Vaba eestlane , August 25, 1981

              \
Nr. 59 Nr. 59 VABA EESTLANE teisipäeval, 25. augustil 1981 — Tuesday, August 25, 1981
laanud loodetud
ISfflNGTON' - Ühendriikide
)rdiminister Drew Levis lük-
[ategooriliselt tagasi Rahvus-ise
Lennuväljade Kontroll-like
ühingute Liidu ettepane-t^
e läbirääkimiste alustami-teadusevastaselt
streikima ha-Ühendriikide
õhuliikluse
ollametnikega. . Transpordimi-mainis,
et rahvusvahelisel
lisatsioonil ei ole midagi sel-fimusega
tegemist, kuna see
endrükide valitsuse jaühend-flenhuväljaametnike
vaheline
ine asi. Amsterdamis toimu-
(idü konverentsil toonitati, et:
lllametnike streigi tõttu on
liiklus Ühendriikide /õhüruu-,
Ihustatud ja tuleks leida vÕi--
Il -streigi lõpetam.iseks. Liidu
|e.^s mainis siiski, et liit omalt
,d alusta mingit aktsiooni
(riikide ^/jalitsusele surve
imiseks.
[nnipäevci puhul
ipäeva. Vanema generatsi-
I Kuigi tema tööpaik oli Tal-lismaalgi.
Eesti iseseisvus-ling
on kirjutanud sinna hiil-tlev
kergus, varjnnditerikkas
fahtlemata Heino Uuli; Ta
3is: laiahaardelisem kui Han-ipus.'
Kuid Uuii muutus pä-
|cia, kui oli tutvumas käinud
ivastusega Moskvas. Pärast
xkkas ta sotsialistlikku ele-ž
sisse tooma, järgnedes see-lauset:
„Vormilt rahvuslik,
lotsialistlik''.
Loo-Talvari tähendab ka, et
|>peri tase oli suhteliselt kõr-
3opas. Oli eriti silmapaistev
&koratsioonide ja riietuse
:.Q0 esines iseseisvuse ajal
Helsingis, Ungaris. Poolas
ai ja raadio kaudu sai teda
I iogu Euroopas. Tal ohiuks
fs ka kestvamaiks esinemis-fteks
Riias. Viinis ja vahest
lalias, kuid seda tõkestanud
tgn% tagasihoidliMras. Viini-/
jsiele pani siiski punkti Hit-ischluss".
|JOO sündis 19. juunil 1901.
Isa oli ranatreial. ema
Kogu perekond oli musi-
Isa mängis viiuii.^ ja oli
:imsete huvidega Emal oli
bhääl.
• õis mõneti võrrelda tema
tollal üldtuntud Jauljaniiä
Breemi hääle ea Vanem.-
•'Idemar- õppis 'Huiikunsti
puiseni juures koi>ervatoo-
^uid katkestas õpinna. min-latahtlikult,
Vabaaussõtta.
pulson pidas teda bndekaks
[?es, et ta ei jätkanud hil-
Jiigut. Voldamar -un põge-
|Rootsis^27 aastal tagasi.
^end Rudolf, kes e.&o-Ves-
Tf^arrastab kl9\er.rr.; ngu. .'
|qp põgenes koö*-: väikese
abikaasa Joh. Talvariga
^ale. Kavatsus põgenemi-
Ime OÜ luhtunud: Saksmaal
r a pojaga mõnda sega Mi-l>
rjuse sugulaste juures-
| i i lähedal ja käis ka laui-fsa
sõdur,eile korraldatud
Saksamaal viibimine ku-ptlasi
kurvastuseks poja
)ttu. 'Aasia hiljem, aprillis;
[uestus pääseda Rootsi —;
^'1, et ,ta siin ej taotle tee-
(auljana. Abikaasa saabus
:Ut hiljem.*
-oo-Talvari lõpetas oma
pka elutöö lauljana 60-
[itate algul kontsertmatka-laliasse.
