1981-07-14-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval/14. juulü 1981 - Tuesday, M y 14,1081 Nr. 25
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
STLANi
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba E^tlane, ISS Tecumsetb S^. Torontoai
PEATOIMETAJA: Karl Arro
' TOIMETAJA: Hasaes Oja
POSTIAADRESS: P.O Box 70, Stn. C, ToroQto Oflt. M&J 3 ^
TELEFONID: toimetus 364-7521, talituB (teliimšsed, kuulutused.
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38—, poolaastas 821.-- ja
veeraoidaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas $33.--'
ja' veerandaastas |17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaastas
$ ^ . ^ j a veerandaastas $12.—. Kiripostiga üSA-s: aastas
$67—, poolaastas $35J0 j a veerandaastas $18^
LENNUPOSTIGA ülemere-maaclesse: aastas ^6;—/poolaastas
$38— j a veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c.—Üksiknumbri hind 50 c.
I
P u b l i s h ^ by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecuxaseth
; ' ToHHit© Ont. M6J2H2
ca
Kommentaar
Aijstraälhi .peaminister MaJcolm
F r a w rm olnud P-õbja-Ämf^rikas
jö kohanud siinsfrid riigipäid. Ta
fm' avaldanud .seliteid seisu iiohti
.VÕükoj?ude Liiduga snMleraises ja
nouah kindlat hoiakut venelastega
vahekordade loomisel.
.Malcolm Frazer ütles New Yorgis
p'fMüo int^-rvjuul, et nüüd kui
df^ffcntepoüitika on „laiali Naitunud"',
peab lainemaailinal olema
kindel b//i2k S. Liidu vastu ja selle
kiitvbl para»t^ama.oma suhteid
vähem arf^nenud rahva^tega.
Ta hoiatas otseselt gni-pl
rahvaid, et Austraaliale ei meel-dl
nende poliilika, tunnustades
Kanibo<i>:a tagandatud' Poi Poti
reihiimi Liitunud Rahvaste Organi-satsio^
jnis ja ütles, et Austraalia
jääb eemale selle tunnustamisest
ka tulevikus peetavail hääletaniis-teK
Ta puudutas veel Kesk-Aasia kü-hsmtrd
32 hindas Egiptuse presidendi
Ar/war ffadati poliitikat, nimePraegu-
toimuvad vümased harjutused ja ettevalmistused eelolevate II Killamängude igakülgseks hnnk^ it Jad a^? t.e da üheks s^u ure.k s . ra.h v,u s-
^tumiseks. Pudil momeit eelmisest pidustusest, kus iga maakond oma tõrvikuga süütab ühist lõkketuld. ^^^^^ käeselja! ajastul.
Foto: Vaba Eer.:i;r.«: 3l2ieolm Fra'^er kiitis Uhendrii-kide
p i p ^ e n d i Ronald Reagani vä-
^ l e i e teame vaga vahe Lõnna- ülekoormatud vangMest
Vietnamist parast seda kni ssaS dud ning okastraataiad van^te
Ühendriikide toetnsel võimul oi- ümbert kõrvaldatud — lühidalt
aod demokraatlik süsteem kokko vanglatest on tehtud - Potjomkmi
varises ja ameeriklased Põhja- külad.
