1985-04-25-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 32
Nr. 32 VABA EESTLANE neljapäeval, 25. apriUü 1985 ^ Thursday, Aprü 25, 1985 lk.
'"V"'"i'inii rnirn
fltaarid
[rika ühendriikid®
ja riigimeestest ei
llikul Venemaal nü
illi Teise maailma-öident
Franklin De-kes
koos Staliniga
folitamine peameist-
Jaltä konverentsi-bilepetega
rajati ve-
Usö võimalused ko-
)a Ja Balti rükid©
[joolitati Euroopa ja
tiine olukord, mille
laailma veel pracr-
[end aastat hiljem
[ilmas leidub veel
jy^iti austajaid ning
like võimete hinda-feb
neil, ainult luge-nõukogude
ajaleh-liides
ilmunud kom-pveltl
kohta. Need
la analüüsid on hül-t
ad ning Koosevelt
pfcjjoma mehekš*\
taatorid fteavad te-
Jr arusaamasid ise-
|s N. Liidu uue või-jil
Gorbatshovi vä-
[oonidega.
teiste kommunistll-väljaannete
kom-
Ivad, et Roosevelt
|emal oliajaloolist
Kommentaator
|ezhkov, kes muide
ja Roosevelti va-mistel
tõlgiks, lä-lisoga
kõige kõrge-pilvedele
kui ta
^sevelt oli kahtle-caliibriga
poliitik,
patrioot ning N.
Irükide vahelise
id pooldaja.'* Kui
^^lanud kauem, ar-
Isiis oleks sõjaline
|s kujunenud hoo-ningN.
Liidu ja
iel ei oleks valit-võimalustest
tui"
ir Tassi poliitiline
[gor Orlov ei jää
kevelti ülistamisel
ji^tlebj et Roosevelt
fonna ning N. Lü-tde
vahelise koos-hejledes
seega sa-
|)liitilist liini nagu
võtnud Mihhail
lvi hmnangu koha-
Idrükide president
st ja osutus palju
kui nõndanime-
|a eksperdid" ja
kes juba sel ajal
füsi, et müüa Roo-jugüseid
kokkupõr-
(riante.
seveltile on täieli-
|est tigedast Icriiti"
fee teistele pre-rumaBilelaReä-
:ov mamib, et
:usid kohe pärast
12. aprillil^ 1945
joonest ning hak-ilimani
juhtimisel
imise poliitikat,
ni ajani; Reagani
Tassi kommen-e
president lei
selleksj et paraulist
olukorda.
> on
lonverentsi mäles-
|i muudetud muu-c-
emäs halli taoii-lumis
on ümmar-j
ümber kolm TÜ-jandjatega
istusid
|id.Teme väiksem
fdega nium, mis
toa nimetust, on
dega tuba, kus
talin korraldasid
nõupidamisi, mis
Euroopa jagamise
üalusteks. Mida
Igiti ja Otsustati,;
)ge paremini Sta-oli
ka nen»
lidämiste juures.
Jüb kindlasti oma
aasa, kuiia talle
peeldi küklalasni
lllumäjad ning ta
ad rahulikult lõ-
|ma suurte teene-jaustatud
ka ühe
tyaga Jaltas. Sel-ole
saanud Sta-
Puudub veel, et
jtatakse Moskva
liiälestussämmas!
lk. 3)
i
ä! ^ m m b
VALVEARST
ja 28. apr.
dr. |R. Pahapil, tel. 921-7777
l ja 5. Mai'
,dr, A..Rebainie,kL.461-6383
€ici$tcipäevci
tähistaiiniiie
Eesti' Selts Hollandis korraldusel
toimus Eesti Vabariigi 67. aastapäeva
tähistamine sel aastal 17.
märtsil Soome Meremeeste Kirikumajas,
Rotterdamis ning algas, nagu
tavaliselt, jumalatJeomstusega.
Teenis magister Salme- Aareandi
Londonist ja armulauda jagasid
kaks soome pastorit. Pärast vaimu-Ülcku
talitust järgnes päevakohane
lühikene aktus, kus peale avasõna
ja tervituste Eesti Selts Hollandis
esinaiselt Viima Saidlo-Belinfantelt,
võttis sõna seltsi juhatuse liige E.
Roode, andes ülevaate Eesti Vabariigi
sünnist' ja sellele järgnevast
vabadussõjast, ^ mille kestel mälestati
vaikses leinaseisakus neid, kes
olid oma elu jätnud vabaduse altarile.
Peale - seda kõneles hollandi
keeles linnanõunik Peter Belinfan-te
meie tähtpäevast osavõtma tulnud
hollandlastest perekonnaliikmetele
ja sõpradele, selgitades
eriti nende õiges vaiguses hilisemat
ajastut ja olmpatsioone, mis
nii mõnelegi võõrale sageli tundmatud
või segased. Aktuse lõppedes
lauldi Hollandi ja Eesti hümne.
Muusikalises osas olid meie koosviibimist
tulnud kaunistama kitarrist
Boris BjörnBagger ja sopran
Elisabeth Stephaö Saksamaalt.