kus ta esines rea
hega kaasmaalasK-le. Se-'
|oli: ta sooritanud kontsert-iasmaalaste
juurrie Kana-.
j esines ka New Yorgis,
inane juublar on õrna kau-;
liga teenindanud rahvus-ha
Rootsis, eriti oma ko­l
a l Göteborgis. Ta võtab
[alt osa eesti seltskondil-
| l ja omab hea tervise nii
kui vaimselt. -
Noored ei mõista, miks tööfoti killamäiigude
^Lisaks varem avaldatod intervjoiiile pealdllayaiiein J. Vihmaga, pöördus „VaIba Eestlane" ka Eoorema
põlve esindaja, kava koordinaatori Amie Liis Tülli poole^ kiisilamaks tema mnljeidj kogemusi ja arvamusi.
RääEddesüIdmuljeist ütles A. L. Tüi, et tolemustega peaks rahul olema, kuigi on kahju, et ilm oli
vahepeal vihmane. Kuid sündmus tõi inimesi kokku maakondade juurde ja hiiljem kava vaatama, mistõt­tu
on kahjatsetav, et osa neist vihma kartuse! lahkasid. Tä ütles, et ta on eriti rahul selletõttu, et sai nü
palju noori kaasa tõmmata, samuti et puudusid kardetud „parkimisplatsi ega" telgStamiskoha pFoMeemfd",
mistõttu suusakuurordi peremehed jäid täiesti raMe Eoorte
Kiilam ängude külastajad imetle­sid
leidlikku lavakujundust, kus
oli palju noori rakendatud. Kui­das
suutis seda Anne Tüll? Ta se­letas,
et ta tegi seda mitme inimea
se kaasabil ja on tänulik, et meie
ühiskonnas on kogemustega inime­si
abi ja nõu andmas.
Tegelaskond oli nü suur millist
varem pole kunagi olnud, igas
vanuses
Montrealis on kujunenud juuni kuus
traditsiooniks pärja asetamine
küüditatute mälestamiseks sõdades
langenute ausambale. Pildil näe­me
Balti Liidu Montreali osakonna
presidenti Peeter Möldret samba
Jalal kõnelemas.
Foto: M. Sultson
Ingeinciri Korjys
Äsja algas Toronto Sümfoonia
Orkestri eeloleva hooaja pääsmete
eeslmiiük. Orkestri 60-ndal hoo­ajal
on kavas väga rikkalik pro­gramm,
mille hulgas 1., 2.- Ja 3,
dets. juhatab Neeme Järvi ^ÖVIus-sorgski
helitööde programmi ning
8^ .ja 9. dets. kontserti, kus on
Händeli, Beethoveni ja Glazunovi
tööde kõrval kavas ka Arvo Parti
„Cantos- to the Memory of Benja-min
Britten".
16;, 18. ja 19. detsembril on
spetsiaalkontsert, kus esitatakse E l -
mer Iseleri juhatusel Händeli
..Messias", kus üheks solistiks on
bass-bariton Ingemar Korjus.
Et noored nii hästi oma osa
täitsid, olenes asjaolust, et Anne
käis paar korda Jõekääru lastesu-vekodus
harjutamas. Laste killa-mängudele
toomine oli suur üles­anne,
lapsed organiseeriti maakon­dade
järgi, igal oma juht, kellega
nad: mängudel oma maakonda kü-lastasid.
Samuti võistlesid noored
maakondade kaupa ja mänginuks
veelgi rohkem, kui mitte vihm po­leks
peale tulnuä.
A. Tüll ütles, et tal on hea
meel, et lapsed said tulla. See oli
neile hea Eesti maateaduse õp^e-t-
und, kui nad maakondi külasta­sid,
nägid ehitusi ja kuulsid eesti
keelt. „See oli mulle isiklik eesti
keele aasta projekt", väitis ta „mi
nu siht oli eesti keele elustamine,
milleks otsisime killamängudega
seotud väljendusi ja vanasõnu,
kombeid ja nalju.