Vietnamist pealetungivate kommö° Põhja-^letnami kommmiistlükud
Ih^jlütikat, Seldes et see on tähtis,
et USA seisaks Mndel N. Liidu
vastu |a praefu oleks inaailmale
suurimaks ohuks nõrk ja kõhklev
USA. Kuid kiödel hoiak N . Liidu
kms k^mmuništüky maailmaga seisab põhilise valiku ees, vastu peaks olema ^seotud hoolitse-
,.The Buffalo News" avaldas oma 21. juuni numbris pikema Stanfordi ülikooK Hoover Instituudi ja K a - hoiaknfa kolmanda maailma
_ _ . valitsuse ründamise 'eest «kultaor** Miresti ka Lõnna-Viet- pole kunagi kogenud sellist nagu marksistlik osa on kaugelt efek- gunevad. ^ Malcolm Fraser on olnud sageli
Vietnam! sõtta sekkumise pärast, namis. Brezhnevi ja teiste vene avalik dissidentsus ja väljakutse, tiivsemalt organiseeritud Solidaar- Väljaar/atud tragöödia, mis sel^ Austraalia eestlastega kontaktis ja
on jäänud nüüd- tummaks |a Tai- kommnnistOke suurvürstide pudid mis on piinanud Poolat juba möö- suse poolt, kui. kunagi enne kom- oleks 2f/j miljoiiile allasuratde. see tunneb nende kaudu nõukogude po-
Mvad. Nad on oma ülesande soo- ilustavad avalikke väljakuid ja ehi- dunud aasta augustist alates, ja et munistliku partei raames. See võib oleks ka tõsiseks ohuks maaiLrna- lutikat teiste rahvaste maha suru-ritannd
kuna nad on tõhusalt kaa- tusi ning sellest alandavast kum- see võib kujuneda ülitähtsaks pöör- õhutada töölisi kõikjal Ida-Euroo- le. " maisel See on üks konkreetsemaid
Impeerium oleks Õõnes ja rabe j^jiitnintid/m^^ näitab eestlaste vä-
>despbotsus, võimahi efekti^^
Talitsema j a k a i t p ; igasuguste va^^^
kontsessioonide vastu. : š o l ^^
•See:näittep.aratainatim^
miše, märke: :ja^^^^
§a aidanud ühe vaba rahva kom- mardamisest Kremli poole võib jä^ depunktiks X. Liidu blokis ja maa- pas.
munistide oriaikkesse toimetami-- reldada, et Põhja-Vietnami kom» üma kommunistlikus liikumises. Nad on näinud viimaseü aastail
sel. mmiistid on sonred tänuvõlglased Tulemus on veel teadmata. Et
Kuid Lõnna-Vietnamist on siiski venelastele, kes varastasid neid sO= pooj^ tööHsed võivad edulcalt
pääsenud mõningal määral infor- ja ajal kõige vajalikuga ning ai- i^aitsta ja laiendada oma õigusi,
matsiooni vabasse maailma. Seda tasid neil MoskTa võimupiiride muudab Poola tõeliseks plura-mitmeid
märke partei eestkostmise
väsimisest. Nüüd nad teavad,
et seda on võimalik oma
õlult raputada.
on saabunud mereteed kaudu saa- laiendamiseks sõda võita. ^ listülmks riigiks: või on X. Liit _ Kokkuvõttes, kui poolakail on- võiksid siis ootuskohaselt >£la-.ä s-:- Malcoim Fraser k^Dos oma abikaa-buvatelt
põgenjikelt, paljudest vae- ' ^ " J
vadest ja vintsutustest läbikäinud eesmärkidel
^«.paadirahvait**; seda on tulnud nam
mõnelt juhuslikult Lõuna-Vietna- agressiivsetest sammudest viimaste xshehhosiovaliia. süsteemi pseudo-monolijlsust ja tusbod. r„is valmistatud i-L-as: simmul oma ^bikaaxa-a osa võt
misse pääsenud lääne ajakirjani- aastate kestel. N . X i i d o abi ja toe- _ , ^.-^^^^^ kahtlemata areneda palju 1945. aastat, võiksid r^-b-hisrcda L- peam^n^^r t^^-nV- nk.Pi V\\
kult ja diplomaadilt ning seda on tusega on- okupeeritud Laos j . Kumbki neist tulemusist poh- ^.iiitaarsest-revolutsio- inuüõsraamatusliku h ä v i - rSeva. {^^^ ^.^XTl^-.
tulnud muudest allikatest. Need Kambodzha ja atakeeritud Taid. Justaks põhüisi muudatusi kom- ^ ^ ^ ^ ^ enam-vähem totaalsest Kõi.ü neil asü3k:idel ^c-lb clla .e^^iema
andmed ja see informatsioon, mis kuna Moskva ise on pidanud va- munistlikus maaümas. süsteemist rohkem lõt.imud ja ta- mitmesu-useid vana:s:o:ce neüe y-^^tuvõml r i h ' c i d nii-r.Pd nn
sel teel on tükk-tüM kanpa kogB- lahku^. Z^^^^^t!" ^ - l a töölised on juba purusta- välisel, riigiks. põhilL.ele a r e o . . . v 5 i . . u s . e l e .31 j. " a i : . ; ! ; -tTkõ^^^
tud ja üheks iseloomustavaks tem- -saatmist Afgamstam. Seda^ ko,ke kommunistliku ri-gi' Kui aga X . Liit snskiiämmataks v5imalik'dt veel t.isi. naai P c l a j ^ , ^ ametnikud. Eesthsed" kasula-i
t a ' W n ^ ^ ^ ^ ^ la võtast köü.ö„^ oma rahva üle ja selle i s e s e i s . * . , liikumise, tule- valitsuse samm oma dissiden.de sid juhust ^ a l i t s ^ ; . ! ^ tSiei;
mianiQ jd4- ^^^^^ « ^^^.^ päästmise kõigutamatusest organiseeritava mused võiksid oUa hoopis vastupi- vägivaUaga alla suruxiseks. pami t^hdmlseks Venemaa vangi-kfall/'!^^^^^^^^
vabastamise asemel on toodud ai-' opositsiooni puhul, näidates, et ai- dised ja palju ohtlikumad. Aga Poola, koos muu komm^onist- laa^rris surnud Jüri Kui:e s.^atuse-vietnamlased.
