Vaba Eestlane, May 25, 1968

              Et
VZ
§Ft
t
Lk 2
KOMMUNISM PEALETUNGIL
Meie teid matame!" Laine-- hutuste ja streikide lõpptulemu-maail- m
nn tihti meenutanud neid sed mis halvavad kogu Prantsus-ülbei-d
sõnu mida omal ajal ütles maa elu ja tekitavad riigile tohu-- N
Liidu diktaator Nikita Ilruvht- - tuid majanduslikke kahjusid ei
♦nov kes oina diskussioonides ole eel selgunud kuid Pariisis
läänemaailma poliitikutega ja kõneldakse juba pahempoolse
riigimeestega suvatses olla äga koalitsioonivalitsuse moodusta
avameelne Tundub et läänemaa- - misest kus kommunistid saaksid
ilm ei ole taibanud siiski nende endile koos teiste parteidega tea-sõnad- e
t tõelist mõtet ja on neid
j tud anu kohti
õtniid rohkem suuresõnalisel President de (aulle'i olukord
Ilrushtshovi hooplemisena kui Prantsusmaal on teataval määral
kommunistide tõelise kavatsuse--1 traagiline kuna de flaulle on põ-n- a
ja pikaajalise vaba maailma
(
hiliselt antikommunist kes on
õõnestamise plaanina aga oma Isemeelse poliitikaga
Maailmas praegu toimuvad sattunud libedale teele ja kanna- -
sündmused kinnitavad meile ei lau nuuu nenue tagajärgede au
llrushtshov ütles lääneriikide
riigimiestele kolme-nelj- a sõnaga
näkku valusa tõe mida läänemaa-ilm
ei taha ega julge uskuda
Itrushtshovi sõnade varjust või-me
leida praeguste sõdade rahu
tuste streikide Ja üliõpilasde- -
monstratsiuonide seemne mille
külvajad õõnestavad nõrgesta-a- d
ja ruineerivad vaba maailma
demokraatlikku süsteemi et seda
asendada kommunistliku dikta-tuuriga
Sammsammult ja järje-kindlalt
vastavalt Lenini teooria-le
„Kaks sammu edasi ja üks ta
gasi" vallutavad kommunistid
test
ilmselt
mis
ühe Uise Järele ning ohtlikuks
tH ! 'lltni&f itil r iltiittln ' Il liliiilnt lu fltiill 41
matuste koos teivi olukorra seda
pahempoolsete rah- - peab näitama lähem tulevik
xarinnete ja kualitsioonivalitsus--
te moodustamiseks
Kuigi läänemaailma
teoreetikud väita et Eu-roopas
Ühendriikides mujal
üliõpilaste rahutused
toimuvad omaalgatuslikus
korras ning nende on
ülikoolide ja süsteemi
reformeerimine on siiski põhjust
arvata et rahutuste taga kom-munistlikud
agendid kes kihuta-a- d
noored üles ning kasutavad
kogemusteta inimesi
oina huvides Klassikaliseks näi-teks
selle kohta nn streigid ja ra-hutused
Pariisis mis algasid iili-koolinoo-rte
demonstratsioonide-na
aegunud iilikoolisüsteemi vas-tu
kuid paisusid iddisteks rahu-tusteks
millede kestel kommu-nistlikud
agendid ja ametiühin-gute
juhid demonstratsi-oonide
juhtimise iile ja kujunda
sid sellest ülestõusu president de
emigrante
BaltischeJ
aastast 1952
Austraalias Inglis- -
ehk suurendavad
kokkuvõtet veel
President de flaulle suur
ühise Euroopa moodustami-se
koostöös Liidu-ga
ja Ühendriikide väljatõrjumi-sest
Euroopast unustas
oma kaugeleulatuvate visioonide
planeerimisel elu igapäevasuse ja
praktilised poliitilised problee-mid
ei arvestanud sel-lega
ta kurameerimine Mosk-vaga
ja Ühendriikide vastane
kampaania eriti suu-red
mõõtmed ühendriikide polii-tika
kritiseerimisel Vietnamis
võib bumerangina Prantsusmaa
tagahoovi langeda ja
positsiooni oma rezdiimile muutu
tffiinil T!!