Mõlemad on kõrgema muusikalise
haridusega kunstnikud, kusjuures
peab mainima, et Boris BjörnBagger,
vaatamata oma noorusele^ on
üks väheseid, kes eesti helikunstnike
seast on tõusnud tippklassi, olles
ise juba õppejõuks Karlsruhe
konservartooriumis. Sakslannast
sopran, kellega meie kontsertkitar-rist
sageli koos esineb, on' samuti
omal alal väga hea, olles ka õppejõuks
samas^ konservatooriumis.
Mõlemad andsid kolmveerandtun-nilise
kontserdi, milline oli naudinguks
kuulajaile ja mida kroonisid
tugevad ja mitte lõppeda tahtvad
kiiduavaldused. Mõlemile • kunstni^
kule: ja mag. Aare^ndile kingiti Ed.
Wart'i poolt' välpi^atiidpüu^
;;med — Oesti Õllekapp ja külalisraa^
Aeg oli saäbunudiühisesse kohvilauda
istet võtmiseks ja kehakinni-
:tamiseks ning jutlemiseks sõprade
ja tuttavatega, kuni ; jõudis kätte;
taas lahkumisi tund.
Oma osavõtuga austasid meid
meie tähtpäeval ühe^^
liike Organisatsioon Hollamiis sekretär
dr. J.K,Jaroiimek ja tema
abikaasa, ning vaatamata külmale
ilmale, lumele ja rjohkearvulistele
haigestumistele, oli ;kokkutulijate
arv üllatavalt suuTi Koosviibijniine
oli Uus ja õnnestuüd. j : :
• E , Roode
Magusat kohvilcõrvale jagasid esimesel ESTO *Bnmch'il^
Koor, Koidula Aedna ja Kaarina Maimets.
Hely Niidas, Elle
Foto: Vaba Eestlane
(Algus lk. 1)
Loomulikult on rezhiimil tarvis
karta trükitud tõde, sest see võib
kummutada. V.V. Fedortsuki pugejalikku
väidet: „Meie maa töötajate
südames on leidnud palava
Vastukaja ja kutsunud esile tohutu
patriootliku vaimustuse NLKP
Keskkomitee." Samas (1982. a. 25.
nov. ihnunud „Rahva Hääles")
tõstab ta esile partei ^jkollektiivse"
juhtkonna tarkust. „Valmistudes
vääriliselt vastu võtma NSV Liidu
60. aastapäeva, kontrollivad nõukogude
pürivalvurid koos -nõukogude
• rahvaga ikka ja jälle oma
mõtteid ja tegusid kommunistliku
ühiskonna ehitamise leninliku programmi
järgi." ,
Tuleb- veelkord välja, et leninlikes
põhimõtetest on taas kõrvale
kaldutud ja need tulevad täielikult
taastada ja isegi edasi arendada
vastavalt käesolevale etapile. Lihtsamalt
öeldes on vaja logisev re-zhiim
politseilike vahenditega üles
koputada, - hoolhnata lähematel
aastatel veelgi süvenevale majanduse
katastroofilisele kokkuvarisemisele.
Tsiteerime nüüd V.. Leninit, et
paremini esile tuua seda, millest
on „kõrvale kaldutud" — nimelt
leninlikku rahvuspoliitikat:
„Autonoomia on meie plaan.
Meie ei propageeri sugugi lahkulöömist.
Meie oleme lahkulöömise
õiguse poolt — mõnikord tekib
tnmn
K@mmmfmrM
: Venelased;.' imtava^, H löoseveE.
mirl liiga vara ia tema töii Moskvale
uste avamiseks Xääne-Euroo-passe
jäi nii-ütelda pooleli. Sellel
jutul võib olla tõsi taga, jama
Berezhkovil on nähtavasti andmeid,
et Rooseveltil olid veelgi suüre^
pad plaanid oma sõbra „Onu Joe"
maailmavallutamise plaanidele
kaasa aitamiseks. Ä
ole see ÜiälduS kui Oletada, et
Roosevelti ootamatu surm lõikas
läbi vehelasite plaanid Seine joes
oma hobust^ jootmiseks ning Pa-
Tüsiis moenäituste asemel vene lub-
Jäviltide demonsträtMoomde kor-rohkem
.sidemeid pärast vaba lahkulöömist.
Enesemääramise õigus
on erand meie üldisest' tsentraiismi
põhimõttest. — Mitte; midagi, absoluutselt
mitte midagi peale õiguse
lahkulöömisele siin ei ole ega peagi
olema." (V; Lenin. Teosed 19.
kd., l k ; 497—498).^:^:^
Lenin jätkab: „Kes kaitseb rahvusliku
kultuufi^loosungit — selle
koht on natsionalistlike väikekodanlaste,
aga mitte marksistide hulgas,"
(V. Lenin. Teosed 20 kd.,,
lk. 9. Eesti Mklik Kirjastus. .Tallinn
1953. a.).\ '
; „Rahvuslik kultuur" 'üldse on
mõisnike, pappide ja kodanluse
kultuur." (Sama, lk. 8).
Võitlus igasuguse rahvusliku
rõhumise väštu — tingimata jah.
