1978-11-14-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
J. Hr. 84 iammmm SkäiKr p gaidmalevate üMne orienteemtmSsl^te w^ü lels^. todselt Toronto High Pargis 4. movembra indiaanisuve viimasM l^äevadel. üldarvuliselt võttis oSa 116 võitlejat ja kõigile võistleja-ttele ja pealtvaatajatele annetati nskm., Bnsno Onire poolt valmistatud ilusad mälestasllitadid) kog«asiimmasl?S. ¥anema,tele klassidele toimus võistlus tavaliste orienteerumls-määiTiste kohaselt 3,5 ja 4 km radadel, misll^bisid terve pargi Hundudele ^jal hellak^tele oli aga suundumine „tagurpi$''j et aidata arendada liardilugemise oskust ja vältida eksimisvõimalust Siin ei ilugenud jooksuaeg vaid nefcute täpsus. Oiguti gruppides koos igal punkti! joonistati puhtale kaarde märk, kus arvati ennast olevat,(nmg märgiti täpselt rada, mida oli jälgitud* Tänavu on katsutud edasi arendada gaidide ja skautide eneste poolt valmistatud auhindade mõtet ja seekordselt olM võitjatele määratud huvitavad plastist valatud medalid", gaid-maleva juhi, ngdr. Tiia Küti poolt. Idee sai alguse möödunud aastakoosolekul, kus ngdr. Anne-Mai Eaunismaa tõi esile looduses leitud ja plastis jäädvustatud väikse kunstigalerii.. > Võistluste tt^emused (K Ilaja-leidjad, mjala^^^^T^ K — Kaiev (Toronto), lismbitu, ViMng): • HeUakesed: Esiiüest^Ä jagasid Kajaleid jäte ja I^hjala Tütarde esimesed pesad. Rajaleidjad: Leili I^as, l ^ ü c l Sillaste, Usa topp, Taaü Ropneeni, iLiisa Soots, Marjaieena Põhjala Tütred: Ruti; ICün|, Äbe, liö© Metsala; PiaMet^la, Kadri Nõmmik, Silvi Mateoo, ülle fräss: K^'kkxi võttis osa 25 hellakest. Gaidid: I) Tiina Ixjm^ Hubel PT 52.00, 2) In^id t t o Pt, Ingi Loorand PT 58^30, 3) Karin Jurman Pf, Kalli Hubel PT 62 J), 4) Ingrid Kivi R, J[uta Met: sala PT 76.&, Osä võttis fe)^ gäiš. Need, kei ei ole mmetatud märkisiä üks või rohkem kontrol punkte valesti V Vanemgaididi Osa võttis 6 va-n ^ a i d i , kuid p s Ö i i kta. i ^ a iJma yigac^a; Hundud: 1) Raimu Karhunesa I nistus, 2) naid Liigso K, 4> Erik Tü^^ K. Ülejäänud hiuidud tegutsesid paadena ning esindasid Lembitu hxmr duparvikut, kuid gruppide ^^^^^^P^ väljatöötatud kaWid «i smto võistelda nen(|ega,rmis olid tehtud üksikute wistlejate poplf. todid: 1) Eric Halling K, Bic-ky Tae K; Lennart TralJaiK 38.28, 2) Jaak Raun ¥, Mikk Jõgi ^.K 42:35, 3) Mkhaei Sadul % Soosaar L 43.37, 4) Paul Kärig-sepp l i 51.15, 5) Andres Kasekamp V Peter Lõugas L 68.G'7, Ö) Ott Naelapea L^^ Andres Lmwits L 70.15/ Kokku võistles # Skauti. Need, kes ei ()!e nimetatud, -tegid üks või rohkem vigu. Paaril juhul selgus vigade esinemine alles pär räst võistluste lõppu tehtud järd-kontrolliš. VendurÄ^ 1^ Jaak Järve L 30.35, 2J Toivo Makk L, Peter Vilde L 49.56, 3) HenryRML, Peter Jeeger L 55.05. KxÄ^ võistlesid 10 vendurit; ül^äänud pool tegi.: vigu. tJksuste 1^ jagumes osavõtt järgmiselt: Põhjala Tütred 36^ Lembitu 35, Rajaleidjad 22, Kalev 21, Viking 2. Hun&ide osavõtuarv on küsitav täpsete andmete puudumise