külvamiseks ja kinud lahendada
te parteidega
poliitilised
püüavad
ja
toimuvad
noorte
eesmärgiks
õppetöö
on
poliitiliselt
võtsid
päris tõenäolisusega
ette kommunistid
tulevad praegusest segasest olu-korrast
välja tugeva-matena
kui
neil isegi väljavaateid
esindajaid juhtivatele positsiooni-dele
manööverdada
Prantsusmaa sündmused peak-sid
olema heaks õppetunniks ko-gu
maailmale kus vaada-takse
kommunistide põrandaalu-sele
õõnestamistegevusele läbi
sõrmede püütakse end tröösti-da
lihtsameelse
mis
Prantsusmaal" Vabad rahvad
riigid unustada kom-munistlik
mille
Moskvas töötab energiliselt
maailmavallutamise plaani-de
rakendamisel niis juh-tus
täna Prantsusmaal
Saksamaal
(aulle'i rczhiimi vastu Nende ra- - kides isegi Kanadas
Kui suur on eestlaste arv!
Ajalookundidata Heldur Palli okup Eestis vaadeldes eesti
rahvast sajandite (ajakirjas Horisont" nr i k seab kü-simuse
kui palju praegu eestlasi maailmas Sellele olevat
raske vastata kuna eestlased paiknevad laiali kogu maa- ilmas Autor katsub selgusele jõuda järgmiste arutustega: 1959
aasta rahvaloenduse andmeil pidanud eesti Liidus ema- keeleks 950000 (ühe miljoni vastu a rahvaloenduse
järgi) Koguteoses rahvastiku kohta L väljaanne)
annab eestlaste arvuks kogu maailmas a seisuga 1036000
Koguteose järgi asuvat Liidus (mitte ainult territooriu-mil!- ) 989000 eestlast Rootsis Inglismaal 5000 Kanadas
12000 Austraalias 7000 Koguteoses pole arvestatud Ameeri-ka
Ühendriikides elavaid eestlasi kuna UNO (Liitunud Rahvas-te)
demograafia 1956 a aastaraamatu andmeil 10000
ekeosdtalansitkeku sündinud kelleVstabariigaisinulKt an1a3dXa3s0 teõeustsinud 1961 a ema-keele- ks vähemaltpid5a7n0u0d0 eNesiitslausgtuste andmete järgi elunevat välismaadel
Ilmselt need arvud va- - nnnlpst nn __ hendatud leiab Palli Kõige pealt rioodlkas esmakordne iuhns k ei arvestatud USA varasemaid
vaid need kantud en-dise
Venemaa kodanike arvele
Teale selel leiduvat eestlasi Juba
ka teistes maades kuigi vahemai
arvul Autor esitab
uneie- - andmeid
mille järgi USAs asuvat
eestlast Rootsis 22000 Kanadas
7500
maal 5000 väljaspool N
Liitu vähemalt 110000
Kuigi Palli anates need arvud
on liialdatud
siiski muudes
maades — Brasiilias Arcentii
et
unistas
plaanidest X
kuid
Ta
et
võttis
maha tema
Võib
siiski suure
ennustada et
tunduvalt
kunagi varem ning
on oma
vaba
ja
väitega et „meil
ei saa seda juhtuda juhtus
ja
ei tohi et
blokk tsentrum
asub
oma
ja see
võib hom
me juhtuda Ühendrii- -
või
lihi a)
on aga
väga
keelt N
inimest 1897
maailma (N
1959
X Eesti
20000
aga
oli US
Eesti
arv 18550nl aga keelt
on aga nv„n r-- —i
ole
62000
14 000
seega
esitatakse arvulisi andmeid väl-jaspool
N Liidu piire asuvate
eestlaste kohta
Horisont" on populaarteadus-lik
kuukiri mis paari aasta
eest käima pandi Pilt ja sõna"
asemel
Horisondi" praegune tlraazh ole-vat
50000 ulatades seega üsna
lalladastesse lugejate rinekono
desse Ajakirja sisu näib täheli
panuväärsel määral liikuvat väl-jaspool