kes ootasid põhjast laheidetud rahvastele Ikaela kom- nult need massid võivad.olla on-
.issetungivatelt kommunistidelt out munistlik orjaike ning samal ajal netud. K:es on apaatsea ]a võimetud
^r.r.\^...i dicfPPm; n'?trl«<rf rii. kui räägitakse võõraste mõjude mmgiks aktsioonile.
Kommunistlik koklcukuulumis-:
jääb: alaii püsima.
Poola demonstratsioon näitab
suured. Kommunistide sisse- maailm on kaotanud täielikult nad võivad vaevalt oma elu jätka-
N. Liidu intervenisioon, eriti kui liku maailmaga, võiks varem või ie j a selgi!a?id
on kaasas verevalamine, võiks hüjem seisu põhiUse ja saatus- rahvuigiiipi probleeme, LiibatialDi'
lõpetada mõtted enese maksma- liku valiku, ees. : imniigT%ick»midisim^
•panekuks paljudeks aastateks. : Kommunistlikku rüki võib kohan- toetust; etnilistele ^^k
iõud ia di^^iDliin Dõhineb ^ei müü- ""^^^^ ^'^"^ '""'^ ^^--^-^^riliselt ja prlr.uiada Peaministri abikaasaga jufeldt-s
joud_3adis...ipiimpomnebse.muu pe^i^iis^jst ja selle uuesti maks- jõuga muudatusreks või vnlit^ev selgus, et Tamie Fraser un baid
. ü c t p p n - ^ vm<- nn ^trpm^PiVnriui " i . " ^ ^ P ^ ^ ^ ^ ^ dommeerimaks Poola eliit võib panna uuendustele v:^>?.: päritoluga, tema vaneisa olevat
t 1^1. üle nagu see oU tsaari impeeriumi julma vägivallaga. lailane.
?'jal. ~ Varem on X . L i i : jn teir.a 1:::'.::- Oma sõnavõtus peaminister Mai-
Selle sammuga võ;ks kunagine sed nõudnud kooskõlas:a:i:d' !ÕJd, colni Fraser meenut.is suuri edu-:
kommunistliku partei v5im:tM5t Lenini idealistlüv kommimism muu- iga hinna eest., aga praecised sür.d- samme, mis riitnekuliuur-lisus on
ja nõrkiist ning muudab' mõtte- tuda rahvuslikuks bolshevismü^s. mused Po^olas amiavad mõnel mää- Au^fr^aCas saavutnnui. ^G:TeIdes:
tuks need polütilised ideed palju annaks tugevamale õiguse julma rai lootust poindlihimaks laiieiv varasema olukorraga, vaid
rohkem, k-ui ükski eelmine juh- iõuga valitsemiseks. X . l i i d u blokk duseks kui X . Liit seda lubab. Va- anglo-sakslasi eel^'st-^'i. Xüüi hiii-tum
on teinud, muutuks lihtsalt suureks paljurah- lüv võib olla rohkem rahuliku aren- natakse seda suurt panust, mis iin-
. . . ... vuslega impeeriumiks, mida vene- gu. rohkem distsipiineeritud maai:- migrandid on \r<:*raalir •^reui^a-
"f..^^ i^sed on otsustanud valitseda ja ma suuj.as. kui et komistada edasi nüsele andnud kõigi e'u r-k^stam!-;.
|e.ks; Austraalia; on; maailmas: esikohal
omäjsühtnmi
te?s^ erinevustesse, mis :on vajalik;
kpi^rvesfada/siiiise ^
loomu, 5ee sühfnitiine 011 siinset
ühiskonda tugevdamid. KIKIS tuleb
õnnistavat süsteemi ja õiglast rii- kui räägitakse
gikorda. on täielikult pettunud. kaotamisest peavad allaheidetud!
