja võjrdsed tiiue poliitika vorminiisel. Ices seie, algatuse rakendusele võttis 1971. aastal ja mis on sellest peale olnud Kanada fö» dera^välitsis® progirainmis, mis viunastel aastatel on jõudnud tjks tähelepandaiväm ettepandc on omaette otsus tugevdada föderaalse valitsu- mini. se teadlikloist mitniekultuurilisusest ; ; , . , . Kanadas. Konservatiivid tahavad^ seda teha efektsuseks hääles bü- p^lamenchk^ R ^Gro^^^^ kes Tökraatias ja edutada seda p ^^ Üle Kahada.5;) oma üldihnelt võrdlemisi kindlais vormides pakub iga-aas-tane näitus mõndagi uut, mis publikut tõmbab. Tänavu GNE tähistab nii Ontario 200. kui ka Toronto 150. aasta juubelit. Kõlakojas on pärandiküla ettekannete seerias üle 30 Ontario ühiskonna oma mitmeid väljapanekuid. CNE algab avaparaädiga 14» augustil keskpäeval Toronto all-lin-nas. 15. augusti! | on avamise paraad, 16. aug. avatseremooniad, 18. aug. sõjameeste päev ja järgnevad eelmistest aastatest omaseks saanud » uraan valnustavai oma aatomipommi la see mitmekultuuriniini§teeriu-"^^nds paari a a ^ pärast) teab isg^äse nädalaleht „Janes". Iraan on edenenud aatomipommi valmistama Juba selle lõpujärkn. Inglise aja- käsitööde ja harrastuste hoones y f ? , " ^ ' ^ " " " ! , ^ ; ^ ^ " j ^ Mn jälgib relvatehnoloogiat ü^^^ väga pShjalüdse esitatavad näitü^^^^^^ (u-aastasea ja nooremaa; :M.UU, kultuuripärandit tutvustamas muu- . . . , ,. .. , sika ja tantsuga, 15.-30. augusÜ ^ " P ^ ^ ^ ' N e l l ^ P ^ a l 30. augustil pealelõunal. ^ on Cenior Citizen Day., r , ... . V , , Tänavused C N E pUetid maksa- ^Juirt>ehaineli^ on ka kmisti, vad täiskasvanuile $4.00, lastele Teised Ja üsaldi^äärseid andmeid laevadestp lenni^elst ja relvatoodangušL Aatõniipommiks vajalikku rikas- sia lahe rannale. Väljaande koha-siivsete konsewatiiyide^^I^^ uraani saab Iraan oma tuu- Ä 1300 megavatilise tuumajõu didaäte eelölevailvalimistgi mfliõiiiQorv»õe* ^ii^^^ ^aämu «v,;f*.r«;c/»t niiinhn1öras\4.l! Square kujutatakse Ontariot enne ja nüüd, Marine Museum'is on jjTreasures pf Toronto", sülelapsed tasuta, pensionärid tasuta kuni keskpan vani, pärast $1,00; majõujaamäst, mida parajasti ehi- iaama ehitamisel on muuhulgas 40 tatakseBmheri linaa lähedale Pär- ^ ^ " - ^ ^ - - i " - - Canada Pa(vilion'is ^tervitus To- selle püetiga pääseb C N E ajal ka ircfflto • 150. " süm A , |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-14-01
