Vaba eestlane , August 25, 1981

              Lk. 2 VABA EESTLANE teisipäeval^ 25. augustil 1981 — Tuesday, August 25, 1981 Nr. 59
VABADE EESTLASTE HMLESANDJAL
¥ÄtA
VÄLJAANDJA- O/Ü Vaba Eestiane; 135 Tecumseth Si. Torontos.
PEATOIMETAJA: K&rl Arro
TOIMETAJA: Esm^ Oja
POSTIAADRESS: P.O. Bo2 70, Stn. C, Toronto OQt.MGJ 8M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, taHtus (teUimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38-, poolaastas $21.- ja
veerandaastas $11.-^, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas $33—
ja veerandaastas $17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42.—, poolaas­tas
$23.-. ja veerandaastas $12.—, Kiripostiga USA-s: aastas
$67—, poolaastas $35.50 ja veeraiidaastas$18J0 •
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $76.—, poolaastas
$38.—ja veCT
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbn hind 50 <c.
Published by Free Estonian Publisha Ltd., 135 Tecumseth
Torcat© Ont. M6J m '
Esmaspäev, 17 august oli kanada
liberaalide parteile must päev. To-rontos
Spadina valimispiirkonnas
"%*;r}l'^.-.J^prraldatud föderaalparlamendi
* ' täiendusvälihiistel s^ai ;liberaalide
kandidaat James Goutt^ •ootama­tult
liiiia sotsialistide kandidaadilt
Daniel Heap'ilt. See oli liberäalitle
parteile suureks prestiizhikaotu-seksj
kuna Spadina valimispiirkön-da
peeti kaijukovaks liberaalide
kantsiks ja James Coutts ei olnud
üks lihtne mees ega tahumata po­liitik,
v^aid peaminister Trudeaü
peasekretär, keda peeti liberaalide
partei suuremaks ideoloogiks ja
paljude partei algatuste ja ppiiiti-liste
manöövrite initsiaatoriks.
Mõned polütilised eksperdid Otta­was
pidasid teda peaminister
Pierre Trudeau järele suiirenvaks
võimumeheks Kanadas.
James Couttsi poliitilisi võimeid
hinnati liberaalide parteis isegi
nüvõrd kõrgeks, et talle ennustati
pärast parlamenti valmist kohe
mõnele tähtsamale ministrikohale
tõusmist. Veelgi rohkem: liberaa^
Vana Tallinn oma ajalooliste tornidega on kujunenud ka kommunistliku rezhUmi ajal turistidele suureks jj^ otsivad praegu suure hoolega
Pierre Trudeaule järglast kui see
• . 13. • augustU" möödus 20 aastat. olulise eesmärgi —• põgenuke v ä i - . —— —: ••• • •; . •.,
päevast, mil kommunistlik ida- javooi Ida-Saksamaalt katkestati M ^ ^ I ^ If
Saksamaa hakkas ehitama betoon- nagu noaga läbUõigatült ja kom- ^©^1© (O KOOimöSTÖKS
V^valli, mis lahutab Ida- ja Lääne- munistlik rezhüm Ida-Saksamaal
Berliini ning takistab vabat läbi- jäi püsima. Kommunistid on ku
peaks oma ametist ja parteijidii
kohalt loobuma ning üheks kindla­maks
kandidaadiks nendele kõrge­tele
positsioonidele peeti James
Couttsi.
On päris loomulik, et kõigi nen-.