. Ma ise õppisin, väga palju juur­de
lugedes ja puutudes kokku
eesti vanavaraga.
Kuid kogu noorte grupp oli uhke
oma minevikule ja elas huviga sel­les".
Ta jutustaski loo noortest,' kes
"viimastel nädalatel helistasid talle
uute ideede andmiseks. Üheks
mänguks oli õhupallide tabamine
alusel, mis pidi kujutama Lada"
autot. Mängule oli nimeks antud
„Lada tapmine" ja noored olid
väga elavalt mängu juures. Võitjad
said killaraha, rmlle eest said osta
jooke. Teisedki rahvamängud olid
noorte hulgas \ huvipakkuvad. Seal
olnuks veel laserpüssiga laskmine,
jõukatsumised jm. mida ei saadud
vihma tõttu teostada. A. Tüll mär­kis,
et on väga tähtis, et noortele
lahendati päevast tegevust just
mängude kaudu, samaaegselt tut­vustades
nende maakondlikku
kuuluvust tähendava tegevusega.
Ta ütles: „01en nii rahul selle
koostööga, mis oli sõbralik ja üks­meelne,
polnud tülisid, kõik olid
nõus aitama." -
Euld ta lisas, et.järgmine kord
ei tohiks köievedu ja vÕrkpalM
võistlusi samal ajal korraldada,
kuna samad mehed olid mõle°
maga seotud. ......
Kuid sellel asjal on siiski ka tei­ne
pool. Ta ütles: ,,Olen korralda­jana
pettunud, et tegelased ei käi­nud
proovidel ega tulnud peaproo­vile.
Nü on väga raske kava har­jutada.
See tekitab palju muretse­mist.
Ka ei võinud ma kunagi ai­mata,
et mõned tegelased' võiksid
välja langeda viimasel hetkel, eriti
vanemast generatsioonist. See an­dis
eriti tunda Tartumaa osas, mil­lest
on väga kahju".
Üheks negatiivseks küljeks oli
ka vastutöötamine. A. Tüll ütles:
„OIen väga imestanud, et sellele
üritusele on vastu töötatud. Tea­tud
ringkonnad pudusid demonst^
ratiivselt sealt: Polnud kedagi Eest­laste
\ Kesknõukogust Kanadas,
kooliõpetajaist vaid paar käisid
kohal ja näitlejad, kellega koos
noored on varem mänginud, ei tul­nud
ükski nende lavalist loomin­gut
vaatama. Kus oli need kriti­seerijad,
kes ütlevad, et noored ei
tee midagi?
Eriti nüüd kui: ESTO-84 tuleb'
Torontos korraldamisele, saa­duks
sealt ideesid.
See on valus ja mul oli raske aru
saada, kui inimesed pärast killa-inängusid
mulle helistasid ja rää­kisid,
et pidustused jäid ära. Lin­nas
levitati jutte, et need jäävad
ära aga keegi ei mõtelnud, et
-kolm aastat oldi juba etevalmistusi
tehtud. Mulle ei tulnud kunagi
mõttesse, et õhtune kava võiks
jääda tegemata, noored tahtsid se­da
iga hinna eest teha." '
Kuid ta läheb veelgi kaugemale
tagasi. Juba Seedrioru Suviharja pi^
dustusel katsus ta jagada killamän-ge
tutvustavat voldikut, kuid see
tegevus keelad Seedrioru juhtkon- ^
na poolt, ehkki see mitte kuidagi
ei kahjustanud sealseid pidustusi jä
Anne Tüll läks neile viimasel mi-
^nutil appi õhtuse lavastuse pääst^
miseks.
• Aga Anne arvas, et miks võiks
elu kerge olla, kui seda saah ka
raskeks teha, võibolla sellepä­rast
eestlased ongi nii tugevad,
et ollakse harjunud raskustele
• vastu panema.. .
