Vaba eestlane , February 14, 1986

              * » \
- V-Nr.
13
Nr. 13
mõõt, 12. Riik Euroopas, 13. Lä­bimõõt,
16, liutaim, 17. Mägismaa
Põhja-Aafrikas, 21. Kergelt puudu­tav,
22. Konkurendid, võistlejad,
23. Loodusenähe, 24. Linn, kus
mõrvati USA president, 27. Muu­sikariist,
28. Põletati keskajal elu­salt,
31. Aastaalg, 32. Näo osa.
RISTSÕNA NR. 1273
LAHENDUS
PõSkread: 4. Rahel,. 7. Vahur, 9.
Nägus, 11. Väli, 12. Uted; 13. Ka­be,
14. Lained, 16. Priit, 17. True,
\ 8. Tegur, 20. Oboe, 23. Ablas, 26.
Ekseem; 29. Ilus, 30. Sirm, 31.
Unes, 32. Vakka, 33. Riita. 34.
Aniis.
Püstread: \. Kari, 2. Genua, 3.
Havai, 4. Rulett, 5. Läti, 6. Puder,
8. Häbi, 10. Gent, 13. Krõbe, 14.
Ligem, 15. Dumas, 19. Rainis, 21.
Oksad, 22. Esik, 24. Blei,.25. Lusti,
27. Erka, 28. Emand, 31. Urin.
iiiiiiiiiniiniiiiiniiiiiiniiniiiiiiiiiiinsiiinintinitiiiiniitn
pn nagu määratud reheahjud, müü­ridest
õhkub palavust välja.
Leeni õpib prantsusekeelseid sõ­nu
pähe: sügisel peab ta „suurde
kooli** eksamile minema. Pea valu­tab,
silmade ees virvendavad puna­sed'sädemed,
kõrvus on tume kõ­lin
ja kohin. Kui ühe ainsa päeva
ainult saaks rannas olla! Saaks lii­vasel
kaldal .lamada, niisket soolast
õhku hingata ja mere kohinat kuul­da
. . . Leeni palus kevadel, et ema
teda üheks nädalakski vanaema
pöolc saadaks, aga ema tõreles ai­nult:
.."Sina suur laps ei saa veel ise
sest aru, et sul nüüd aegS' ei ole
maal vedeleda! Mõtle ikka, kui
palju sul sügiseks tarvis õppida:
prantsuse keelt ja kõike!*'
Igal hommikul kell üheksa peab
Leeni prelna juures olema, kes te­da
ise eksami vastu valmistab. Kaks
tundi õpib ta prantsuse keelt. Siis
on lühike vaheaeg. Pärast korra­takse
seda, mis koolis juba õpitud:
lõpuks; on; saksa keele tund. Kui
Leeni peale kella kahte koju jõua^
ön ta nii väsinudv et^^^^^^^
semise peale vaatamata süüa ei ta-
I ,,Söö aga. SÖÖ!'* V sunnib ema:
i;siis jõliad r-^^. L^^
; >\ga. I,eeh :^ :
inebu
•KB^i >4DB>< fOSBH •<B3»I XBCEM XIIZIX J4BB>< UBIf'
Kuulutamine
E E S T L A S E S '
tiiiidah onia eesmärgid
»•< ><ni-M i4Btt <. <5Bny< ••«K>i i4gnB|i >«aoM ><sn»« xBBa>«><cnBw
EESltANE" l, 14. veebruaril lk.'!::
lltlUJUIUUJ**
Metro Toronto põh|apoolses lin­nas
North Torkis asutati 1967. aas­tal
orkestei^ „The Northdale Con-
(jert Bärid^'. See on pidevalt suure­nenud
ja orkestril on kasutada .uus
Cölumbus Centre. Kontserte on
antud mitniel pool Torontos, Or­kestrisse
kuulub 45 muusikut j ä
osaliselt pn toetust saadud Ontario
valitsuselt, Praegu on käimas toe­tuste
aktsioon kõigilt muu!
kirjastusel ilupus
Orkester esirieb eeloleval suvel
Kanada Päeval, 1. juulil Ontario ja
Kanada paviljones EXPO '86 maa­ilmanäitusel
Vancouveris, kus tuu­akse
esiettekandes uusi kanada he­liloojate
töid. Orkester on tellinud
kuuelt kanada heliloojalt töid saa­maks
pidulikku, meeleolutsevat ja
meloodilisi helitöid. Nende helilpöja-te
hulgas on ka eestlanna Elma
Miller, teised on Louis Applebaum,
Howard Cable, Donald Coakley,
Glenn Morley ja Phil Nimmons.
Uute kanada heliloojate töödejga
tähistatakse Internatsionaalset Ka­nada
Muusika Aaastat (Internatio­nal
Year of Canadian Music).