de eelduste juures kõrvaldati
käimist koniimunistide ja läänerii- jundanud 1,1 miljoni elanikuga y ^
Mde vaidusis olevate linnaosade Ida-Berlünist punase Saksama
vahel. Kuid valU peamine tähtsus reklaam-vaateakna, kus näidatakse Eesti rahva põline kodumaa Läänemere idarannikul on olnud alates XÜI sajandist pikki aegu lääne- couttsUe parlamenti pääsemise
seisab süski selles, et ta pidurdab välismaalastele saksa Potjomkini ja Idapoolsete vallutasretkete ning lendega kaasunud võõra surve ja sõjakoleduste tallermaaks. teekonnal kõik võimalikud nähta-idasakslaste
põgenemist läänemaa- külasid — pärast sõda püstitatud Sakslased, taanlased, poolakat ja venelased on olnud need, kes surusid meie rahva õigusteta massi vad ja nähtamatud ohud. Toronto
ilma, mis võttis 1960-nendate aas- uusi elamurajoone, mis on üles olukorda. Ainult rootslased püüdsid kärpida valitseva aadli ülevõimu, parandada rahva olu^^ Spadina valimispürfcond on olnud
tate algul kommunistidele katas- ehitatud suurte summade investee- lesid hariduslikku arengutki. Ent suure osa Rootsi aja edust tühistas rahva järjekordne vallutaja Vene põHne liberaalide kants, kus seal-ttrofaalse
ulatuse ja ähvardas kaa-rimisega. Kuid samas lähikonnas võim XVIM sajandi algul. sete elanike hiUgas ülekaalus ole-sa
tuua olukorra, kus elujõulise- asuvad kõrvaltänavad on auklised ^» •« . . • ^ , r i , , , i , ; vnH PIIIIH«PH t r n m u l n n nlnH anrt. J . J * • M • • J J A c *a r Koiqe hävitavamate tagajaree- tuunloomingut rahvalaulude, eb vaimuvabadust, sälitab rah- etniusea grupia oi^ aiaii anü-oleksid
kommunistliku rezhiimi ikke mast saabunud turisti silmad ,i ^i^^)^^J^^^ Põhj.m. 1700-1721, tatuste näol See looming oli jõu- ning kultuuri. dele.
.«iii,iiut»^i«^« *v^«««w „.„ac i«t.^« ^.^ jj^ggig Vene võimu. Maa line. Ka võõrad tunnustasid ja „ .. • Täiendusvalimisteks „augu" te-mng
surdunud vabasse maarfma nae üldme Wnavapilt on tundu- j ^ ^ ^ , ^ ^ ^ ^ ^.^^ ^um.lt tühi. imetlesid seda. Eesti rahval on ^ee rahva pus.m.se igivana kask ge,„iseks sooritati omapärane te- ""L .-ü . . , h ""X^"^"^"' *ä Rahva mälestust^ järele ei olevat maailmas rikkamad rahvaluule ko- ° " aktuaalne ka me.l paguluses. hi„g Spadinast vüiiiastel foderaal-f
i " Ä i^rC" r^^T -7 Tartust Narvani enam olnud kuul- gud. ^1^™^ m tmepalgelise kultuuri ott,„«,3e valitud Ube- fL^tTl 1 ^^v^rtvr/pZ^SZ r l a ' ^ ' kukelaulu ega koera hauku- Iseseisvumisel 1918. a. vabanes õhkkonnas, kus hinnatakse ka p.vlamendilükme Peter
Ida-Saksamaale elu ,a sun^m kua- .v^t v e sa kvaliteed ga ning ela- » ^gg^^ me,d ja meie kultuuri Sun on gtoUeri-ga. kellele anti senaatori
mus nmg kogu see operatsioon vu- nike nietus ei vasta läänemaailma . . • , i , • . -i - kõk teed vabad edas iõudm seks i nn \ . , . \ .
di läbi mitte ainult Moskva heaks- üldisele standardne. ' ^'^^1^ ' ^ ' ^ ' " : " M . " " f ' '^"T 1' ja me e noorus sammub neü edu saadetakse sena-kiitmisel
vaid venelased andsid ka Lääne-Berlün on seni püsinud "".'f^^Z T ^ ''^"^ f 7T kultuurrahvaste i 3 i " R y ^ 7 „ ' X T d a ^ e teeb ''""^'^ P"'^"*"
sakslasteJe igakülgset nõn ja abi, seevastu näiliselt jõukana ja õitse- aialoo-allikad. taseme, astudes vaarikalt maailma ^^«^ ^ f siirvajameTaimu- ^'^'''^ ™Si palka Ja mõnusat mu-
^ "ix-j. \. i i - j - 1 n TTK:; c 1 i<t • Ometi kosus rahvas lallegi la vabade rahvaste perre. ^
et vältida uhe oma satelliidi kok- vana Laane-SaksamaaM smna ; ^ J ° ^ ^ priiust, mis tähendab eesti keele ja , eiu nautima, kmd touttsile
kuvarisemist. SeUeks ei olnud vaja pumbatud suurte summade tule- '^""^ A A sajandi ^gui. i v i / — j ^ ^ ^ . ^^^^^^^^ l940-.ndaU aas» selle abil eesti kultuuri säilitamist Parlamendi väravate avamiseks
elektronarvuteid, et välja arvesta- musena. Lääne-Saksamaa suur t^^^ uuesti saavutada peremene- ^^.^ ^^^^j. ^^^^^ ^^^^^ .^^^ edasiarendamist, et võiksime 43-aastasele StoUeryle erand,
da Ida-Saksamaa peatse kokkuva- toetus on ainsaks võimaluseks elus ""'^"^^ ^!"^ isade maaiiuua ise- ^^^^ kommunismi haardesse, väärikalt esineda asukoha maa et- ^^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^^^
risemise momenti kui enne valg hoida suurünna, mis asub saja ^^^?J^ ^ F ^ \ - ^ V i " ^^^^^ ^^"^^ ^g^^ana püsimise niliste gruppide suures peres Sel- lamendimäele pidid soodustama ka
püstitamist punaste küüsist Lääne- miili kaugusel demokraatUkust lää- l^^^f ^^^V /^^^^"ssojas äaksa ^ ^^^^ gjjt„aa5gg|^g^ lepärasf Vaimupriiust nõudkem parteide poolt välja pandud
Berlüni põgenes 2000 inimest päe- nest ning on ümber piiratud kom- ^^"^eswetiri ja Vene Kommunisti- ^^^^^ võrdlemisi nõrgad vastaskandidaa-vas.