poliitikat" kuigi ka siin
omad tendentsid ei puudu
VABA EESTLANE laupäeval 25 mall 1968 — Saturday May 25 1963
w saaaaaaaaa)aaaz aYaaaaaaB aaaa&ahaaaaaaaaaaaai
BHaaVaaEKjSaaHitaSaaaaaK- - aaaKiV"'JI2aaaaaaa
ilNraDHHf '? a HB
! Itttfs t S ft C d f _ 1a A l- -ll 11 __ --i uju tvu wi ihii asja suurilas muuiuriicihuue! rciKe ponL jfanaoa_iet _ arnerruIlti1asi4rsiA j!a n1auAau-lanstesJ- t
koosnev meeskond kes toodi parast oma rasket reisi lennukil tagasi tsiviliseeritud maailma
Kkspeditsioon kujutas endast teistkordset Põhjanaba vallutamist maad ja jääd kaudu Esmakordselt
jiuriui)n j:ataonrul 1rviauu! u iDAuuii j!dniiHaukaiilc anulmninltali iDtuAukrniit inrai_j iIbjAvfjt ddiaani
Eesti ärimees Kaug-ld- a kaubaturgudel
Ants Soots kõneles Eesti Majandusklubi Torontos referaatõhtul oma
kogemustest Jaapanis Taiwanis Koreas ja Hongkongis
Kesti Majandusklubi Torontos korraldas äsja Toronto Eesti Majas referaatõhtu kus referee-risi- d
tööstur Ants Soots teemal Import Kaug-Idast- " ja majandusteadlane Ilmar Martens teemal
„Kuld ja dollar" Mõlemad referaadid mida juhatas sisse Majandusklubi esimees A Pajuste
olid huvitavad ja paelusid rohkearvulist kuulajaskonda Allpool esitame kokkuvõtliku ülevaate
Ants Sootsi referaadist mis baseerub isiklikele kogemustele kuna referent on käinud kümme
korda Torontost viimaste aastate kestel Jaapanis ja teistes Kagu-Aasi- a maades kus ta on tutvu-nenu- d
sealse olukorraga
Referent andis esmajoones lü- - riietusele kuna Jaapanlane tahab
hikese ülevaate Jaapani riigist I kala hästi riides Ja riietus on kal--
nlng asus siis Jaapani majandus-elu
ja elustandardi vaatlemisele
(Ta märkis et Jaapan on pärast
Teist maailmasõda oma tööstuse
üles ehitanud sellises ulatuses ' maana
mida võib võrrelda ainult Saksa
maa ülesehitusega
„Made in Japan" ei tähenda
enam paljudel juhtudel odavat
massikaupa vaid jaapanlased
on hakanud produtseerima kõr-geväärtuslikke
tekstiiltooteid
kaameraid optilisi instrumen-te
portselani jne mis on siis-k- i
hinnalt mõõdukad
Vaatamata suurtele majandus-likele
edusammudele on jaapan-lastel
siiski tekkinud ka oma
probleemid kuna nad on saavu-tanu- d
liiga palju liiga kiiresti
Praegu elab Jaapan üle majan
dusliku madalseisu kuna sisetu- -
ekspvoarltitksaeubbaünldepursoduktsvioäohnenenniundg kusJuures v°™ eriti
Järjest tõusvate kaubahindade
tõttu mis peamiselt on tingitud
suurenevatest töötasudest Jaapa-ni
tööline teenib läänemaailma
standardi kohaselt siiski veel era-kordselt
vähe — umbes 30 dolla-rit
kuus millisele summale lisan
dub aga üldiste tavade kohaselt
kuu palk aastas ITJSh näol
Keskmine elab väga
lihtsalt ning inimesed elavad ta-valiselt
väga tihedalt koos
Elutuba muudetakse öösel ma-gamistoaks
ja laotatakse põ-randa- le matid
Toiduks on peamiselt odav riis
ja kala Peamine väljaminek on
seid inimesi kes eesti keelt ema-keeleks
peavad Palli 1967 a koh- - ta andmeid ei esita küll aga on