Northdale kirjastab ja edutab neid
töid ühiskondlikule, professionaal­sele
ja kboliorkestritele üle Kana­da.
- '
Eesä rahvalaulud ingliskeelses tõi
kes kops kommentaaridega.
: Köites,..366 lk. Hind $3S.~.
luss saatekulu $1.—
FRANCIS KING' —, : . ; ;V
UUS PEMl ESIMEES ^
Pen'i uus esimees Francis King
ütles, et mõningatel juhtudel, kus
. ta kuskil välisriigis seal vangista-
Eesti ja Soome PEN-Keskuste delegaadid olid paigutatud täiskogu istungitel kõrvuti vangistamiste ja ioominguväbadu- tud kirjanike vabastamiseks välja
esiritta. Vasakult Soome raadioringhäälingu direktor PenttiRuöhonen, luuletaia
. ^ B I C 11 • A AX7''A . i ^^^^^^^^^^^ Nummi, prot, Paul Saagpakk ja Arved VijrlaiA ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^.^^^^^^^^^^^^^^ F^^^
; '•::-'-:\^:':-y^ olukorda vastavalt Lõuna- kirjanik. Ta teosed ei ole suur^-
Äafrika Vabariigis ja
Ameerika maades — ja näitekirja- vastuseks on olnud, et kui madal
Eik Arthur Müler, kes oli saabunud kirjanduslik tase oleks küllaldane
paar nädalat tagasi koos veel seits- põhjus kirjanike trellide taha pal­me,
ameerika kirjanikuga NÕuko- gutamiseks, ei jõuaks Inglismaa
güde Liidu reisilt, külastades ka vanglad küll kõiki kirjanikke ma-
Leedut. Küsimusele, milline mulje
jäi ta iie Leedu kultuurielult, vas­tas
Miller: ..Leedu kultuuriaval-
Ja veel üks resolutsioon, mis
võeti vastu Rootsi ettepanekul ja
puudutab oluliselt ka meie Joütuii-kusi
oma loomingu avaldamisel ja
neü puudub vajalik kultuuriline
keskkond, otsustab PEN Klubi las-nisatsioonüe
ideid selle paranda­miseks**.
: . •
New Yorgi kongressi korralda­mine
võis maksma minna miljoni PEN INIMÕIGUSTE KAITSE
dollari ümber ja Norman Maileri
ning ^Ameeril^a PEN-i eksekutuv-
Rahvusvahelise PEN Klubi dele- Amadou-Mahtar M'Bow, kes andis nelist toetusf; Kõige aktiivsem sel
paatide istungid toimusid St. Mo- oma pressikonverentsi mitte just alal on Prantsusmaa, kuid' ^^^^^^^^ v^ütsüVe" pit-ritzi
hotelli suures ballisaalis koi- eriti sõbralikus atmosfääris. Teda Rootsi ja ühendriigid ei ole kaugel j^^^^^ loomingulirie tegevus kes
me päeva vältel enam-vähem tutvustas ameerika autor Gäy Ta- taga. Norra PEN on võtnud oma *ab' seal selleei noolest rielu pagulases. See kõlab järgmi-hommikust
õhtuni ja samal ajal lese ja üües otsekoheselt välja, et k a i t s e a l uÄ nädn Vilniu '^^^^^^^^ et üha suuremal
peeti vaimukaid- pingsaid laudkon- M'Bow on mees, keda süüdistätak- kirjanikud Viktoras Skuodise ja hiv^^^^^
navestlusi ning anti pressikonve- se ÜRO^ summade raiskamises, Algirdas
rentse lähedal, samuti vastu Cent- onupojapoliitikas, korruptsioonis ja vümane on ka Filipiinide PEN^ linismi vastu Kuid Leedu on ikka
rai Park*i asuvas Essex House'i ekstravagantses isklikus elustiilis, keskuse lauliige. ühendriikides te- «J jgas suhtes okuoeeritud maa " " " " " — ' -y-^-- - — —
hoteüis. Mi^nluseks selle juures oli, See ei häirinud aga direktorit ilm- gutsev»Kirjanikud Eksiilis'* PEN-^^^^^^^^^^^^
et PEN-Keskuste ametlikud dele- selt üldse. Ta kummardas selle Keskus on ,,ad ja esitada orga-gaadid,
kes olid sunnitud oma peale naeninäolisena ja üües urn- tatud leedu kirjaniku AntanasTer- j^agi^ meid ründama ja süüdista-
.koosolekuil istuma, arutlema ning bes mi et: ,,Jah, tänan küsimast, leckase. sid Ameerikat indiaanlaste ning
hääletama, jäid paljust heast ning Ma elan tõepoolest äärmises luk-Halva^^^^
huvitavast üma: Eeloleval, Ham- suses. Miks ka mitte?**. Sus pidas teade Michael Scammelli lahkumi- ^ ^ ^ j ^ pQ^j^^^
burgis peetaval kongressü, käes- ta oma prantsuskeelse kone ja km sest komitee esimehe kohalt, kuna ^gd vangistatud kirjanike kohta rast, mida näiteks meie oma kesk-oleva
aasta juunis, lubati selline päriti aru, miks ta kinamkeorga-oUes pühendanud sellele suure osa j ^ ^ ^ ^^
olukord vältida ja rööbiti kulgeva- nisatsioonüe-rohkem toetust ei an- oma ajast viimase kümne^asta -j^jj^gg^gij^^j^
test üritustest loobuda. na, laiutas M'Bow käsi ja vastas: jooksul ja ehitanud üles rah
„Kust me need^ raha võtame ^kuthelisteinimõigustekaitseorgamsat-^^^^^^ tugev rahvustunne pooleldi küskirjaiiduse müügüauast hiili-
Ameerika astus UNESGO-st valja sioonidega tihedas koostöös ole^ olukorras ja tundub, et takse kaugelt niööda nagu oleks
ja nüüd järgneb temale ka Suur- aparatuuri, soovib ta nüüd Inglis, j^õukogude Liit toimib ettevaatli- see miilgi AIDS'i nakkuskoUe.