tõttu ning arvud on antud umbkaudse hinnangu alusel. Eesilii Pensionäride Klubi Torontos otsnistas äsjs^ ellu Wsiicb tervisvõimlemise huviringi, mille juhatajaks valiti Benste Sõrm Pildil vasakult klubi esinaine Frieda Terts, võimlemistiindide Saarjal^^^s^^®™» • mel matshil on Sandy. Mayeri ja AdriänoPanatta vaheline mäng. ^ lifatsh saadetakse hiljem ka USA TV-s. Pärast seda kavatsetakse iltide jaoks panna Borg jä Geru-laitis poseerima Kremli Punasele Turule. [• Björn Borg on kohtunud leedu päritoluga ameeriklast Vitäs Ge-rulaitist kümme korda ja võitnud kõik matshid. Viljandis peeti amburite ehk vi-busportlaste välishooaja viimane võistlus. Kuigi ilm polnud soodne, saavutati märkimisväärseid tulemusi. Uued Eesti rekordid on E. Tippo tulemused 50 m distantsil 277 silma, 65 m 259 ja 65 + 50 + 35 m 820 silma. Tallinlasele E. Tip-pole kuulus fei 1621 stla^aga (820 + 801) e a k Ä Talje järgnesid V; Shumihhin Kohtla-Järvelt 1548 (766 + 782) ja V. Tõrv Viljandist 1528 (756 -h 7?0) silmaga. jfeäesoleva aasta viis paremat on E. Tippo 820, y . T k a t s i ^ ^ 795, V. ShumiMiin 7^, A. Mehik 781 ja Haikara 7ai s^iha \0rd^^ on toodud Soome *wb^sportlaste tulemus, te V. V ^ Häfedne 782, L. Nio 774; 1. Jug 711-ja.SvSiilin 697:on saavutanul. Tigane M 7 (36. koht) ja Kersti Veer 2296 sitoä. Meeslaskureist saavutas Mat Vaikjärv ,2438 sihnaga kiimnenda koha. Reino Teemägi jäi .2332 silmaga 40. ja Ants Tohvert 2285 silmaga 45. kohale. Meeskonnaarvestuses (kaks naist ja kaks meest) jäi Eesti vüendale kohale. • •'• Vitas Gerulaitis ySA-st^^^^E^^ matshi 27. novembril Tallinnas. Matsh antakse edasi Mervisipnis. Päev eime seda mängivad nad Hdsii^is. Kolmas matsh samade mängijate vahel toimub kas Ko-või Rotterdamis; Tennisetuusad xiÄ umbes pooMe miljonile krocaiile (125.000 dollaril;). Eelihä^ kõigil kol-viimane'vibuspordi, kar^. kavõistlus peeti Turipi^nia pea- Imnas. Ee&stest oli edukp l^rnulannä Eve Suits, kes saavutas FITA-2 harjutusel uue ^esti rekordi 2495 silmaga, jäädes aga võistlejate hulgas sellega viiendale kohale. Uus Eesti rekord on ka E. Suitsu 605 silma 2x70 m. Teis-test eesttonadest Virve Holts-meier laskis 2416 (11. koht), Helja Eestlasest võrkpallimääagija osavõtt N. Liidu võistkonnas tekitas palju elevust Tallinnas. Viljar Loor vestles ajakirjanusele oma muljeist Roomas, kus ta maaihna-meistri tiitli sai. N. Lüdu võistlust Itaaliaga peetakse võrkpalli hiü-gemänguks ja see toimus just päeval, mil Vüjar ^ i 25-ä^^ Oma tähelepandava špörtjase karjääri kõrval on ta edukalt lõpetanud ka • Tallinna PÄtehnikumi.:.. Teiseks eestlaseks, kelle saavutused möödunud hooajal sihnä torkasid, on heitja Helgi Part^, Kui lumeeplaiina Lia aastaselt olümpiavõitjaks ja veel ^aastaselt pärand^ isiklikku rekordit viies selifif62^0H^, siis 4i-aastane Helgi Parts leinto Tallinnas hooaja lõpupoolel peetud võistlusel ketast 62.92, mis on 2 sm parem 1975. a.tdhtud Eesti rekordist. Üldse on ia kettaheite rekor- #a)belit