tal andmeid selle kohta 1959 aas- tast Siis olnud 1197 tuhande hui--
gas eesti keelt emakeeleks pida
vata 1020 tuhat Seega 177 tuhat
võõrast"
Lõpuks pakub huvi Palli anu
lus eestlaste arvu kujunemise
Koma näljahädade ja katku aega- del sajandil samuti 18 saj
algul Ta kirjutab: 17 üheks
Laäne-Euroop-a viljaaidaks kuju- nenud Eestit tabas raske ikaldus
kolm aastat Järjest - 1695 1696
Ja 1697 Näljaste salgad hulkusid
teedel neid hukkus massiliselt
-- aijaie Kaasnes taud O tHvi
n-- „ _ -- lahiai uicataarntiHKtKtAei leielstjlaiste arvust miapn_ea"e"aie?ufi (sWulrnUuIdm: nälga Ja taudi-- j- -
1 —j——- - jwimu arvuusi i- --~ nis saksamaal jm elunevad 'andmeid postl j_ Masõdtiwlrno muucsui ijätrgnes Põn- n ii i ' " --j"-
"i?i ja un varus--1 v "'" "auaiiaaa ja int i_"_u i a- - ~ võiks praegu olla 1100 000 — ~ -- j I andmeid anu kohta Eesti tüse Katku möödudes jai I kaeleJlatspeomolakNeeleks:' rnipdiaivrent hin"i-drvab- " twwi ruiajjrviifatj 1ö-2e00ue- no Pin"v"3 m™armvwiU7_0„000M I968 'a"™oli'
Kw Pau AW w Kousnud 1W7 ataks 1294 tuhar- - Juurdekasv Ja ka sberan-os-t nt fe" SeeKa °Jeks PnMdamlne muutsid olukorda
enamaga0 sTe' " E"U "" asjahkkuse veel Kui on nilsugu- -
lis Kui aga võrrelda Jaapani elu
standardit näiteks Taiwani Ko-rea
või Tai elustandardiga siis
tundub Jaapan rikka Ja jõuka
Jaapani kaupade suuremaks
külgetõmbejõuks on nende sood-ne
hind Sealjuures ei ole Jaapan-lased
aga Ise leiutanud või loo-nud
midagi nimetamisväärset
väljaarvatud kunsti-- või iluese-me- d
milledel on ainult puht es-teetiline
väärtus Nende piiratud
loomisvaim on tõenäoliselt tingi-tud
sellest et Jaapan oli muust
maailmast saareriigina aastatu-handete
kestel Isoleeritud
pika isolatsiooniperioodi
kestel kujunes lilosoofia mis
rõhutas vastuseisu kõigele uue-le
ja kõigile muudatustele
Energia kulutati rangelt stilisee
rul ühiskonna säilitamisele
on kombed
17
saj
aga esteetilised taotlused olid
vooruseks
Pärast Teist maailmasõda mil
Jaapani tööstust hakati kiirelt
Ulesehitama olid esimesed jaapa-ni
kaupade ostjad ameeriklased
kes madalast elustandardist tin-gitud
Jaapani tööjõudu Ja Jaapan
laste tõttasid ära 3- -5 boonuste Jaapanisse
Jaapanlane
produkte mis ühendriikide tu-rul
olid kujunenud Juba Sraproo-vitu- d
kaubaks ning lasksid neid
kaupu odava raha eest lihtsalt
reprodutseerida Lisaks ameerik-lastele
on ka ja teiste rii-kide
ärimehed oma turgudel ära-proovitud
kaupadega tulnud Jaa-panisse
et neid odavamalt repro-dutseerida
Osalt sellest tingituna ei ole
jaapani ärimees arenenud „sa-lesmanik- s"
meie mõistes vaid
on ainult tellimiste üleskirjuta-ja
ja nende täitja
Jaapanlasel puuduvad aga siis-ki
peaaegu kõik need omadused
mis teevad ärimehest hea müügi-agendi
Jaapanlane on reserveeri-tud
oma kõnes üldsõnaline vii
vitab otsuste tegemisega ning tal
le ei meeldii vastaspoole
'
ning
uutes '
'
seisus
Jaapanlaste
sl Ja
atlased __"_" Itnni —- -- Jaapani Jwmbe kohaselt ei kõ--' A' MUus:i