britannia**. maalt USA-sse elama asunult kes- j^ult, välitimaks selle aktiivseks
kenduda kirjutamisele. Tema möö-^yjj^^^^^ See oli julgustav ettepanek pagu-dunud
aastal ilmunud massiivne * fuskirjanikele riigilt, kes on pide-
Solzhenitsõni biograafia — kolme- PENM täiskogu võttis vastu re- vait majanduslikult kaasa aidanud
teistkümne aastase töö vili -—päi- solutsiooni, milles pannakse Nõu- ka eestikeelsete raamatute välja-direktori
Kafen Kennerly isiklikul Rahvusvaheline PEN hakkab Vislaiald võimudele südamele va- andmisele Rootsis. ^M^^
algatusel koguti selleks eraanne- üha suuremal määral^ muutürna,,ix)sAngelesTimes1'-^^^^^^ väl­tuste
näol umbes kaheksasada tu inimõiguste kaitse organisatsipo- auhinna. Tema asemik tuleb vali- ras olevad kirjanikest poliitilised jendas selle eest tänu Rootsi esin-hat
dollarit Lääne-Saksamaaesin- niks. See ümnes juba sellest, et misele Hamburgi kongressil vangid, kelle hulgas mainiti nime- dusele^ Ilmar Küh^<^t
dajad, kes võivad tugineda palju kõige rohkem aega kulus erikomi-^^^^^i^ (Järgneb)
rohkem valitsuse finäritsüistele toe- tee >,K^^ kirjanike mantast.
tusele kui on võimalik Ühendriiki- ärakuulamisele ja selle üle seisu­des,
ütlesid, et midagi mi suure- kohtade võtmisele. Nagu selgus on
joonelist nad küll korraldada ei praegu üleniaailmsesuU^
suuda, kuid see võib tulla kätä^^^
sihoidlikkusest. Hambufgi kokkutu- mise pärast vangistuses, sundasu-lekü
ettevalmistused on põhjalikud misel või - Nõukogude Liidu pu-ja
algasid juba ammu enne New hui - psühhlaatrilisteserihaiglates
Vorgi kogunemist. 441 kirjanikku, nendest suur osa
Rahvusvahelise PEN Klubi ene- Moskva meelevalla all või teistes
majanduslik olukord ei ole aga idariikides, kuid ka teistsuguste
.su/4ugi kiita. Nagu selle sekretär rehiimidega maades nagu Lahis-
JaBEN'i asjaajamise tegelik j ^
cMuaegse ametistaatusega Alexand-dina-Ameerika, Aasia ja Aafrika
re Blokh liikmetele teatas, kärpis riigid. Eestlastest on ainsana selles
tlKO Hariduse, Teaduse ja Kültuu- nimistus Mart. Niklus, kes pole
riorganisatsioon - UNESCO — küll otseselt kirjanik, kuid ornito-hiljuti
kahekünYne protsendi võrra ka^^^ Leedut ja jütustassealsetest muljetes Vabariigi kirjanik
ja New Yofgi koosolekul otsustäti^^t^^
lünga osaliseks täitmiseks liikmes- kolm ja leedulasi terve rida. üsa
keskuste osamäksumäära tõsta poliitvangide kuulub meesPerWästberg,ICi
NecYorki oli kohale tuw^^^ kes veetis kakskümmend aastatCastfö vangistuses.^^^^^^^^^^ ^ ^
selle kõige,,kurja juur*', UNESTO^^^ ^^^^^^^ A '
•jpea direktor "'.^';.S(^^^
• • > • • " \