Lõpuks ütles ta oma kogemusi
ja muljeid kokk^u võttes, et „ölen
uhke aga asjaolule, et saime maa­kondade
kaupa oma rahvariided
välja tuua. Koorid, rahvatantsijad
oHd oma maakonna rahvariietuses,
kuigi sellega oli palju tööd. See oli
korraldajate mõte, kuigi mõned ar^
väsid, et seda kunagi ei saa teha.
Aga see õnnestus." /Nagu killa^
mängudki sajule vaatamata.' - ;
VEEL ON VÕIMALIK REGISTREERIDA EESTLASTE TU­RISMIREISILE
PIIBLIMAADELE. .15 päeva külastusi Kesk-
Idas 26. okt. kuni 9. nov. 1981. a. Reis haarab endasse Ämma­ni
ja Petra imelinna külastuse. Iisraelis igapäevased ringreisid.
Jeruusalemm, Naatsaret ja imeilus Galilea ümbrus ja palju
muud, Egiptuses külastatakse Giza püramüde, Kairo, Sakkara,
Memphise ja Luxori linnu.
ÜLDHIMD US$1S21 katab lennukulu 3. maale, igapäevased
ringreisid, söögid, 1. klassi hotellid, ingliskeelt kõnelevad giidid.
Pastor Rüdmik annab selgitusi eesti keeles. Väljalend New
Yorkist. Teistest linnadest odavam ,,Add-on fare". V
Informatsiooniks ja reisikavaks palume kirjutada. REV. H.
RÜDMIK, 783 Arton Lane. PORT ST. LUCIE. Florida
33452. USA.
Torontos tavati Kanodõ suurnäitus
Möödunud nädalal avati Torontos igaaastane Canadian National Es-
Mbition, mis on avatud kuni 7. septembrini. Näitus toimub 103-ndat
korda ja kuna viimaseil aastail on olnud külastajate tagasiminekut, siis
on tahetud tuua uuendusi, mis peaks inimeste huvi jälle selle vastu
suurendama, üldpildüt jätkab ka tänavune näitus siiski eelmisi.
Tänavu on Wonderlandi avamise­ga
tulnud suur võistleja näituse
meelelahutuslikule osale, kuid esi­mestel
päevadel oli küllaltki arvu­kas
osavõtjaskond. Näituse korral­da
jäte eesmärgiks on olnud mitme­külgsus,
et kogu perekonnal oleks
seal midagi nautida'.
Eriti rohke on muusikaliste
gruppide esinemine, mis näituse
ajaks on hõlmanud ka' Ontario
Place'i üritused.
Kavas on lennupäevad 4.-7. sep-temhrU,
mitmesugused paraadid,
eriprogrammid staadionil, veesuu­satamise
esinemised ja hobuste
ning loom ade väi j apanekud. Eriti
ulatuslikud on Kanada keslcvalitsu-se
ja Ontario provintsivaütsuse
Mitmekultuuri
Toronto suurnäitusel
väljapanekud, millega tutvustatak­se
valitsuste tegevust elanikkonna^
le.
Rahvusvahelist ilmpt on internat­sionaalses
paviljonis, küs eriti ula­tuslik
on Hiina väljapanek.
Väga tagasihoidlikuks on jäänud
N. Liidu osa, kus on vaid välja­panek
väheseist raamatuist ja
Intouristi reklaambroshüürikes-test.
Raamatute osas on eririiul Balti
raamatuile, kus on mõned pilditeo-sed
Eestist,' Tartut ja TalMnna tut­vustavad
albumid ja turismivälja-anded.
Näitusel olid eripäevad pühenda­tud
erialadele. Möödunud laupäev
oli mitmekultuuriipäev,'kuigi ka­vas
sellekohast tegevust polnud
märgitud.
BONN — üle 125.000 sõduri
NATO mäkdest, kaasaarvatud Ka­nada,
võtavad osa Lääne-Saksa-maal
septembris ja oktoobris pee­tavaist
manöövreist. ^ Manöövrid
toimuvad mitmes piirkonnas, kaa­saarvatud!