jõuab autor ning see-eestlas- te Järeldusele tatud koguni vastavate tabelite- - Üldarv maailmas ca ühes Ikatfc võttu m~7 T?1 ?5_e tõttu tuleb äritehingute tesemi- -
Eesti elanike --- - i i
lõi i Järgi immes Liidu 'olnud elanike elanike
osalt
Eestis
palju nendest
Selle
ritud
Kanada
Nooremad ärimehed on
äWm
siiski ärilistele tehingutele
lähenema moodsamast vaate-vinklist
ning sõlmivad juba
oma ärilised kokkulepped kõige
lühemat teed kasutades
Jaapani tunneb
puudulikult müüdavaid pro-dukte
Tihti selline tunne et
jaapanlased ei oska hinnata lää
nemaailma tarbekaupu ning need
nende meelest naljakad Ja
ebavaärikad Suureks takistuseks
äriseisidel Jaapanisse ka Jaa
panlaste puudulik Inglise keele
oskus See annab tunda isegi üli
kooli lõpetanud ärimeeste juures
kuigi nende esimeseks võõrkee-leks
olnud inglise keel
Tavaliselt ärilised lä-birääkimised
teel et Jaapa-ni
poolt esitab terve meeskond
kelledest Uks või kaks on müü-giagendid
ja teised kaubatund-jad
Need mehed hakkavad sageli
omavahel jaapani keeles asju aru-tama
mis venitab läbirääkimisi
lõpmatuseni
Kaupade kvaliteedi kohta mär-kis
referent et viimasel ajal
Jaapani kaupade kvaliteet tundu
valt paranenud kuid paljudel
Juhtudel annab siiski tunda kva-liteedi
kontrolli pudulikkus Suu-reks
takistuseks Ja hälravaks as-- tjaoluks Kagu-Aasi- a maadeea
kauplemisel on viivitamine sealt
tellitud kaupade
Paljud kaubad saabuvad kohale
suure millel eri
ti naivad tagajärjed kui teeemUt
hooaja kaupadega
Tehes kokkuvõtete oma senis-test
kogemustest Kagu-Aasi- a riikidega kauplemisel kinnitab
Ants Soots paljud
ja sealne kummaline äri-eetika
hävitavad odavate hin-dade
tulemusena saadud
Jaapaniga ja w ite Kaug-Id- a maadega kauplemine toob liiga
palju lisatööd ja igasuguseid eba-mugava-id
olukordi millede la-hendam-ine
cl ole lihtne Sellest
ttiangliätäunneamoaanilmviaimaäsreilmaeejasltemäJraghae-- - rüüsi is-auge-i-da
Kaitunil-- suhtes Alter kui see erineb tema käitumt naiviks on odavalt turult tmraci
sest Jaapani ärimees mäletab tõm°umine ning siirdumine kõr- - Kaua leaiua eDameeidivaid üetai-- 6V"""SC '"naiuassi millega on
ta ei ole võimeline kiirelt seotud tavaselt vähem võistlust
taipama olukordades ning saavutatakse rohkem idee-Kaupme- he ja seisus on denWust ja paremat kaitset ai-Jaapa-nis
olnud traditsiooniliselt numUügl õiguse osas
põlatud mis omakorda
mõjutab mõtlemisvii--1 käitumisnorme
lai
onaa Jõudis lõunast
tabelis iiaii nu iaia uia- -
haka- -
ksA
nud
ärimees
jääb
on
on
on
toimuvad
sel
on
levereerimiseea
hilinemisega on
on
et ebamuga-vused
ne
le
ärimehe
'-- k
im
VABA EESTLANE"
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest
MARMOR
TAUVfTJLIuTUL 2S9EE3UDU2N10ILÖI9J6LÕ
KOK RAiMlSKAASLASED TBE1UDMST
Soomt küsis KarjflJ
IUVJUSI
STOKHOLM l r-- _
Soome pühitses 16 cavi
sõja võiduka löpü r l
PaoniHnetitpj _ rC
rheisnc kuSsHnaeettiõKw_irr ' ir: v
Vabadussõja vetern- - "
jäägrid kes I ma
salala siirdusiri q "' '
ku üle 2000 soonvase ?