Võitlus igasuguse rahvusliku arene^
mise eest, ,,rahvusliku kultuuri"
eest üldse — tingimata ei." (Sama .ik.'m^:.-':;:-'-::^^
Niisiis tuleb välja^ et geniaalse
V. 1. Lenini rahvusprogramm on
üles ehitatud demagoogiale nmg
jõhkrale Õiguse — trääsa põhimõttele:
„õiguš teil ju võib olla lahku
lüüa, kuid ainult õigus^ proovige ainult
seda rakendiada! Samuti on
Lenki eeldanud enamlaste yõunu-haaramisele
järgnevat rahvuslikku
vabadusvõitlust ja sellega kaasnevat
Vene; impeeriumist lahkulöömist;
Ta leiab aga kohe lohutust:
,,mõnikord tekib rohkem sidemeid
pärast vaba lahkulöömist." Seda
näitas kahjuks ka ajalugu. Niipea
kui Venemaa tugevnes ja leidis sobiva
momendi, neelas ta Eesti, Läti
hJjQQ&a.
„Marksism on natsionalismiga
leppimatu, olgu see kä kõige õiglasem,
puhtam, parem ja tsiviliseeritum.
Marksism tõstab igasuguse
natsionalismi asemele internatao-nalismi,
kõigi rahvuste ühtesulamise
kõrgemas ühtsuses, mis kasvab
meie silmade ees iga raudtee verstaga."
(Sama, lk. 17).
Seega teostatakse demagoogilise
internatsionalismi sildi aU kõige tagurlikumat,
alatult salakavalat ve-nestamisprogrammi.
Kõike eelpoolmärgitut .arvesse
võttes teatab ERÜ „Veljesto":
1. Eesti rahvas jätkab võidust
oma iseseisvuse eest, hoolimata ^
rasketest okupätsioonitingimustest
ja mitmete väbadusvõitiejate vangilaagritesse
saatmisest.
2. Meie. organisatsioon on olemas.
Järelpärimised valeteadete
esitamise: kohta soovitame Nõuko-gude-
Vene julgeolekuorganitel esitada
otse NSVL Ülemnõukogu
Presiidiumile, samuti ajalehtede
„Edasi" ja( „õhtuleht" toimetustele.
•
3. Teeme ettepaneku USA Eesti
Vabariigi peakonsulile, esitada pro-testinoot
Tallinna süvasadama ehituse
kohta Soome Valitsusele. Protestinoodi
lisana teeme ettepaneku
kasutada vastavat ERtt ,,Veljesto"
teadaannet,, mille tekst ilmus 7.
jaanuari 1984. a. ajaleht ,,Teata-
4. Teeme ettepaneku Rootsi
Eesti Rahvusnõukogule, avaldada
ja levitada ERÜ „Veljesto" ^juur-delisatüd
üleskutset Tallinna sadamat
ehitavatele, soome töölistele.
tJleskutse teksti palume saata ka
sadamat ehitavate fomade juhtkondadele
ning Soome ajakirjandusele.
Võimaluse korral palume
üleskutset toetada (oma allkirjadega)
yäliseestlastel
5. -ERtJ „Veljesto" kutsub • üles
maailma noori, mitte osalema 27.
juulist kuni 3. augustini 1985
Moskvas planeeritaval niinimetatud
,,XII tJlemaailmsel Noorsoo ja
üliõpilasfestivalil."
Sellega seoses teatame: „Eesti
rahvusele ja noorsoole on täiesti
võõras 1985. a. suvel planeeritav
festival. Nimetatud festivali püüab
N. Vene valitsus kasutada propagandistlikel
eesmärkidel. Üritatakse
jätta muljet, nagu toetaks rahvusvaheline
noorsooliikumine y N .
Vetiepohitikat, sariiuti loodetakse
saada kinnitust, nagu toetataks II
maailmasõja järgi kujunenud Eu-^
roopa kunstiiku jaotumise „õigus-päräsust".
Nimetatud :%itus on
õrna olemuselt täielik fiktsioon.
ENSV delegatsioon kes kohale ka-mandatakse,
ei esinda eesti rahvust
ega noorsugu, see koosneb homen-klatuuri
töötajatest .ning vägisi kohale
kamandatud isikutest.
6. ERÜ ,^Veljesto" tervitab 6.--^
9. aprillini Jamaikal toutiuVat tõelist
festivali — Ülemaailmset Vaba
Maailma Noorsoofestivali. .
7. ERÜ „yeljesto^' tervitab
1985. a. juunis Kopenhaagenis toimuvat
Nõukogude Venemaad süüdistavat
Balti Tribunali. Avaldame
kahetsust, et meie esindajad ei saa
sellest Osa võtta;
Palume pöörata Triijunah tähelepanu'
kodakondsuse õiguspärasu^
se küsimustele okupeeritud Eestis.
Eesti Vabariigi viimase Põhiseaduse
2. ptk. § 7. alusel saadakse Eesti
kodanikuks sündimise või hilisema
seadusliku tõiniingüga-
Sündimisega võib isik saada kodakondsuse
oma vanemailt, lahtudes
nende kodakondsusest (vereõi-guse
— jus sanguinis printsiibi
järgi). Okupeeritud Eestis elavaid
eestlasi tuleb lugeda'Eesti Vabariigi
kodanikeks. Okupatsioonivõimude
poolt väljaantud; niinimetatud
SSSR-i passid tuleb lugeda
kehtetuteks.
Inimõiguste ülddeklaratsioon
keelab kodakondsuse võtmise mõjuva
põhjuseta. Deklaratsioonis on ^
öeldud (art. 15 p. 2):„Kelleltkiei
saa tema kodakondsust või kodakondsuse
muutmise õigust meelevaldselt
ära võtta."