parandanud 21 korral ja kuulüõt^: 7 korrfid. Kettatoe^ on ta Eesti rekordi edasi viinud 16 aasta jooksul 17 m ja 72 sm, kusjuures ta ületas 50 m joone 1967. aastal. Praegu on Helgi Partsi re-kördist paremad ainult kaheksa riigi rekordid ASTA rõõmsalt ühtejutti, nknetäb oma-1 kahekümnesel! Professoii Sydney maisi taimi, puid,"imiteerib linde ülikoolist mü kõrval lõi sžda kuul-ja on särav kui esuhene koidu-kür; peatub ; hi^ei eukalüptosö man, kmiyalge ,,ghost-gum", mille kõrval kase helendus oleks hämarus, paneb käed uhkelt risti rinnale, et näe, mis meil on, ja soovitab: „kujutlege teda kuuvalgel.. Püüan... tohutu vaim, kümnwtus, ürgjõud... kas ka „valgefe mk<yp^^ -^kahtlen kõvasti. Ja sii^ peatume vastu kätsataimte kuHe -- ligiläihedaselt üle siuhh ja siühh; küUip heü pesad siin fcusM. Taamal ^andlilm ^a miäed, ep t)le vist ved pä^ virgund, on Ädõpliku^ annud alla rängale taevale, niis^^k^ taas ürgasukate teadmist mööda, oli n l madäl^ et liifaida sai päk^ pimeduses vaid roomates^ A q-lid siis harakad ne^, kes võtsid asja endi hooleks, naksasid taeva slii-sealt aoka vahele ja hakkasid ülespoole sükutama, kuni see rebenes ning Uikid pJlveIna laiali-lendasid ja kJõikeäu ürgasukate lemmiklinnud, armastab siin ;^ sest ilgaiva päeva teeb nen-ie naer toredasti lootusrõõmsaks r ~ tühja, et nad seejuures pisut ka neäppavadl Ep ole vareski laita lind;:kuigi süda tal sees>~ muigM kui Flo-rence Ni^ingaleMl! Olid sün lui-pean sattus üks paar rünna-' bei kotkaste laguühilei, kies nendega sealt lendasid ning vihs^ä sulist idtiusid; tuli vares ja heitis armu, anäis oma niustad suled veri jäile ihusoojaks inng jennujõu[fe •^sestap ongi sutmaa luiged süsimustad..-. Suurmeelsed kangelased — vares ja harakas! — ,,tag!irpidi" no(Äy^^^ kummilisel kotitinendil.: Seesuguste lugude loojaid, toda „mi^ta antropoloogiat" pole ma ent suma saand veel teps. Küll aga valget, vtoda „bushnvan'i" — tuleb nüüdki, nõtke kui madratsi-vedru ning sõidutab nieid suures^ bussis teedel, milliseist ränk jalg^ sigi jagu saada — põiki üle vesiste jõesängide, kust paljal tallal läbi astume, muda irie kededuu, tema aga laseb tühja bussi ja^ täie valuga, et poleks aega vajuda; üle oja põhja kuhjat kivirümakate, nii et istmÄla&e hüppame, ümber Mänakute, nii et veereme kui laia jõesängi serval. Qn ka need, s.t. jõed ja järved siin üks ^J}agu^ pidi lugu*', sest oma enamuses m nad suurema osa ajast, vahest ko guni kolmveerand sajandit, tüh-austrsialia mehele, kes suurenta Ä ajast, vahest koguni kolmveerand sajandit, on täis ~ Mji^ • muidugi;. :sedasi.parajalt, v./, vilgitseb; suures; loppis ieebteevesi, maasse kae- # katlas, tulised söed all ja kaa nel, küpseb leib, lantshiks on „Aussie cake and billy tea". „Võsa ei vaheta ma millegi vastu maailmas!" lausub meie juht bussis bumerange õngitšedes. ,jBush-man*' — maaihnale põlglikult selga ppöray, enesekindel ja enesega rahul, trotsivalt uhke oma „mehe-likjule" tahumatusele, isegi vul-| kummalise des kaht kätt kokku ja tõstis sil-lÄayalged vastu lage, nü et lohutuseks sosistasin: „Kõik edud nee^ ab meie ajal inflatsioon..." Mee-isse ent asis end nooniline seik Kui ilmekas näide lõhest maa in-ellektuaalse ja poliitüise eliidi vahel, .y'-.