Xagu kõikjal mujal maailmas, rahvad kommunistliku kõrra ülis-nii
leidus ka Saigonis ja teistes tamiseks korraldatud paraadide j . ^ ^ j ^ dogmZ erkTmmu.nistliku
Lõuna-Vietnami linnades nõnda- meeleavalduste ajal seljas kandma
nimetatud ..progressiivseid intel- Kremli ..pühakute" pilte.
lektuaale% kes olid kindlas veen- J^^õigi nende vallutuste ja orfas-dumuses.
et uus kommunistlik tamisretkete ajal on läänemaailma
vietnami rezhiim toob kaa^a täie- avalik arvamine ja poliitiline eliit
likTi demokraatia ja vabastab Viet- jäänu^ võrdlemisi vaikseks, Haua-nami
võõraste.st mõjudest. Nad vaikus valitseb ka nende radika;.!.
usk-ucjd, et uus valitsus hakkab te- sete maailmaparandafate ridades,
gitsema rahva huvisid silmas m- ^'es kihutasid Vietnami sõja ajal
dades ja austab oma lubadust ük- ^les Ühendriikide ülikoolinoored,
rikute^ erigrapplde vahel lepituse korraldasid veriseid demonstrat^?-
ja koostöö taotlemiseks ning ei su- oone ja õõnestasid sellega ameeri- tud iseseisvate tööliste liik-amise ^^^a hirmu all hoida relvade jõu- idtimatiivse hävinai >:iuinar
ra kommunisthTcku rezhiimi peale ka rahva sõjapingutusi, mis lõpul:^ seaduslikkust tunnistama, kes on .
hinnu ja terrori k i i l v a m i s e g a . ' - -tõid kaasa ameeriklaste Sahkilmise saanud toetust vabast kirikust j a ."^^^^•. v _ • • •
Nende idealistide pettumused Vietnamist. Paiguti näib. et lääne- võibolla vabadelt talupoegadelt, XegeVUSeSt LUSldi LUGEJA K I R J I T AB
ISTO-84 Torontos
Soome-ugri instituudis
Ülemaailmsed Eesti Päevad tee- ^'"^^^^^t\1a ka selle säühamisi.
Tänapäeva Vietnamist on kujune- mida ?^fosk"vast oma agentide kan- Lundis "ivad kahte ülesannet: esimeeseks ^^^^«-'1' pinnalt tuleb mõista ka
nud maa, kus e i ole kindlaid sea- dn osavalt Säändejanseeritakse "
duši. vaid kiTs hirmu ja armis ja- eriti siinset noorust mõj
gatPkse vallufajäte käskude ja kor- Vabaduse ja demokraatia ^ , x: • «---^i
ralduste põMal Inimesi vangista- ollakse valmis võitlema Filipiini- kide valitsejad ja X'. Lut ise ei saa i v i Soomägi ja Ann Toll'y, 40-puak- ' tsimeses osas on senised ES- P"«dh^misi, milleks on maailma
takse seaS ilma güüdistusS esitama- del, Lõuna-Koreas, Tshiilis ja Lõa- enam takistada vabaduse tuule tihse Käija Nütepõld Ja Susanna '^^-d oma ülesannet täitnud siui- valitsemine.