8. ERÜ „Veljesto" tänab Ameerika
• Ühendriikide presidenti ja
150-t Esindajatekoja liiget nende
toetuse eest Eesti vangistatud vabadusvõitlejale
Mart -Niklusele.
9. Okupeeritud Eestis kavatsetakse
laiendada fosforüditööstust
Rakvere suurmaardla baasil. Töid
Icavatsetakse alustada 1990-dateI
aastatel ERtr „Veljesto" avaldab
protesti seoses maardla laiendamisega
ja meie' kodumaa kauni osa
— Virumaa looduse — jõhkra hävitamisega.
10. ERÜ „Veljesto" ja Koos-töökomisjon
„Eesti Kultuurivara"
nõuavad' Eesti Muinsuskaitse Seltsi
loomist. Okupeeritud Eesti on „lii-duvabariikidest"
ainus, kus sellist
seltsi ei ole. Paljud meie kultuuritegelased-
on seltsi asutamist nõudnud
küll ajakirjanduses, küll ise
uksi. kulutades. Kõik asjata.
11. ERÜ „Veljesto" avaldab
heameelt raadiojaama Vabadus"
eestikeelse osakonna ümbernimetamise
kohta raadiojaaniaks „Väha,
/Euroopa".
12. Peame veel vajalikuks avaldada
muret ja sellega seoses ära
märkida järgmist, (silmas pidades
mõningaid ilmselt naiivseid kodanikke
vabas maailmas, kes lõhuvad
oma;kaitsevägede sõjatehnikat, segavad
õppusi ja keelduvad ajatee-nimisešt
'kaitsevägedes, valides nn.
„tsiviilajateenistuse"):^:
,,01gu. Balti riikide saatus hoiatuseks
vabadele rahvastele! Niipea
kui Venemaa tunneb end sõjaliselt
tugevamana, püüab ta jõudu kasutades
teisi maid (eelkõige väikseid
naabreid) endale alistada. Ei maksa
endale teha illusioone N . Vene
rahuarniastusest.r Eestlastele ; on
;i939. ja 1940-ndatest aastatest
meeles Nõukogude loosung: «Tankid
sisse!" Poleks paha meelde tuletada
ladinlaste ütlemist: „ K ü i tahad
rahu, vahnisjtu sõjaks!"
Lisa punktile 4: :
: : ÜLESKUTSE TALLINNA
: SÜVASADAMAT EHITAVA" V
, TELE SOOME TÖÖLISTELE: • :
,jSoomIasedX Lõpetage ehitustööd
Taljüiina sadamas! Ehitus on
ohtlik eesti rahvusele. Teie aitate
ehitamisega kaasa venestamisele
ning meie isamaa jätkuvale oku- j
peerimisele Ja koloniseerimisele.
Osutage isolSdaarsust oma vennasrahvale
Ja sõitke kojul
Soome vabatahtlikud aitasid
1919. aastal kaitsta Eesti Vaba-riiki.
EesfS vabatahtlikud tasusid
seüe auvõla 1939. ja 1944. aastal
võitlustega Soome Vabariigi eest.
Kas tahate teie olla need j,vaba-tahllikud",
kes aitavad kaasa meie
allasurumisele?
Eesti ujutatakse üle vepe uuS-aswkatega.
Tehke silmad lahti!
Osutage solidaarsust oma vennas-ja
lõpetage ehitustööd!"
Eesti RahviBsühfsus„Veljesto"
Okupeeritud Eestis
: '24 veebniairl985. a.
Toronto Eesti Üliispank
Broadview Ave. Toroggto,
Ont.M4K2R6
Ühenduses on
SOODSAD UINUD KAASMAALASTELE
Imfermcitsiooiiiks helistadisi
465-4659
9ncome Tax PreparotioR)
MARK TUOMOLA, B.A»
191 Eglinton Ave. E.,Toom
— Soome ühispanga maja—
teL 488-1801
Täötanud 1973. a. alates
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
.- I
Müüd saadaval oned EUROOPA STIILIS
THERMO-AKNAD
Ikohnes värvis 2- ja 3-kordse khiasiigai.
Tsisutahmdamine. Helistage: töökoja tel 832-2236)
kodus 769-0932
OSSO Investmeifits Inc
10335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ
AINUKE EESTI LILLEÄRI
BXZB
1065 SriBELES AVE W
NORTHYORK ONT
M2R 2S9
Omanik ONDA SEPP
Avatud 7 päeva nMt&m Lillede
736-1170
Kodm 223.0201
AARDVÄRK
FLORIST
vumine. LTD
¥ABÄ £ E S T L A NE
Poolaastas
Maksab Kanadass Väljaspool Kanadats
: . $30.— • :i37..—
«. $19.-.
I KLASSI POSTILE LISADA SAATEKULU JÄRGMISELT:
UŠA-flS
$47.—
$24.-
Kanadas:
H Iklassi postiga (kiriposläga)g
aastas $59.
pöcMaastas $32.— 4r$2i
werändaastas $17.^ + $10.50
VÄLJASPOOL KANADAT te
mWJPOSTIG^^ $132,-—, Igoolaasta^ $69.-^> yeefaad-giastas
$36^
Aadressi muudatus 70 centi. tJltsiknumbri hind 70 ceati
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
sidressidele palnme märidda ,)POSTAL CODE"jin
pangatshekkySlral^ '
ITREEEST0]>^^
l^lflmfnesaafar
VABAEESTLANi
1$55ieš1ieSi,Don^^^^^
Pakin mfüUe saata VABA EESTLANE aastfc / ^laastalö /
yeerandaastab — tavalise 7 kiripostiga alates vi..;..;...