^ „Siin kandis — kas eluneb ürg-asukaid?" ,,Hooh, noid kõrbe-jäneseid; ja kalju-ahve („desert bunnles and röök apes") võib nüüd näha ainult limias", teatab juht heatahtliku põlgusega/ UID L. Wahtra3 — Liivaldass RaviM^szKSd, 250 retsept Enn Nõu — Vsis$iiv@$s Anna Ahmatova — Marie Under EeelcTJl®^ HvMichdson --jantlikul H. Michelsog Noorsootöd radadel H. Bllchelšön— iesü radadelt Eduard Krants -r LiimelüU^^ Ilona Lstöunan ~ Mis n^^^ (hiuletuskogu) Estoaiaa Olficia! Gnid© ^ ^: : Paul Laan ^ Mõttdend P^^ ja P ^ g ^M Karin Saarsen-^ Lohengrini lal komini H e r b e r t ^ UtM^ Triinu'^ iaksiknumbreid A. KubjaKadonnd kodad^ A. Kubja — Mälestusi kodusasreRt A. Kubja — Palnkesed E. Uustalia ja H. Moora ~ Soome 426 lk.-f M fotc^ 'Leho; Lumiste — Alamiase Affldros --. blogyaaSi-line jutustus kirjanik Oskar Liitsusfe L^ Lumiste — Atlandi aknal L. Lumist© - Kiüad külas 4 Vonim •-- Rists A. Voniin Ristsõnad H A. Vojnam Eistsõtiad IM A. Vpmp — RlstsSnad IV, Antsi Vomm — Minn hing (luuletuskogu) E. Eerme ~ Sarnad laev ja elavad 2M 5.- 3.. 3.- K. Eerme — Päevata päevad ja oota S. Ekbaum ---AJatar (luuletuskogu) Aarand Eoc^ — Jumalaga, lars ja Efz J. Pttka llajnsõl^^ A.Mbia-Vaim JamiaM Urve Kansks — Eodaköndur (luuletuskogu) H. Oja— Sopotused eneses (luuietuäkoga) H. 0 ^ ToMete purdel (luuletuskogu) A. Küng--,M!s toimub So^ i Aarand Jantide knn^ E. Sasiden Mtoe siä© Ja 'salmega 5.- 40 5.- m & • 13 1.5© 2.~- 1.5©.-.'^ m §.S5 m m 2M • 40 2.50 20 20 2.25 20 225 20 40 1.50 18 4.- 40 • A : 80 4.—• 8.8® m 5.- m 20 m : • 25 2.75 25 8.- m I — (öppö. Ja tööraamat e^ooliealistele lastale ^^MMkis) ipeta miad Ingema H — Op^ ja tööraamat ealkooüeali^ lastela ^ir^iÄIs) väf vi-viirude kulgedes^ üle hõõguva rooste sügavlilläni; kõrgel aga sinisest sinisemäna kummuv taevas, all, ^Icki, tropp tume-daid inetseesleid, k^rm kikkis, lai valkjas viir üle nina, sama värvi rõngad |]prai;ute prilliraamidena ümber silme; ^kalüptose la akaatsia happeis süsimusteks par-kund kive ^ i laiali veerend täringuid; jalge ees liival ümmargune ookrimügerik, mis oma kuldse ehtind musta inimnahfca mäed! teabküi tuhandeid põlvi, annud jumet maalinguile pruunil puupar-gal. I y,Valmis!"--- ilmatu osavusega Ja siis me viskame bimierangi|kää^^^^^ -läheb kui lind 45° nurga alti vas- kuldse patsi — siilab koos siüixpiga tu tuult, sile külg väljapoole ja tu-^ teb Ma nngiga^^^^^v^ tagasi — imevärk! Esimen0 üllatas nõnda väikseid „mallee" põõsaidj et nood ta jendu jälgides oma ülemised oksad sassi käänasid mis sassi jäidki. V. Ife ,,bushman" sellest kuulnud pole, ent bumerange tun^ neb ja annab seletust eritüüpide kohta. milliseid on kümneid; too naasev on enam nagu mänguasi, kuigi võib kängurul