ta ja ilma kohtuotsuseta. Keegi ei na-Aaftikas, kuid kommunistide pääsemist nende riikide entusiast- Tomson. 60-punktilise eksami soo- reparaselt ja järgmine kiijimeks
tea praegu Lõuna-Vietnami polüti- kontrolli all olevate maade rahvas- üke jõudude poolt esüetoodavaiks ritas Süvia Toomar. kelle semina- Torontos oma .põhiprogrammilt
liste vangide enam-vähem täpset te olukordadest minnakse vaikse muudatusteks,
arvu, kindlast arvust rääkimata, õlgadekehitamisega mööda. Või
Kellelgi pole ka aimu kui palju tabab naela pea pihta see Lõuna-inimesi
on kommunistide vangla- Vietnami pettunud kommunist,
tts surnud. Ühendriikide väHlsms- kes o l i viibmud 15 aastat vanglas
nisteeriumis arvatakse, et poJüti- prantsuse rezhiiml ajal, kaheksa
liste vangide arv on 150.000 kuni aastat Lõmna-Vietnamis Diemi rez-
200.000 kuid ,.paadirahva« and- l^ümi ajal ja istub praegu vanglas
Poola on näide rah\'u§iikust ene-ritöö
pealkirjaks on Sõnade see ja f^"^^^^' ^^^2. aasta kogemused , .. _
üks kasutamine koos nimisõnadega {^^"dlustavad sujuvamat läbiviimist ^PP^i^ega-Ja ;iuiks ei ^^^^"^M^^^^^^
• ppcti alalehtedes eriti artikli funkt- "^o^edki pensioniikka jõudnud ^^-^^^^ vabadus nõudvaid
se maksamapanekust piirkonnas. ' J . t i š ' Inst^^^^^^^ '^^'^^^ täisajaliselt ettevalmistusist ^^^^^^aid ja ühendatult hea organi-kus
rah^nisUkud tunded on alati 1, T .t^f.^^^^ ^^tta. seerimise juures .aame koondada
olnud olemas, aga alati olrad J^Tt^^^ll^^^^ ^^'^^ ^^a suhtes tuleks ette võt- ^^^"^^ suiiamtaid hulki. LTcrainlas-enamuses
aUa sBratud. ^"^^^ nuipons \. giuop eKro- ^j^.j.^. ^^^^^^^^ - juhtmõtte ^^^i^tus ,.vabast olümniaadisf
loog eelmisele teadlasele ja artik- .^^^^^^^ ..^^ ^^^^^^^ p^^^^^ ^.^^^^^^^^^^^^^^
gimustes ja kui poliitüiste vangide monicmist õieti aru s a a ^ siis ^^^^ ^^^^^^ ^^.^^^^ j ^^idava damas mõn"e'Tuhusiiku'turkH^ n i i "
vanglaid vahete-vahel reMaamiml- peah ta elama kommmsstliku irez- ^2&'^si(i süs mitt " • ^^--^^^^'^^ ^ - t . ; . . o . , aamasmone juhusliku turisti pilkeks
lääneriikide reporteritele on l^"*mi alL" ungariased, tshehhid, leediü.^^u
iraäidatud, siis on suur osa vange K. A . jgegi ukrainlased ja teised X. LUdli na"^ajakirj
; poolt alla surutud rahvad tegema datud E im Mere juhtkiri ja A. Roo- saatkonnad male arengule, mida võib jirelda-sam.
uti? Rahvuslik rahulolematus si artüvlid ..Soome sild" ja ..Eesti Kuigi me eestlased ei jõua sinna
vabade eestlaste aialeht! ^"^^ , 1 P ^ . . . . . ^'^^^ mu. ut,u d. a k, eei peabu vastu mõtteid õpivõi- massiliselt koguneda, saame seal ^'^^^
^ J _ _ _ _ - ^ kontrollimatuks. . maiustest ja -vajadusest".
l „ f ifl^iili'"".""^- da president Reagani vSfepoliilili-sest
suunast.
siiski esineda ülemaailmselt oma Tagaplaanil olija
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 14, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-07-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810714 |
Description
| Title | 1981-07-14-02 |
| OCR text |
VABA EESTLANE teisipäeval/14. juulü 1981 - Tuesday, M y 14,1081 Nr. 25
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
STLANi
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba E^tlane, ISS Tecumsetb S^. Torontoai
PEATOIMETAJA: Karl Arro
' TOIMETAJA: Hasaes Oja
POSTIAADRESS: P.O Box 70, Stn. C, ToroQto Oflt. M&J 3 ^
TELEFONID: toimetus 364-7521, talituB (teliimšsed, kuulutused.
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38—, poolaastas 821.-- ja
veeraoidaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas $33.--'
ja' veerandaastas |17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaastas
$ ^ . ^ j a veerandaastas $12.—. Kiripostiga üSA-s: aastas
$67—, poolaastas $35J0 j a veerandaastas $18^
LENNUPOSTIGA ülemere-maaclesse: aastas ^6;—/poolaastas
$38— j a veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c.—Üksiknumbri hind 50 c.