...... V ^ 19 ....... TellünisekättdM lisan $..........: aiürfiiures
rahas / tshekiga /
Nimi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 25, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-04-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850425 |
Description
| Title | 1985-04-25-03 |
| OCR text | Nr. 32 Nr. 32 VABA EESTLANE neljapäeval, 25. apriUü 1985 ^ Thursday, Aprü 25, 1985 lk. '"V"'"i'inii rnirn fltaarid [rika ühendriikid® ja riigimeestest ei llikul Venemaal nü illi Teise maailma-öident Franklin De-kes koos Staliniga folitamine peameist- Jaltä konverentsi-bilepetega rajati ve- Usö võimalused ko- )a Ja Balti rükid© [joolitati Euroopa ja tiine olukord, mille laailma veel pracr- [end aastat hiljem [ilmas leidub veel jy^iti austajaid ning like võimete hinda-feb neil, ainult luge-nõukogude ajaleh-liides ilmunud kom-pveltl kohta. Need la analüüsid on hül-t ad ning Koosevelt pfcjjoma mehekš*\ taatorid fteavad te- Jr arusaamasid ise- |s N. Liidu uue või-jil Gorbatshovi vä- [oonidega. teiste kommunistll-väljaannete kom- Ivad, et Roosevelt |emal oliajaloolist Kommentaator |ezhkov, kes muide ja Roosevelti va-mistel tõlgiks, lä-lisoga kõige kõrge-pilvedele kui ta ^sevelt oli kahtle-caliibriga poliitik, patrioot ning N. Irükide vahelise id pooldaja.'* Kui ^^lanud kauem, ar- Isiis oleks sõjaline |s kujunenud hoo-ningN. Liidu ja iel ei oleks valit-võimalustest tui" ir Tassi poliitiline [gor Orlov ei jää kevelti ülistamisel ji^tlebj et Roosevelt fonna ning N. Lü-tde vahelise koos-hejledes seega sa- |)liitilist liini nagu võtnud Mihhail lvi hmnangu koha- Idrükide president st ja osutus palju kui nõndanime- |a eksperdid" ja kes juba sel ajal füsi, et müüa Roo-jugüseid kokkupõr- (riante. seveltile on täieli- |est tigedast Icriiti" fee teistele pre-rumaBilelaReä- :ov mamib, et :usid kohe pärast 12. aprillil^ 1945 joonest ning hak-ilimani juhtimisel imise poliitikat, ni ajani; Reagani Tassi kommen-e president lei selleksj et paraulist olukorda. > on lonverentsi mäles- |i muudetud muu-c- emäs halli taoii-lumis on ümmar-j ümber kolm TÜ-jandjatega istusid |id.Teme väiksem fdega nium, mis toa nimetust, on dega tuba, kus talin korraldasid nõupidamisi, mis Euroopa jagamise üalusteks. Mida Igiti ja Otsustati,; )ge paremini Sta-oli ka nen» lidämiste juures. Jüb kindlasti oma aasa, kuiia talle peeldi küklalasni lllumäjad ning ta ad rahulikult lõ- |ma suurte teene-jaustatud ka ühe tyaga Jaltas. Sel-ole saanud Sta- Puudub veel, et jtatakse Moskva liiälestussämmas! lk. 3) i ä! ^ m m b VALVEARST ja 28. apr. dr. |R. Pahapil, tel. 921-7777 l ja 5. Mai' ,dr, A..Rebainie,kL.461-6383 €ici$tcipäevci tähistaiiniiie Eesti' Selts Hollandis korraldusel toimus Eesti Vabariigi 67. aastapäeva tähistamine sel aastal 17. märtsil Soome Meremeeste Kirikumajas, Rotterdamis ning algas, nagu tavaliselt, jumalatJeomstusega. Teenis magister Salme- Aareandi Londonist ja armulauda jagasid kaks soome pastorit. Pärast vaimu-Ülcku talitust järgnes päevakohane lühikene aktus, kus peale avasõna ja tervituste Eesti Selts Hollandis esinaiselt Viima Saidlo-Belinfantelt, võttis sõna seltsi juhatuse liige E. Roode, andes ülevaate Eesti Vabariigi sünnist' ja sellele järgnevast vabadussõjast, ^ mille kestel mälestati vaikses leinaseisakus neid, kes olid oma elu jätnud vabaduse altarile. Peale - seda kõneles hollandi keeles linnanõunik Peter Belinfan-te meie tähtpäevast osavõtma tulnud hollandlastest perekonnaliikmetele ja sõpradele, selgitades eriti nende õiges vaiguses hilisemat ajastut ja olmpatsioone, mis nii mõnelegi võõrale sageli tundmatud või segased. Aktuse lõppedes lauldi Hollandi ja Eesti hümne. Muusikalises osas olid meie koosviibimist tulnud kaunistama kitarrist Boris BjörnBagger ja sopran Elisabeth Stephaö Saksamaalt. Mõlemad on kõrgema muusikalise haridusega kunstnikud, kusjuures peab mainima, et Boris