lõigata känna-kõõlused, lisab ta. p!ki laia alleel: läiklevad mu-gäarsusele, ent abivalir^is jä kam^ dalaamad ja loigud, nirisevad pisir raadlik — nagu teda iseloomustab ojad, rõske liiv — sest p^ari päeva suurimaid ,,bushmän-poeete*S eest sadas; peakohal pra Henry H. Lawson — kogus „While jõe-eukalüptose võra; segades eredasse päiksesse oma sõredalt serviti varju, muudab ta valguse jõe kohal värelevalt yocsflavalcs, rahustavaks lembuseks; kaldalagendikul ühel pool. soolapõõsaste terashallad iuti4 teine kallas on rohma- The BiUy B#s*S^ 1^ „The Oid Bark School" ridades „ ... ©m-blacks är^ juä the low^t race pn^ earöh". Ta pilt on fcümne^la^l^ sel, ning äsjasel kirjanike kongressil Sydneysj lootis üks edumeelne <Ä; kunagi saab s©e, olem®' imelise helluslainena e tunnetus meelisse .. . E n t ka armupaluv, urbne eal ju, pinnas — tuhandete ruutmü-ide kaupa laiuvate püsfluidete, tuuletähut 'kivikübu väljade all — alustas ta oma geoloogüist päeva 12000 miljoni aasta eest, virgus vee alt päiksesse ja nüüd on ta settekihid täis merikoorikute ning ka-ladegi fossiile, pehmekehaliste uurdelisi radu, kes' kõik kadusid sinna ajapilto ka hiigel-fcängurud ja kitorlõvid, muudki kummalised kuivamaa kõndijad ^^..^ keelel — pole neeland maitsvamat oina eluajal, ei ka kuulnud nü pidevalt pinevat tsikaadade sidinat, mis siin helipüvena heljub euka-lüptose võras, kuna aÜ punaseil tüyü?:uil kuivatav^(i just tupest tulnud putukad oma veel niiskeid tiibu, et pea teistega üleval liituda* Ja siiski on vaikus, vaikuste vai kus nagu hatoks aeg liikuma tagasi omaenda unelusse... öö — süsimustas püneduses kui soiuks väljas nood isevärki mäed, hääletult — ürgvanad, mur^end serviga, lamedad..• juba ammu enne hüveld, mis tõukasid taevasse Alpid, kujundasid Kordüjeerid, andsid vormi Himaalajadde ja kroonisid pljiunäed majesteetideks; otsegu ekeast madalaiks vaevat, näikse nad väsinult. paluvat puhkust ema julmalt valitsejalt — ajalt, et lubaks see neid pika päeva lõpul vajuda tagasi sm-na, kust nad kord virgusid ^ me- On kadumas aja-öhe ka ürg-asukas, kellelt valge inimene võttis ta suurima elutõe -r usu, et kõüc on muuutmatult igavene, et pole algust pinnasel, mülel ta asub, ei ka lõppu; uneles see lameda kettana otsatus ajas keset imratut tühjust^ kiiPii nuiUa^^^ musid tahnetaolised olevused, kes käitusid kui inhnesed — tegid tuld, kaevasid vett, sõdisidki pisut üksteisega, sest oli neid algusest saati nii häid ktii halbu nagu elugi oli algusest saati tükati hea, tükati halb. Ent kustahes nad midagi olulist toimetasid, seal kas kerkisid mäed, künkad, ojad-ped — võttis vormi maailm rohuliblest saati; ja oli süs loomistöö lõpul, oli lõpul ka vormitu un^usaeg ja nad surid, pärandades oma järeltulijale, inimestele, «ma kätetöö — selle maaüma, ent ka veresi^me mistahes eluvormiga, ning müüdid kui muutumatud t ^ ningkõik elu ja surma seadused sest ala^ • Johonnes Pe< 70-aostoiie Boibiuteadlane, ühiskomnategelane daüss