Punased olid meeleheitel - munistlikust Ida-Saksamaast. Kai- ff, võimalik selle Meie rahvas p^isib ja elab edasi ' ' did - 64-aastasel konservatüvide
Midagi tuli teha selle põgenike- kuleeritakse et Bonn on maksnud f ^'^!^'.'!\'.^ ^l^.'^'^^ '^^^^^ olukorras, kuid taot- Aleksander L Leinjärv
voolu pidurdamiseks! Ja nii tekkis Lääne-Berliini vabaduse säilitami- muutnud va^^^^^ "^^"^ ^ ^ ~ i
desperaatne idee kõrge valli ja va- seks tohutu summa — 60 miljar»
Vabadusttili põlesv yoõra:surve'
tuha all, rahvas ootas aega, mil
„Kalev koju jõuab Eesti põlve
uueks looma!" i • ; • •* •
hitomide rajamiseks, mis takistaks dit dollarit, mis teeb 30.000 doUa-
Inimeste põgenemist vabadusse. . riiise summa iga Berliini elaniku
Berlüni valli ja selle pikenduse kohta. Kuid isegi see tohutu toetus
rajamisel ei hoolitud kuludest, ei suuda pikemas perspektüvis tõe-
Lääne eksperdid on välja kalku- näoliselt Lääne-Berliini päästa.
leerinud, et selle 67 miüi pikkuse Linna elanike arv on viimase ^2 _
tsemendist, metallist ja elektrivoo- aasta jooksul langenud 300.000 setusse olukorda, ikka püüdis ta n^H^nnnH
luga laetud okastraataiast koosne- võrra ja elanikkond on vananenud,- ^lu edasi ehitada ning nõudis vai- Rahvusvahehne Mrjandusajakiri „World Literature Today- tänavu- " " ^ ^ ^ ... ^ p , , .
va monstrumi ehitamine läks kuna iga nelja elaniku kohta tuleb rimpnmt - hoida vaim vabana, ne kevadine ermumber on pühendatud neile Rootsi kirjanikele, kes ta- 3 ' * ^ ' 7 ' ^.'f J"""/.':
maksma 60 miljoni dollarit iga üks pensionär. Linna on asunud ^l^eka näite annab öeldust är- gavad igaaastase Nobeli kirjandusauhmna valiku - 10 kirjanikku Root- ^a Daniel Heap üt
miüi kohta. Kaugemale müüri pesitsema suurel anul radikaalseid kamisajal ilmunud väike lauluke s! Akadeemiast, neist on 9 ineest Ja üks naine, vanuses 47-97. ""^ s^^nM, Mitte eriti hävitavalt,
juurde viivatele teedele on ehita- pahempoolseirhoori ja pessimisti- "Pnius kallis anne". Vene ajal .... . . . . ^ima tegemist oli ainult paarisaja
kandidaadil Laura Sabinal olid te­ma
paremad aastad juba selja ta­ga
ning NDP kandidaat linnanõunik
Daniel Heap oli tuntud vasakpool­se
sotsialistina, kellele ei ennusta­tud
Spadina valimistel hiilgavat
tulevikku.