BjörnBagger, vaatamata oma noorusele^ on üks väheseid, kes eesti helikunstnike seast on tõusnud tippklassi, olles ise juba õppejõuks Karlsruhe konservartooriumis. Sakslannast sopran, kellega meie kontsertkitar-rist sageli koos esineb, on' samuti omal alal väga hea, olles ka õppejõuks samas^ konservatooriumis. Mõlemad andsid kolmveerandtun-nilise kontserdi, milline oli naudinguks kuulajaile ja mida kroonisid tugevad ja mitte lõppeda tahtvad kiiduavaldused. Mõlemile • kunstni^ kule: ja mag. Aare^ndile kingiti Ed. Wart'i poolt' välpi^atiidpüu^ ;;med — Oesti Õllekapp ja külalisraa^ Aeg oli saäbunudiühisesse kohvilauda istet võtmiseks ja kehakinni- :tamiseks ning jutlemiseks sõprade ja tuttavatega, kuni ; jõudis kätte; taas lahkumisi tund. Oma osavõtuga austasid meid meie tähtpäeval ühe^^ liike Organisatsioon Hollamiis sekretär dr. J.K,Jaroiimek ja tema abikaasa, ning vaatamata külmale ilmale, lumele ja rjohkearvulistele haigestumistele, oli ;kokkutulijate arv üllatavalt suuTi Koosviibijniine oli Uus ja õnnestuüd. j : : • E , Roode Magusat kohvilcõrvale jagasid esimesel ESTO *Bnmch'il^ Koor, Koidula Aedna ja Kaarina Maimets. Hely Niidas, Elle Foto: Vaba Eestlane (Algus lk. 1) Loomulikult on rezhiimil tarvis karta trükitud tõde, sest see võib kummutada. V.V. Fedortsuki pugejalikku väidet: „Meie maa töötajate südames on leidnud palava Vastukaja ja kutsunud esile tohutu patriootliku vaimustuse NLKP Keskkomitee." Samas (1982. a. 25. nov. ihnunud „Rahva Hääles") tõstab ta esile partei ^jkollektiivse" juhtkonna tarkust. „Valmistudes vääriliselt vastu võtma NSV Liidu 60. aastapäeva, kontrollivad nõukogude pürivalvurid koos -nõukogude • rahvaga ikka ja jälle oma mõtteid ja tegusid kommunistliku ühiskonna ehitamise leninliku programmi järgi." , Tuleb- veelkord välja, et leninlikes põhimõtetest on taas kõrvale kaldutud ja need tulevad täielikult taastada ja isegi edasi arendada vastavalt käesolevale etapile. Lihtsamalt öeldes on vaja logisev re-zhiim politseilike vahenditega üles koputada, - hoolhnata lähematel aastatel veelgi süvenevale majanduse katastroofilisele kokkuvarisemisele. Tsiteerime nüüd V.. Leninit, et paremini esile tuua seda, millest on „kõrvale kaldutud" — nimelt leninlikku rahvuspoliitikat: „Autonoomia on meie plaan. Meie ei propageeri sugugi lahkulöömist. Meie oleme lahkulöömise õiguse poolt — mõnikord tekib tnmn K@mmmfmrM : Venelased;.' imtava^, H löoseveE. mirl liiga vara ia tema töii Moskvale uste avamiseks Xääne-Euroo-passe jäi nii-ütelda pooleli. Sellel jutul võib olla tõsi taga, jama Berezhkovil on nähtavasti andmeid, et Rooseveltil olid veelgi suüre^ pad plaanid oma sõbra „Onu Joe" maailmavallutamise plaanidele kaasa aitamiseks. Ä ole see ÜiälduS kui Oletada, et Roosevelti ootamatu surm lõikas läbi vehelasite plaanid Seine joes oma hobust^ jootmiseks ning Pa- Tüsiis moenäituste asemel vene lub- Jäviltide demonsträtMoomde kor-rohkem .sidemeid pärast vaba lahkulöömist. Enesemääramise õigus on erand meie üldisest' tsentraiismi põhimõttest. — Mitte; midagi, absoluutselt mitte midagi peale õiguse lahkulöömisele siin ei ole ega peagi olema." (V; Lenin. Teosed 19. kd., l k ; 497—498).^:^:^ Lenin jätkab: „Kes kaitseb rahvusliku kultuufi^loosungit — selle koht on natsionalistlike väikekodanlaste, aga mitte marksistide hulgas," (V. Lenin. Teosed 20 kd.,, lk. 9. Eesti Mklik Kirjastus. .Tallinn 1953. a.).\ ' ; „Rahvuslik kultuur" 'üldse on mõisnike, pappide ja kodanluse kultuur." (Sama, lk. 8). Võitlus igasuguse rahvusliku rõhumise väštu — tingimata jah. Võitlus igasuguse rahvusliku arene^ mise eest, ,,rahvusliku kultuuri" eest üldse — tingimata ei." (Sama .ik.'m^:.