I
P u b l i s h ^ by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecuxaseth
; ' ToHHit© Ont. M6J2H2
ca
Kommentaar
Aijstraälhi .peaminister MaJcolm
F r a w rm olnud P-õbja-Ämf^rikas
jö kohanud siinsfrid riigipäid. Ta
fm' avaldanud .seliteid seisu iiohti
.VÕükoj?ude Liiduga snMleraises ja
nouah kindlat hoiakut venelastega
vahekordade loomisel.
.Malcolm Frazer ütles New Yorgis
p'fMüo int^-rvjuul, et nüüd kui
df^ffcntepoüitika on „laiali Naitunud"',
peab lainemaailinal olema
kindel b//i2k S. Liidu vastu ja selle
kiitvbl para»t^ama.oma suhteid
vähem arf^nenud rahva^tega.
Ta hoiatas otseselt gni-pl
rahvaid, et Austraaliale ei meel-dl
nende poliilika, tunnustades
Kanibo:a tagandatud' Poi Poti
reihiimi Liitunud Rahvaste Organi-satsio^
jnis ja ütles, et Austraalia
jääb eemale selle tunnustamisest
ka tulevikus peetavail hääletaniis-teK
Ta puudutas veel Kesk-Aasia kü-hsmtrd
32 hindas Egiptuse presidendi
Ar/war ffadati poliitikat, nimePraegu-
toimuvad vümased harjutused ja ettevalmistused eelolevate II Killamängude igakülgseks hnnk^ it Jad a^? t.e da üheks s^u ure.k s . ra.h v,u s-
^tumiseks. Pudil momeit eelmisest pidustusest, kus iga maakond oma tõrvikuga süütab ühist lõkketuld. ^^^^^ käeselja! ajastul.
Foto: Vaba Eer.:i;r.«: 3l2ieolm Fra'^er kiitis Uhendrii-kide
p i p ^ e n d i Ronald Reagani vä-
^ l e i e teame vaga vahe Lõnna- ülekoormatud vangMest
Vietnamist parast seda kni ssaS dud ning okastraataiad van^te
Ühendriikide toetnsel võimul oi- ümbert kõrvaldatud — lühidalt
aod demokraatlik süsteem kokko vanglatest on tehtud - Potjomkmi
varises ja ameeriklased Põhja- külad.
Vietnamist pealetungivate kommö° Põhja-^letnami kommmiistlükud
Ih^jlütikat, Seldes et see on tähtis,
et USA seisaks Mndel N. Liidu
vastu |a praefu oleks inaailmale
suurimaks ohuks nõrk ja kõhklev
USA. Kuid kiödel hoiak N . Liidu
kms k^mmuništüky maailmaga seisab põhilise valiku ees, vastu peaks olema ^seotud hoolitse-
,.The Buffalo News" avaldas oma 21. juuni numbris pikema Stanfordi ülikooK Hoover Instituudi ja K a - hoiaknfa kolmanda maailma
_ _ . valitsuse ründamise 'eest «kultaor** Miresti ka Lõnna-Viet- pole kunagi kogenud sellist nagu marksistlik osa on kaugelt efek- gunevad. ^ Malcolm Fraser on olnud sageli
Vietnam! sõtta sekkumise pärast, namis. Brezhnevi ja teiste vene avalik dissidentsus ja väljakutse, tiivsemalt organiseeritud Solidaar- Väljaar/atud tragöödia, mis sel^ Austraalia eestlastega kontaktis ja
on jäänud nüüd- tummaks |a Tai- kommnnistOke suurvürstide pudid mis on piinanud Poolat juba möö- suse poolt, kui. kunagi enne kom- oleks 2f/j miljoiiile allasuratde. see tunneb nende kaudu nõukogude po-
Mvad. Nad on oma ülesande soo- ilustavad avalikke väljakuid ja ehi- dunud aasta augustist alates, ja et munistliku partei raames. See võib oleks ka tõsiseks ohuks maaiLrna- lutikat teiste rahvaste maha suru-ritannd
kuna nad on tõhusalt kaa- tusi ning sellest alandavast kum- see võib kujuneda ülitähtsaks pöör- õhutada töölisi kõikjal Ida-Euroo- le. " maisel See on üks konkreetsemaid
Impeerium oleks Õõnes ja rabe j^jiitnintid/m^^ näitab eestlaste vä-
>despbotsus, võimahi efekti^^
Talitsema j a k a i t p ; igasuguste va^^^
kontsessioonide vastu. : š o l ^^
•See:näittep.aratainatim^
miše, märke: :ja^^^^
§a aidanud ühe vaba rahva kom- mardamisest Kremli poole võib jä^ depunktiks X. Liidu blokis ja maa- pas.