Kliid asjad keerasid kõik teisiti
välja. Kui valimiste lõpptulemused
teisipäeva hommikul
inimest, keT" Lb omH» Z B^UIn^rSL läks Ida- Parandatava maa kasutamise õi- — f " r " ' ? " ' f T ' "T- T\ '^"^ ''"^
lule pannes sellest Wndlustuselü- Saksamaa konununistlikule rezhii- g"S- Kogu maa. ka talude-maa, etaja a tarjandusteadlane dr. Ivar ras Unnas . K n i t i k osutab auton Ilseks veeuputuseks kogu Uberaa-nist
läbi murda. mile maksma tohutuid summasid t"""istati mõisa omandiks. Talu- lyasfc leiabki, et ajakirja ermumb- muutide ümberloomise huvile juba Iide parteUe.
Kuid I kommnnisrtde ..ehitus- ja samuti läheb kaUiks selle vang- PO^S Pidi nüüd maad mõisalt ren- " vajadus on ilmne. Pea egi on tem^a eelmistest teostest kuid uues ^ lib^,,,,;^,
kunsti" demonstratsioon ei piirdu- lamüüri säilitamine ja mehitaml- ""'a raske töökoormuse hinnaga, Roosi Akadeemiat sageh kriüsee- nove likogus ta vahetab ainestiku , f ^ t f4sW hTu^^U^
nud amuM Berlüni valliga, vaid se- ne. Kuid need kulud ei tähenda ""s hiljem kui muudeti raharen- ntud mõnel aastal toimunud valiku moodsate fantaasiate smmas, Se ' , m t . Ä '
da 20. sajandi suuremat häbiplek- midagi sealsele juhtkonnale, kuna ^ Omen to 1816-1819 a. puhul. ^^^^^ .^^^^^^^^^ ^^^^ ^^^^ salfeulidt^etama ifkitt:
ki suurendati, laiendati ja pikeu- vajalila,d summad pigistatakse ?™"ldTlupoe- enam °° '"'^'^'^''^ '''''^ ^«^^^alistlik läheneb lemata on nendel valijalel põhjust S t o tiiž^ p ™ J: r o o l i t e k^^^^^^^ mSu^Stet^ 0 ^ 1 ZZ ff iTf "^'"T'' ^^"""^ ^a \ .
rajati m^^^^^^^^^^^^^ automaatsed ^imi säilita^^^^^^^^^^ ,a kjü kõmmu- ^iS-t kandvaks isikuks. . l- b lugejale j.äda küsimuse:- ^ ^ ^ ^ ^ ^
granaadiheitjad ja teised geniaal- msthkul Ida-Saksamaal peetakse Sellepärast ülistab .eespool mai- Ekman, Lars Forssell, Karl Rag- "Missugune see maailm õigesti on. ^^^^ inflatsiooni mik. K'Ld, n.n
sete ajude poolt konstrueeritud ta- Berliini^ valli^ kommunismi tnum- lauluke „priiust kui kallist nar Giemw, Johannes Edfeldt, Os- ^'"^ ^"^"^^ses neist 30 ju- g,i„tressid on nii kõr.n'd. et ndd
parelvad. Kogu see suur projekt fiks, siis läänemaailmale on see ^nnet, kui taevaklngitust".
Jaks lääneriikide ekspertide arva- üheks suurimaks pärastsõjaaegseks ' . ,
ites maksma 50 miljardit dollarit, häbiplekiks ja kujutab endast mä- Ja selle teine salm ütleb. .Edasi ^^^^"^^
mis on tohutusuur summa 17 mil- lestussammast läänedemokraatiate oh püüdkem suure hoolega! Vai-
Joni elanikuga rügi kohta. saamatusele, argusele ja otsusta- mupriiust nõudkem terve eluaja!'
Kuid kommunistid saavutasid misvõimetrasele. . .. Selles väikses laulusalmis on eesti,
valli ja seMe pikenduse rajamisega • K. A. rahva püsimise igivana käsk ja
, prohvetid: Püüa ed^si, nõua vai­mupriiust,
hoia vaim'vaba! -
SdkSd lehed küüdltata 21.114 inimest. XIII sajandil Eestisse tunginud
järgnevaile esseede
tustuses on irooniüne kommentaar •
sellest maailmast, kus A. Valton
ise elab.