-':;:-'-::^^ Niisiis tuleb välja^ et geniaalse V. 1. Lenini rahvusprogramm on üles ehitatud demagoogiale nmg jõhkrale Õiguse — trääsa põhimõttele: „õiguš teil ju võib olla lahku lüüa, kuid ainult õigus^ proovige ainult seda rakendiada! Samuti on Lenki eeldanud enamlaste yõunu-haaramisele järgnevat rahvuslikku vabadusvõitlust ja sellega kaasnevat Vene; impeeriumist lahkulöömist; Ta leiab aga kohe lohutust: ,,mõnikord tekib rohkem sidemeid pärast vaba lahkulöömist." Seda näitas kahjuks ka ajalugu. Niipea kui Venemaa tugevnes ja leidis sobiva momendi, neelas ta Eesti, Läti hJjQQ&a. „Marksism on natsionalismiga leppimatu, olgu see kä kõige õiglasem, puhtam, parem ja tsiviliseeritum. Marksism tõstab igasuguse natsionalismi asemele internatao-nalismi, kõigi rahvuste ühtesulamise kõrgemas ühtsuses, mis kasvab meie silmade ees iga raudtee verstaga." (Sama, lk. 17). Seega teostatakse demagoogilise internatsionalismi sildi aU kõige tagurlikumat, alatult salakavalat ve-nestamisprogrammi. Kõike eelpoolmärgitut .arvesse võttes teatab ERÜ „Veljesto": 1. Eesti rahvas jätkab võidust oma iseseisvuse eest, hoolimata ^ rasketest okupätsioonitingimustest ja mitmete väbadusvõitiejate vangilaagritesse saatmisest. 2. Meie. organisatsioon on olemas. Järelpärimised valeteadete esitamise: kohta soovitame Nõuko-gude- Vene julgeolekuorganitel esitada otse NSVL Ülemnõukogu Presiidiumile, samuti ajalehtede „Edasi" ja( „õhtuleht" toimetustele. • 3. Teeme ettepaneku USA Eesti Vabariigi peakonsulile, esitada pro-testinoot Tallinna süvasadama ehituse kohta Soome Valitsusele. Protestinoodi lisana teeme ettepaneku kasutada vastavat ERtt ,,Veljesto" teadaannet,, mille tekst ilmus 7. jaanuari 1984. a. ajaleht ,,Teata- 4. Teeme ettepaneku Rootsi Eesti Rahvusnõukogule, avaldada ja levitada ERÜ „Veljesto" ^juur-delisatüd üleskutset Tallinna sadamat ehitavatele, soome töölistele. tJleskutse teksti palume saata ka sadamat ehitavate fomade juhtkondadele ning Soome ajakirjandusele. Võimaluse korral palume üleskutset toetada (oma allkirjadega) yäliseestlastel 5. -ERtJ „Veljesto" kutsub • üles maailma noori, mitte osalema 27. juulist kuni 3. augustini 1985 Moskvas planeeritaval niinimetatud ,,XII tJlemaailmsel Noorsoo ja üliõpilasfestivalil." Sellega seoses teatame: „Eesti rahvusele ja noorsoole on täiesti võõras 1985. a. suvel planeeritav festival. Nimetatud festivali püüab N. Vene valitsus kasutada propagandistlikel eesmärkidel. Üritatakse jätta muljet, nagu toetaks rahvusvaheline noorsooliikumine y N . Vetiepohitikat, sariiuti loodetakse saada kinnitust, nagu toetataks II maailmasõja järgi kujunenud Eu-^ roopa kunstiiku jaotumise „õigus-päräsust". Nimetatud :%itus on õrna olemuselt täielik fiktsioon. ENSV delegatsioon kes kohale ka-mandatakse, ei esinda eesti rahvust ega noorsugu, see koosneb homen-klatuuri töötajatest .ning vägisi kohale kamandatud isikutest. 6. ERÜ ,^Veljesto" tervitab 6.--^ 9. aprillini Jamaikal toutiuVat tõelist festivali — Ülemaailmset Vaba Maailma Noorsoofestivali. . 7. ERÜ „yeljesto^' tervitab 1985. a. juunis Kopenhaagenis toimuvat Nõukogude Venemaad süüdistavat Balti Tribunali. Avaldame kahetsust, et meie esindajad ei saa sellest Osa võtta; Palume pöörata Triijunah tähelepanu' kodakondsuse õiguspärasu^ se küsimustele okupeeritud Eestis. Eesti Vabariigi viimase Põhiseaduse 2. ptk. § 7. alusel saadakse Eesti kodanikuks sündimise või hilisema seadusliku tõiniingüga- Sündimisega võib isik saada kodakondsuse oma vanemailt, lahtudes nende kodakondsusest (vereõi-guse — jus sanguinis printsiibi järgi). Okupeeritud Eestis elavaid eestlasi tuleb lugeda'Eesti Vabariigi kodanikeks. Okupatsioonivõimude poolt väljaantud; niinimetatud SSSR-i passid tuleb lugeda kehtetuteks. Inimõiguste ülddeklaratsioon keelab kodakondsuse võtmise mõjuva põhjuseta. Deklaratsioonis on ^ öeldud (art. 15 p. 2):„Kelleltkiei saa tema kodakondsust või kodakondsuse muutmise õigust meelevaldselt ära võtta." 8. ERÜ „Veljesto" tänab Ameerika • Ühendriikide presidenti ja 150-t Esindajatekoja liiget nende toetuse eest Eesti vangistatud vabadusvõitlejale Mart -Niklusele. 