Kasseli piirkond Ida-
Saksamaa piiri lähedal. Reinimaal;
ja Lääne-Saksamaa edelaosas.
Kuni ^48,000 Kanada, Lääne-
Saksamaa ja USA sõdurit võtavad
osa 14.-^18. sept. Shvaabi mäges-
. tikus ettenähtud manöövreist.
Toronto toimuval Kanada suur­näitusel
oli möödunud pühapäeval
mitmekultuuri päev, mis puhul kor^
raldatud lantshü esitati äsja ame­tisse-
nimetatud näituse mitmekul­tuuri-
programmide koordinaatorit
H. Ross / Charlesi, kes kuulub ojib-way
indiaanlaste suguharru. Lant-sü
esines peakõnelejana Knob Hill
Farms'i omanik ja president Ste-ven
Stavro.
SUVILA
Brock BeachUs, Wasaga lähedal
2 tuba heas korras, sooja ja kül­ma
veega ja tushshiruumiga, eest­lased
naabrid, i
Küsida: REALTOR DON CEILE,
Wasaga Beach, tel. 705-429-3051
Omanik Rexdale'is: tel. 416-742-
64H
V Ä B Ä EESTLASE TALITUSES müüqtl
stereo heliplaat,
OTTAWA — Kanada on nõus
vastu' võtma 11000 Ida-Eurõopa
põgenikku, peamiselt Austriasse
saabunud poolakaid. Kuna Aust­ria
on kujunenud paljudele kom-munistlilcest
maadest põgenenud
inimestele esimeseks peatuskohaks,
siis on Austrias põgenike uputus
ning valitsus i astub samme neid
teistesse maadesse edasi saatmi­seks
ning neile alalise eluaseme
soetamiseks.'Poolas valitseva pine­va
olukorra tõttu on sealt käesole­va
aasta esimese kuue kuu jook­sul
Austriasse saabunud 12.000 põ­genikku.
Võrdluseks võiks mär­kida,
et kogu möödunud aasta
jooksul saabus L Austriasse 9000
oma kodumaa^ maha jätnud poola­kat,
i '
lesti Liit Kanadas
tervitus. Lääner^anniky
. i
Killamängude puhul oli igal maakonnal oma „värav", millega iseloomustati maakonda. Läänlaste! oli roht­aed
ja värava kõrval kaks Haapsalule omast maali, mis olid tehtud G. Kelemtti poolt. Maakonna mme
kandva kaare alt OM näha kajakaid. Foto: Vaba Eestlane
CHARLES. KIPPER — klaveriosade
Metsateel (A. Kapp), Ennemuiste (M. Saar), Üks suu (M. Saar),
Muremaa (R. Päts), Laul sõnajala õiest (T. Vettlk), Sind tervi­tame
kuldapäike (A. Karindi) ja Rändaja õhtulaul (J. Tall) js^:
rahvalaule: K. Raidi seades — Laulu mõju, Kui ma hakkan lau-lemaie,
Ära viies ja KivikasukaSj L. Virkhausi seades - - Kus on
kus OB kurva kodu, V. Kappi seades — Linakatku^a ja J. Zeigeri
, seades — Kannel^ajast vend.
Hmd $9.50 pluss postikisl&s SL—
ILMUSs
Nellaliikmeliiie perekoiid Toranteis va
20.000 dollarilist sissetulekut aastas
Metro Toronto sotsiaalse planeerimise nõukogu on väl|a arvesta­nud,
et neljaliikmeline perekond Torontos vajab aastas normaalse elu­standardi
hoidmiseks 19.942 dollari suurust sissetulekut. See summa on
5500 dollari võrra suurem 1978i aastal põhiliste kulude katmiseks ette-
.nähtud sissetulekust ;
„Yaba Eestlases" neljapäeval,
13. kugustil ilmunudj_,ääneranni-kii
Eesti Päevade avaaktuse kir­jelduses
on eksikombel tervitajate
nimekirjast välja jäänud Eesti Liit
Kanadas esindaja Malle Laansoo
Torontost. Malle Laansoo soovis
pidustuste korraldajatele jõudu ja
õnne ühiste eesmärkide saavuta­miseks
ning andis Liidu poolt kin­gitusena
üle koguteose ^Eestlased
Kanadas".