7J""f ''J-up- pe j?rJ äiU uauussoja 4Li
Soome Vabadus "UJ
I „VabadussõJasõdunQ ei 'j enam vina nende a - r
j tagasi olid meie J
1 kaua aee-a - enne -im—"S-5C4 A i U4U ( ~-- hJ "u 'a ei naa uapu=ii-- ] " "" auie5e nj-- i hullutatutena Jm "-„- 4„ie W¥UJ- -J
i& icciiiusei eeo pusaVjj "UJ" U3uia e roa T ioimlnaudvkaouajuautlsuest e—exsui r ir„vr±iy n i
oleks maa Ja rafrd vm Q
ic yiaegune panerrpocla i jvüjauuus ja jUDa ijRe3 t-- 4 iviÄisuioaonjenoenaictiegu—irtasen„auiU j A - 1
siasjade väänamisega Kacvl
jwe unisjconna lunrivai i v J uei seisjaa Kes st )Sa Vabadussõjast on nai- -:
kõnedes äarmiseie nah™- - sele meeldida tahrmPc 7a
üid nagu oieKs meie isesearj ne oinua ainun Kingitud le I
niit" Selline audepesi f noorsoole anda Soome oõi
kusi vaara piim Õnneks o-- -sJ
generatsioon enamiKus tz ajaloolist tõtf
Karjalast on oinuo Scozesji
avauKuu juttu N Venelt
vutatud Karjala Kannas on tc
llaHstreti poo!l_t _va_hi e asustatul t
—— w„ JW J
ic
usiiuu Kas ei oieits j-Karj- alat või vähemalt X
piirkonda Soomele tai Maailma olukorrad soiat- P-mõttes
on muutunud ta v
Kannas ei oma Leningradi h
sei enam tähtsust Samal pä
sel loovutati Soomele tr
vPaolrvkektalSaookmuest nveeanlienlansawi ü pK
me president Kekkonen u Ki
jaia-Küsimus- e tõstatamise jfa
pahane Ja hoiatas karhiarf u- -
tagasinõudmise eest Tena tlr
Küsimuses Moskva jula
usalduslikult mitmel korral ii
nemud ja saanud vastuseis
i uit ei mõtle praegust Soe
Vene piiri muuta Nüüd tfhs
le uus hoiatus Ja öeldi et st
küsimuse käsitlemine on lm
all Soomlased ei pea aga aox
sl põhjendatuiks Soome on ni
maa ja tema kodanikud rto
Koigi poliitiliste küsimuste
mõtteid vahetada ka neist
võiksid puudutada N Liita
VABA EESTLAHi
TOIMETUS JA TAHU
avatud esmaspäevast rw
denl kell 6—1
Telefonid: toimetus 364-75-2
talitus 3$t?ft
Toimetajad kodus rKju
pool tööaega
Karl Arro 766-KS- 7
Ilmar KUlvet 42S-9K- S
Heino Jõe 765-510- 1
Talitus väljaspool ta
aega:
Helmi Lllvand) 25W
KUULUTAMINE
VABA EESTISES
on tamit ajalehe laUK
leviku tõttu
Kuulutust- - hinnwl
HVa tnll iihl veerul
lriiitttea4 telrctit '''
esiküljel
VnIViiii1iitt:sed !
määr $10 Kirikute crp-satsloo- nlde
Ja Isikute teu
anded $100 tollilt
KUULUTUSI VöTM
CTtt
1 Vaba Eestlase talitu'
135 Tecumseth St
Tel 3M-i0i- 3 t
postiaadress dv — --
Toronto 3 Ort
2 Mrs Leida )UtUh
no nuhnn Ave
Willowdale Ont
Tel 22J-008- 0