9. Okupeeritud Eestis kavatsetakse laiendada fosforüditööstust Rakvere suurmaardla baasil. Töid Icavatsetakse alustada 1990-dateI aastatel ERtr „Veljesto" avaldab protesti seoses maardla laiendamisega ja meie' kodumaa kauni osa — Virumaa looduse — jõhkra hävitamisega. 10. ERÜ „Veljesto" ja Koos-töökomisjon „Eesti Kultuurivara" nõuavad' Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomist. Okupeeritud Eesti on „lii-duvabariikidest" ainus, kus sellist seltsi ei ole. Paljud meie kultuuritegelased- on seltsi asutamist nõudnud küll ajakirjanduses, küll ise uksi. kulutades. Kõik asjata. 11. ERÜ „Veljesto" avaldab heameelt raadiojaama Vabadus" eestikeelse osakonna ümbernimetamise kohta raadiojaaniaks „Väha, /Euroopa". 12. Peame veel vajalikuks avaldada muret ja sellega seoses ära märkida järgmist, (silmas pidades mõningaid ilmselt naiivseid kodanikke vabas maailmas, kes lõhuvad oma;kaitsevägede sõjatehnikat, segavad õppusi ja keelduvad ajatee-nimisešt 'kaitsevägedes, valides nn. „tsiviilajateenistuse"):^: ,,01gu. Balti riikide saatus hoiatuseks vabadele rahvastele! Niipea kui Venemaa tunneb end sõjaliselt tugevamana, püüab ta jõudu kasutades teisi maid (eelkõige väikseid naabreid) endale alistada. Ei maksa endale teha illusioone N . Vene rahuarniastusest.r Eestlastele ; on ;i939. ja 1940-ndatest aastatest meeles Nõukogude loosung: «Tankid sisse!" Poleks paha meelde tuletada ladinlaste ütlemist: „ K ü i tahad rahu, vahnisjtu sõjaks!" Lisa punktile 4: : : : ÜLESKUTSE TALLINNA : SÜVASADAMAT EHITAVA" V , TELE SOOME TÖÖLISTELE: • : ,jSoomIasedX Lõpetage ehitustööd Taljüiina sadamas! Ehitus on ohtlik eesti rahvusele. Teie aitate ehitamisega kaasa venestamisele ning meie isamaa jätkuvale oku- j peerimisele Ja koloniseerimisele. Osutage isolSdaarsust oma vennasrahvale Ja sõitke kojul Soome vabatahtlikud aitasid 1919. aastal kaitsta Eesti Vaba-riiki. EesfS vabatahtlikud tasusid seüe auvõla 1939. ja 1944. aastal võitlustega Soome Vabariigi eest. Kas tahate teie olla need j,vaba-tahllikud", kes aitavad kaasa meie allasurumisele? Eesti ujutatakse üle vepe uuS-aswkatega. Tehke silmad lahti! Osutage solidaarsust oma vennas-ja lõpetage ehitustööd!" Eesti RahviBsühfsus„Veljesto" Okupeeritud Eestis : '24 veebniairl985. a. Toronto Eesti Üliispank Broadview Ave. Toroggto, Ont.M4K2R6 Ühenduses on SOODSAD UINUD KAASMAALASTELE Imfermcitsiooiiiks helistadisi 465-4659 9ncome Tax PreparotioR) MARK TUOMOLA, B.A» 191 Eglinton Ave. E.,Toom — Soome ühispanga maja— teL 488-1801 Täötanud 1973. a. alates EESTI ALUMIINIUM KOMPANII .- I Müüd saadaval oned EUROOPA STIILIS THERMO-AKNAD Ikohnes värvis 2- ja 3-kordse khiasiigai. Tsisutahmdamine. Helistage: töökoja tel 832-2236) kodus 769-0932 OSSO Investmeifits Inc 10335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ AINUKE EESTI LILLEÄRI BXZB 1065 SriBELES AVE W NORTHYORK ONT M2R 2S9 Omanik ONDA SEPP Avatud 7 päeva nMt&m Lillede 736-1170 Kodm 223.0201 AARDVÄRK FLORIST vumine. LTD ¥ABÄ £ E S T L A NE Poolaastas Maksab Kanadass Väljaspool Kanadats : . $30.— • :i37..— «. $19.-. I KLASSI POSTILE LISADA SAATEKULU JÄRGMISELT: UŠA-flS $47.— $24.- Kanadas: H Iklassi postiga (kiriposläga)g aastas $59. pöcMaastas $32.— 4r$2i werändaastas $17.^ + $10.50 VÄLJASPOOL KANADAT te mWJPOSTIG^^ $132,-—, Igoolaasta^ $69.-^> yeefaad-giastas $36^ Aadressi muudatus 70 centi. tJltsiknumbri hind 70 ceati ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ sidressidele palnme märidda ,)POSTAL CODE"jin pangatshekkySlral^ ' ITREEEST0]>^^ l^lflmfnesaafar VABAEESTLANi 1$55ieš1ieSi,Don^^^^^ Pakin mfüUe saata VABA EESTLANE aastfc / ^laastalö / yeerandaastab — tavalise 7 kiripostiga alates vi..;..;... ...... V ^ 19 ....... TellünisekättdM lisan $..........: aiürfiiures rahas / tshekiga / Nimi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-04-25-03