ten Sjöstrand, Olaf Sundman ja ..v,..........».^ ^ ^ ^ ^ TX\^\^\;X ei suuda. mik< Ka­nada
dollari kurjas viiniasc^l ajal pi-
Sissejuhatus erinumbreile ja " Veel kolmandale eesti raamatule ^^^'^t^"" ^^^^^vxx^ ja uüks Kanada
. . . « - . . . ^ e on toime- on leidmiud ruumi. I. Ivask retsen- ^ j — ^ ^ f ^ ^ ^ ^ ^ tö^.sümiikukst
taja Ivar Ivaskilt, tervitades ja seerib Juhan Viidingu luuletuska- ^^ff'J!^^<^ tööpäevade
õnnitledes oma toimetaja kohalt gu „Elulootus". Ivask leiab, kir- ^'^^ 'f'''^^},}^^ ^^"""^
maaümakirjanduse ^ vaatlejana jeldades Viidingu luule iseloomu, et ''J^; '^^^"^'"'^
, • • 1 1 T, 1 niisknmpaaiua aja J^^mes Coutt-seal
on majajumalaks Beckett. P. , , ;^ . •
A 7 . . ^ . . r . , .i.f. sdt, kuid.mUleddo ta iatüs vasta-kolleege
Rootsi Akadeemias.
16.'juunil'hikusTeVtist itta 10 saks7asedluli^ris'tLX^oZ^'^^^^^ Tänavu täitub Nobeli auhinnal 80-es Viidingu biograafia on alati olnud ^^^^^ vabäud;^^^^^^^^ omr^vaikimist
icüüditamisteS* .ongi, S^NlW^a^lrT^ska^lau- iTFa mõõgagi SrUXdViTi: aasta. • ^T"^ "HT '"JZ T ^^eod Kii.imnsed ei kuu-
Lääne-Saksamaa " ajalehtedes ^^^^ '^^f^,' , . ^""^ võõrameel- kirjandusest uues numbris Ees ^^^^^^ 7Ma ole " ^ v a l i m i s t e piievakorda.
„Cellesche Zeitung" ja .Deutscher f^f ^^^^ ^l^'^^'''^ "^^^ ' mis jai rahvale võõraks. Sellest j^,^ lehiste Bernard siin 94 a stast. / Igal homm^iS ^"f ^'f''' ""^^^^^
Anzeiger"- (München) on ilmunud ^1"!"^^^- 3ad surid eba- oleneval jätkas rahv.s oma igiva- ^^^^ ^eva''. avan sumad ja ma võin öelda mü- 'T'"^
. artiklid Baltikumis toimunud küü- Sfd" ^^^^^^^^^^ ^ " " KriiUk leiab, et Kangro meisterlik Te imeHne ma"^ 2' mu„, „õ„ üle kui teha selles
ditamise 40. aastapäeva puhul «anöed Jenisseis, Karagandas, K i - ,,:.,._,,„.i,-,, ^^f.v,.i . . . n ^ . - v , - , • . , ^, oma järeldused. (
rovis, Barnaulis ja Strobelskis nmg
Neis kirjeldatakse ' küüditamgise mujal. Seal „töötasid" oma pere-kirjanduslik
stiil mitmel • tasapin- -leja^poeet, kelle iiitimaatseks mas-nai
olevas jutustuses, toob reljeef- kiks on kartustäratav ausus elada Jääb MnuU^^^
eellugu ja käiku. Juba 10. oktoob- kondadest eraldatud mehed %nd Kogu aasta 1940/41 kaotused ^^^^^ ^^^^ ^^^^^^^^^^^ ^"^^^^^ ^^-^^ ^"^^^^^^^ ^^^^^^ valitsus teevad
ril kirjutas NKVD kindral Serov metsades ja kaevandustes surnuks, olid palju suuremad- Eestis vands- ^^^'^^ vaimsuse mitu palgepoolt. Veel on eestlasist (või lähedasist) Spadina valimistest oma järeldu-alla
küüditamise plaanile. Eestist Naised ja lapsed pidi töötama koi- tati 7926 inimest, neist mõrvati Keskaeg ümub otse füüsiliselt ta- Rita Terras vaadelnud Eva Stritt- sed.
küüditati 10.205 immest (nende hoosides..Ainult üksikud pöördu- 1950, küüditati 10.205, mobilisee-^^^avana ta romaanis. See on eba-.. matteri luuletuskogu ja .Astrid
hulgas 3017 last), Lätistr 15.081 sid hiljem vrakkidena kodumaale riti 33.304, " " ' ' ^^ovoiir^o a i ^ i n n i i n o tPA«: kuc hincrAVK^o.v
inimest (3332 last, Leedust tuli tagasi. näärmeega 5573.
sõduritena liideti pu- tavaline ajalooline teos, kus hinge' Ivask läti kirjanduse rubriigis) üht
573. r..i'm:su;used arengufaasid" on lätikeelset värsikogu. (Järg lk.. 3)