Baltiznores, tagasivaadet oma 7( teeikoininale. Juubil tus25.. oiktoobril 1$ niku ja ikirikut Lõpetas Hugo Tref; siuiai, E. V, Šõj Tartu ülikooli, ü koiporatsioon EKL-u esimeheks i&pilaste delegatsi panekuid harldi sioiü ja rügivanem miB ülikoolide alal üliapilasasjade Kuulus Kaitseitid vasse. Sõjapäevil tu vabastamisest 1 Mjem Eesti T^ga adijudaint ja Eesti £ormeerimisstaa.b]S vitser, võttis osa 1 riidel) Narva taandumise opera dus oona patareig. USA sõjavägede : dus 1945. a. SÜ Balti ipagulaslaagr kus asutas koos apteegi. Kutsuti E sium Augsburgis loogia õpetajaiks j Valiti korduvalt esimeheiks ja oli 1951 Eestlaste K€ esimees. IRO peaik< mehena selgitas ja| sõjameeste ja üml gust x>agulasstaat javäe asutustes, tes ja Genfi Apj Augsburgi EVÜ asi mees. Baltimoressel 1951. a. sügisel ja Seltsi juhatusse. Ti asutati 1951. a. nc Täienduskool, ikus aastaid juhatajaks. Baltimores elun< mehed ja< asutas 1) maris EVÜ. Aasta Eesti Vabadusvõil hatuselökmeriä — rina oing kuulunud I komitee ühendriiki^ Tema organiseei silmapaistva edi sõjameeste üritust Baltipiores. Oli Saltosaimaal Riaja" toimefcuslüge] vahelise pagi president ja prešj 1951. Tema org mus ihglišikeehie Pree Press of the Nations", milles de kommunistliku basse läände põ{ kultuurist ja jätkanud ajaikirji ka USA-s ja tema ilmunud mitmeid nide erinumbreid. Sõjajärgsel Saks^ abiellus dr. Jaikobs io'ga, müllsest abiel nud neli last, kes ülikooli hariduse jii seisval elujärjel. Ji nud omale ilusa mütonis, kus kord hüvi ja vanaisana oma laste ning sõi kudest ning rahulj tegevusest EELK 1 " toni koguduse juha EMM AL Ä D V O K A A T J Ri&om 1912, Royal ToroBto DomiBJ IPff.8tiaa5^*ess: P.OJ Oüt. (Bay & Kii Telefon: 8( 24-tundi telefoni 0 P T Tel. 531-1 412 RONCES
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , November 14, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-11-14 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e781114 |
Description
Title | 1978-11-14-06 |
OCR text |
J.
Hr. 84
iammmm
SkäiKr p gaidmalevate üMne orienteemtmSsl^te w^ü lels^.
todselt Toronto High Pargis 4. movembra indiaanisuve viimasM
l^äevadel. üldarvuliselt võttis oSa 116 võitlejat ja kõigile võistleja-ttele
ja pealtvaatajatele annetati nskm., Bnsno Onire poolt valmistatud
ilusad mälestasllitadid) kog«asiimmasl?S.
¥anema,tele klassidele toimus
võistlus tavaliste orienteerumls-määiTiste
kohaselt 3,5 ja 4 km radadel,
misll^bisid terve pargi
Hundudele ^jal hellak^tele oli aga
suundumine „tagurpi$''j et aidata
arendada liardilugemise oskust
ja vältida eksimisvõimalust Siin ei
ilugenud jooksuaeg vaid
nefcute täpsus.
Oiguti gruppides koos
igal punkti! joonistati puhtale
kaarde märk, kus arvati ennast
olevat,(nmg märgiti täpselt
rada, mida oli jälgitud*
Tänavu on katsutud edasi arendada
gaidide ja skautide eneste
poolt valmistatud auhindade mõtet
ja seekordselt olM võitjatele
määratud huvitavad plastist valatud
medalid", gaid-maleva
juhi, ngdr. Tiia Küti poolt.
Idee sai alguse möödunud aastakoosolekul,
kus ngdr. Anne-Mai
Eaunismaa tõi esile looduses leitud
ja plastis jäädvustatud väikse
kunstigalerii.. >
Võistluste tt^emused (K Ilaja-leidjad,
mjala^^^^T^ K
— Kaiev (Toronto), lismbitu,
ViMng): •
HeUakesed: Esiiüest^Ä jagasid
Kajaleid jäte ja I^hjala Tütarde
esimesed pesad. Rajaleidjad:
Leili I^as, l ^ ü c l Sillaste, Usa
topp, Taaü Ropneeni, iLiisa Soots,
Marjaieena Põhjala Tütred:
Ruti; ICün|, Äbe, liö©
Metsala; PiaMet^la, Kadri Nõmmik,
Silvi Mateoo, ülle fräss:
K^'kkxi võttis osa 25 hellakest.
Gaidid: I) Tiina Ixjm^
Hubel PT 52.00, 2) In^id t t o
Pt, Ingi Loorand PT 58^30, 3) Karin
Jurman Pf, Kalli Hubel PT
62 J), 4) Ingrid Kivi R, J[uta Met:
sala PT 76.&, Osä võttis fe)^
gäiš. Need, kei ei ole mmetatud
märkisiä üks või rohkem kontrol
punkte valesti V
Vanemgaididi Osa võttis 6 va-n
^ a i d i , kuid p s Ö i i
kta. i ^ a iJma yigac^a;
Hundud: 1) Raimu Karhunesa I
nistus, 2)
naid Liigso K, 4> Erik Tü^^ K.
Ülejäänud hiuidud tegutsesid paadena
ning esindasid Lembitu hxmr
duparvikut, kuid gruppide ^^^^^^P^
väljatöötatud kaWid «i smto
võistelda nen(|ega,rmis olid tehtud
üksikute wistlejate poplf.
todid: 1) Eric Halling K, Bic-ky
Tae K; Lennart TralJaiK 38.28,
2) Jaak Raun ¥, Mikk Jõgi ^.K
42:35, 3) Mkhaei Sadul %
Soosaar L 43.37, 4) Paul Kärig-sepp
l i 51.15, 5) Andres Kasekamp
V Peter Lõugas L 68.G'7, Ö) Ott
Naelapea L^^ Andres Lmwits L
70.15/ Kokku võistles # Skauti.
Need, kes ei ()!e nimetatud, -tegid
üks või rohkem vigu. Paaril juhul
selgus vigade esinemine alles pär
räst võistluste lõppu tehtud järd-kontrolliš.
VendurÄ^ 1^ Jaak Järve L
30.35, 2J Toivo Makk L, Peter Vilde
L 49.56, 3) HenryRML, Peter
Jeeger L 55.05. KxÄ^ võistlesid
10 vendurit; ül^äänud pool tegi.:
vigu.
tJksuste 1^ jagumes osavõtt
järgmiselt: Põhjala Tütred 36^
Lembitu 35, Rajaleidjad 22, Kalev
21, Viking 2. Hun&ide osavõtuarv
on küsitav täpsete andmete puudumise
tõttu ning arvud on antud
umbkaudse hinnangu alusel.
Eesilii Pensionäride Klubi Torontos otsnistas äsjs^ ellu Wsiicb
tervisvõimlemise huviringi, mille juhatajaks valiti Benste Sõrm
Pildil vasakult klubi esinaine Frieda Terts, võimlemistiindide
Saarjal^^^s^^®™» •
mel matshil on Sandy. Mayeri ja
AdriänoPanatta vaheline mäng. ^
lifatsh saadetakse hiljem ka USA
TV-s. Pärast seda kavatsetakse
iltide jaoks panna Borg jä Geru-laitis
poseerima Kremli Punasele
Turule. [•
Björn Borg on kohtunud leedu
päritoluga ameeriklast Vitäs Ge-rulaitist
kümme korda ja võitnud
kõik matshid.
Viljandis peeti amburite ehk vi-busportlaste
välishooaja viimane
võistlus. Kuigi ilm polnud soodne,
saavutati märkimisväärseid tulemusi.
Uued Eesti rekordid on E.
Tippo tulemused 50 m distantsil
277 silma, 65 m 259 ja 65 + 50 +
35 m 820 silma. Tallinlasele E. Tip-pole
kuulus fei 1621 stla^aga (820 +
801) e a k Ä Talje järgnesid V;
Shumihhin Kohtla-Järvelt 1548 (766
+ 782) ja V. Tõrv Viljandist 1528
(756 -h 7?0) silmaga.
jfeäesoleva aasta viis paremat on
E. Tippo 820, y . T k a t s i ^ ^ 795,
V. ShumiMiin 7^, A. Mehik 781 ja
Haikara 7ai s^iha \0rd^^
on toodud Soome *wb^sportlaste tulemus,
te V. V ^
Häfedne 782, L. Nio 774; 1. Jug
711-ja.SvSiilin 697:on saavutanul.
Tigane M 7 (36. koht) ja Kersti
Veer 2296 sitoä.
Meeslaskureist saavutas Mat
Vaikjärv ,2438 sihnaga kiimnenda
koha. Reino Teemägi jäi .2332 silmaga
40. ja Ants Tohvert 2285 silmaga
45. kohale.
Meeskonnaarvestuses (kaks naist
ja kaks meest) jäi Eesti vüendale
kohale. • •'•
Vitas Gerulaitis ySA-st^^^^E^^
matshi 27. novembril Tallinnas.
Matsh antakse edasi Mervisipnis.
Päev eime seda mängivad nad
Hdsii^is. Kolmas matsh samade
mängijate vahel toimub kas Ko-või
Rotterdamis;
Tennisetuusad xiÄ umbes
pooMe miljonile krocaiile (125.000
dollaril;). Eelihä^ kõigil kol-viimane'vibuspordi,
kar^.
kavõistlus peeti Turipi^nia pea-
Imnas. Ee&stest oli edukp
l^rnulannä Eve Suits, kes saavutas
FITA-2 harjutusel uue ^esti rekordi
2495 silmaga, jäädes aga
võistlejate hulgas sellega viiendale
kohale. Uus Eesti rekord on ka
E. Suitsu 605 silma 2x70 m. Teis-test
eesttonadest Virve Holts-meier
laskis 2416 (11. koht), Helja
Eestlasest võrkpallimääagija osavõtt
N. Liidu võistkonnas tekitas
palju elevust Tallinnas. Viljar Loor
vestles ajakirjanusele oma muljeist
Roomas, kus ta maaihna-meistri
tiitli sai. N. Lüdu võistlust
Itaaliaga peetakse võrkpalli hiü-gemänguks
ja see toimus just päeval,
mil Vüjar ^ i 25-ä^^
Oma tähelepandava špörtjase karjääri
kõrval on ta edukalt lõpetanud
ka • Tallinna PÄtehnikumi.:..
Teiseks eestlaseks, kelle saavutused
möödunud hooajal sihnä torkasid,
on heitja Helgi Part^, Kui
lumeeplaiina Lia
aastaselt olümpiavõitjaks ja veel
^aastaselt pärand^ isiklikku
rekordit viies selifif62^0H^, siis
4i-aastane Helgi Parts leinto
Tallinnas hooaja lõpupoolel peetud
võistlusel ketast 62.92, mis on 2 sm
parem 1975. a.tdhtud Eesti rekordist.
Üldse on ia kettaheite rekor-
#a)belit parandanud 21 korral ja
kuulüõt^: 7 korrfid. Kettatoe^
on ta Eesti rekordi edasi viinud 16
aasta jooksul 17 m ja 72 sm, kusjuures
ta ületas 50 m joone 1967.
aastal. Praegu on Helgi Partsi re-kördist
paremad ainult kaheksa
riigi rekordid
ASTA
rõõmsalt ühtejutti, nknetäb oma-1 kahekümnesel! Professoii Sydney
maisi taimi, puid,"imiteerib linde ülikoolist mü kõrval lõi sžda kuul-ja
on särav kui esuhene koidu-kür;
peatub ; hi^ei eukalüptosö
man, kmiyalge ,,ghost-gum", mille
kõrval kase helendus oleks hämarus,
paneb käed uhkelt risti rinnale,
et näe, mis meil on, ja soovitab:
„kujutlege teda kuuvalgel..
Püüan... tohutu vaim,
kümnwtus, ürgjõud...
kas ka „valgefe mk |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-11-14-06