munistide oriaikkesse toimetami-- reldada, et Põhja-Vietnami kom» üma kommunistlikus liikumises. Nad on näinud viimaseü aastail
sel. mmiistid on sonred tänuvõlglased Tulemus on veel teadmata. Et
Kuid Lõnna-Vietnamist on siiski venelastele, kes varastasid neid sO= pooj^ tööHsed võivad edulcalt
pääsenud mõningal määral infor- ja ajal kõige vajalikuga ning ai- i^aitsta ja laiendada oma õigusi,
matsiooni vabasse maailma. Seda tasid neil MoskTa võimupiiride muudab Poola tõeliseks plura-mitmeid
märke partei eestkostmise
väsimisest. Nüüd nad teavad,
et seda on võimalik oma
õlult raputada.
on saabunud mereteed kaudu saa- laiendamiseks sõda võita. ^ listülmks riigiks: või on X. Liit _ Kokkuvõttes, kui poolakail on- võiksid siis ootuskohaselt >£la-.ä s-:- Malcoim Fraser k^Dos oma abikaa-buvatelt
põgenjikelt, paljudest vae- ' ^ " J
vadest ja vintsutustest läbikäinud eesmärkidel
^«.paadirahvait**; seda on tulnud nam
mõnelt juhuslikult Lõuna-Vietna- agressiivsetest sammudest viimaste xshehhosiovaliia. süsteemi pseudo-monolijlsust ja tusbod. r„is valmistatud i-L-as: simmul oma ^bikaaxa-a osa võt
misse pääsenud lääne ajakirjani- aastate kestel. N . X i i d o abi ja toe- _ , ^.-^^^^^ kahtlemata areneda palju 1945. aastat, võiksid r^-b-hisrcda L- peam^n^^r t^^-nV- nk.Pi V\\
kult ja diplomaadilt ning seda on tusega on- okupeeritud Laos j . Kumbki neist tulemusist poh- ^.iiitaarsest-revolutsio- inuüõsraamatusliku h ä v i - rSeva. {^^^ ^.^XTl^-.
tulnud muudest allikatest. Need Kambodzha ja atakeeritud Taid. Justaks põhüisi muudatusi kom- ^ ^ ^ ^ ^ enam-vähem totaalsest Kõi.ü neil asü3k:idel ^c-lb clla .e^^iema
andmed ja see informatsioon, mis kuna Moskva ise on pidanud va- munistlikus maaümas. süsteemist rohkem lõt.imud ja ta- mitmesu-useid vana:s:o:ce neüe y-^^tuvõml r i h ' c i d nii-r.Pd nn
sel teel on tükk-tüM kanpa kogB- lahku^. Z^^^^^t!" ^ - l a töölised on juba purusta- välisel, riigiks. põhilL.ele a r e o . . . v 5 i . . u s . e l e .31 j. " a i : . ; ! ; -tTkõ^^^
tud ja üheks iseloomustavaks tem- -saatmist Afgamstam. Seda^ ko,ke kommunistliku ri-gi' Kui aga X . Liit snskiiämmataks v5imalik'dt veel t.isi. naai P c l a j ^ , ^ ametnikud. Eesthsed" kasula-i
t a ' W n ^ ^ ^ ^ ^ la võtast köü.ö„^ oma rahva üle ja selle i s e s e i s . * . , liikumise, tule- valitsuse samm oma dissiden.de sid juhust ^ a l i t s ^ ; . ! ^ tSiei;
mianiQ jd4- ^^^^^ « ^^^.^ päästmise kõigutamatusest organiseeritava mused võiksid oUa hoopis vastupi- vägivaUaga alla suruxiseks. pami t^hdmlseks Venemaa vangi-kfall/'!^^^^^^^^
vabastamise asemel on toodud ai-' opositsiooni puhul, näidates, et ai- dised ja palju ohtlikumad. Aga Poola, koos muu komm^onist- laa^rris surnud Jüri Kui:e s.^atuse-vietnamlased.
kes ootasid põhjast laheidetud rahvastele Ikaela kom- nult need massid võivad.olla on-
.issetungivatelt kommunistidelt out munistlik orjaike ning samal ajal netud. K:es on apaatsea ]a võimetud
^r.r.\^...i dicfPPm; n'?trl« |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-07-14-02