Nõukogu on oma kalkulatsiooni
tegemisel arvesse võtnud toidu,
majutamise, riietuse, transpordi,
meelelahutuse, tervishoiu, hariduse
omandamise ja laste eest hoolitse­mise.
Arvestuste kohaselt kulutab nel­jaliikmeline
perekond käesoleval
aastal toidu ostmiseks 402.51
dollarit kuus,
kuna 1978. aastal kulus selleks' ai­nult
263.45 dollarit. Tõus on see­ga
kolme aasta jooksul 53 prot­senti.
Rapordi kohaselt riietus ' mak­sab
70, majatarbed 87^ transport
33 ja majutamine 26 protsenti roh­kem
kui kolm aastat tagasi.
Nende neljaliikmeliste perekoii-
. dade arv, • kellede sissetulek ^ on
alla 49.942 dollari, on Torontos
18 protsenti kõigist nelJalsikMe-
. listesl perekondadest.
Nõukogu leiab, et 80—85 prot­senti
Toronto pensionäridest on
majanduslikult rahuldavalt kindlusT
tatud. Raskem on: nende vanade
inimeste olukord, kes elavad üksi.
Nõukogu kalkuleerib, et : vanem
naisterahvas, kes elab üksi üüri­korteris,
vajab rahuldavaks elami­seks
8049 dollarit sissetulekut aas­tas.
augustil^.tolmunud ;Wintariö
loterii loosimisel langesid 100.000-
doüarilised peavõidud pileteile n:.
597908, $25.000 võitsid piletid nr-d
548-187, 095938, 070605 ja 650599,
$1000 - 36175, SlOO - 2834, §10 -
045 ja tasuta piletnraamatu numb­rid
:12/V-^-'^'^
FRED U M B E R©
Eesti Vabariigi sõgajõudude
iirganisatsioon ;a juhtkond.
Lugeja leiab sellest raamatust 1(]|28 nime, keda lugedes tekkib
küsimus: kuhu nad on jäänud? Kuigi mõni neist on omamaise
teekomia lõpetanud läänes, on enamus hävinenud koos Eesti
riikliku iseseisvusega. Selles raamatus on tuhat liieie sõjamees­test
leidnud sel viisil tagasihoidlikku meenutust
I
Hind $18.00 pluss saatekulu 70 centi
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
ms
>B0
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest!
@ Stokholmis tähistar BO-a. sünni­päeva
omaaegne ajakirjanik ja pä­rastine
advokaat ning poliitika­mees
Bemhard Ingel, pärit Tartu­maalt.
Töötanud üliõpilaspõlves
„Postimehes", siis ,Võru Teata-/
jas" ja ym „Postimehes'' oli ta
pärast ülikooli advokaat Tallinnas.
Põgenikuna Rootsis sai temast et-tevõtja-
tööstur daamide ehete alal.
Enne seda oli ta töötanud „Teata-ja'^
juures, olles üheks eesti pagu-lasajakirjanduse
ellukutsujaks
Rootsis. Akadeemiliselt kuulub ta
EÜS-i vilistlasperre;
ILMUS
EDUARD RÜGA, graafik ta mml\\&
Toimetanud ENDEL KÖKS, ERIC PEHA!? ja ARNO VIHALEMM
Monograafia „Pallase" kunstikooli lõpetanud kunstnik Eduard
Rüga õpinguist ja tööst, kelle elutöö vaatluse kõrval tuuakse
esile ka kunstikool „Pallas" õppeasutusena ja eesti kunstnike
ettevalmistajana. Raamat on kerge ja huvitav lugeda ka laiema­le
lugeja skoLr:ale.
Hind 310.00 (postiga tellimisel lisada 50c)
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES