1983-07-14-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 52 Lk. ?
Vist seUetõttu, et 1 katoliku kiriku
^inkvisitsiooni** nimi on nii üldtuttav
ja selle eksitögudest protestantlikes
maades kirjutatud ja loetud
nii palju, leidub otse hämmastavalt
palju ininiesi, kes arvavad,
et n.n. „usupühastusega** (16-ndal
sajandil) saabus kristlise ajalukku
tõeline usuline vabadus ja vaimne
, valguse-aeg! Et reformeeritud kiri^
kute minevik on süütu ja pühas nii
mitte-protestantide, kui kä nende
oma teisitimõtlejate •tagakiusamisest
ja allasurumisest, kõnelemata
kellegi hukkamisest iisuküsimuste
pärast!
Ajalooandmed näitavad, et nii
ilus ja laitmatu see pilt siiski pole.
Usulist fanatismi ja sallimatust
„teiste** ja „vastaste'* vastu on
leidunud protestantismi igas eriharus
ja sektis algusest peale. *16-nda
sajandi lõpuks oli neid vähemalt
80; ja igaüks neist pi^as end tõelise
ja õige kristluse hoidjaks.
Täi ndavalt selle kohta mainib protestantlik
teoloog, prof. E.M. Hul-rne
oma raamatus „The Protestant
Eevolutim**, kus ta ütleb:
„Reformistid Võtsid teiste sallimatust
kui enda alalhoiu vajadust.
Luther mõistis hukka igaühe, kelle
usk või arvamus ei ühtunud tema
omaga. Kord ta isegi ütles: „See,
kes ei aktsepteeri, mis mina õpetan,
võib olla kindel, et tä saab
põrgulapsena Jumala poolt äraneetud!"'
Näib, et selle .„enda alalhoiu vajaduste
hulka kuulusid siis ka sel-iised
asjad hagu: Nelja katoliku
piiskopi avalik poomine Stokhpl-mis,
1527. a. kõikide katol. kirikutele
ja kloostritele kuuluvate maade
ja varade konfiskeerimine, hing
valitsejate ja seUe soosikute poolt
omastamine, automaatselt igälpool,
kus luterlus valitseja otsusega
maksma pandi; Taani parlamendi
otsus, katol. vaimulike sunniviisiliselt
surmanuhtluse ähvardusel
maalt väljasaatmiseks, ning koda-nikeõiguste
võtmine (kaasaarvatud
kinnnisvara pärimisõigus) katoliiklastelt,
kes keeldusid reformeeritud
usku astumast, jne.
Teine juhtiv reformaator, John
Calvin, keda peetakse paremaks
teoloogiks Lutherist, oli vali, isegi
julm mees. See selgub jüoa tema
seisukohast, mis * ta proklameeris
oma võimalikele vastastele teadmiseks:
,,Igaüks, kes mind arvustab,
et ketserite, jumalateotajate, satanistide
ja abielurikkujate suhna-mõistmine
pole õigustatud — see
paljastab teadlikult ja; tahtükult
iseoma süüdioleku!*' Tema despootliku
valitsemise kõrgpunktil olevat
linn-riigis „mõiiede kuudega'* hukatud
500(!) inimese ümber (Ho-mer
W. Smith, „Man and his
gods**), nende hulgas mitmed naised,
kelle ainus l,süü** seisis n^one
kergemeelse laulu laulmises, või
tantsimises! Kõige tuntum - Calvini
ohvritest oli tolleajä Euroopa kuulsaim
arstiteadlane, hispaania inkvisitsiooni
eest põgenenud Miguel
de Serveto(Servetus), kelle usuline
diktaator lasi reeturlikult vangistada
ja tuleriidal põletada (1553), ainult
sellepärast, et see oli julenud
arvustada ristiusu „Kolmamu Jumala*'
doktriini, kui ©balpogüist ja
ebapiibellikkii. .
Fanaatilisi protestandiusulisi haaras
eriti jaht >jnoidadele" („säta-nistidele**).
Tavaliselt suure protsendi
neist moodustasid naised, keda
ignorantselt ebausklikud kahtlustajad
või ka : kadestajad, olid
ülesanhud Mrikuvoimudele. Süü-tuist
öhvreist polnud puudu! Saksamaalt
on teada ühest protestantlikust
kohtunikust, Benedictus Carp-zovist
(1595—1666), kes oma mälestustes
uhkustas mitte amult sellega,
et tä oma ^,karjääri** testel oli
teinud surmaotsuseid „tuhandetele
satanistidele**i vaid ka sellega, et
ta olevat selle kõrval lugenud piibli
läbi tervelt 53 korda! :
Inglismaal ja samuti ka Ameerikas
oli usu või nõidu hukatute
arv, Mandri-Euroopaga võrreldes,
mõõdukas: Inglismaal 200
a. jooksul umbes 1000 inimest;
ÜSA-s poodi 17. saj. neli juhtivat
,,quakerit'*, hing 18-ndal sai asetleidnud
kuulsate „Sälemi nõidade-protsessi'*
tulemusena põletatud 19
:„noida**.-.:;-,
Sajandite jooksul, mü ristiusk on
levinenuid maailma kõikidesse soppidesse
(sageli jõu ja sundusega),
pole maailm moraalselt mitte saanud
palju paremaks. Kuid hoolimata
kõikidest mustadest tegudest,
mis on tehtud ristiusu nimel, peavad
isegi selle vastased tunnistama,
et see usk on ühtlasi andnud
lugematul hulgal suuri ja tõelisi
kristlasi, kelle elu ja teod pakuvad
meile eeskuju ja inspiratsiooni,
ükskiiihiskond ei saa paremaks
enne, kui enamik seUe liikmeist
on saanud paremaks. Ja osa sellest
paremakssaamise protsessist on,
kui me ei -püüa varjata ja.eitada,
mis on tehtud hukkamõistvat või
veelgi tehakse meie usu nimel või
sildi all. Mineviku vigu tuleb teada,
et neist Õppida, mitte, et neid
uues vormis korrata!
Ajalugu on näidanud, et usulised
fanaatikud võivad olla sama ohtlikud
kui poliitilised. Ob jektüvse tõe
teadmine aitab fanatismi kaldumist
vältida. SeÜes'mõttes ön hin-duismi
ühes pühakirjas leiduv
lause märkitabavIgas usus ja igale
usuliselt häälestatud inimesele, mis
ütleb.
,,Satyan naste para dharma**
(„Tõest pole kõrgemat usutar-
•kUSt*').-
Aidake kaasa
„VÄBÄ EEsnAsr*
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!
aa
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TAMTOS
ADVOKAADID
\ •
üüesti üles elu, mis on kriminaalse vägivallaga
hävitatud, pole kerge. See läbielamus võib olla pikk ja piinarikas
nii ohvrile kui ka perekonnale. Sellise tragöödia puhul on abiks
Criminal Injuries Compensation Board. Füüsilise kahjustuse
aitab rahalise abiga vähendada majanduslikku ja
emotsionaalset koormust.
vägivalla korral helistage meile. Avalduse täitmine
on iintne ja formaalsuseta. Abi võib olla väga väärtuslik.
Lähemaks informatsiooniks võtke kontakti:
The Criminallnjuries Compensation Board,
1Ya{416)965-475ä
Roy McMurtry, Minister
William Davis, Premier
avatud esmapäevast
reedeni kella 9—3-Bi
Toimetajail.
Telefonid: toimetus 444-4823
talitus >44-4832
1.481-5316
ÄDOPARK,^.Co
*.9
KUULOTAMINE
VABA EESTLASES ,
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
iiks tdllihel veerul:
kuulutuste küljel ...
tekstis
esi
.75
!50
Kniiiatiisi Yoe^
nädala esimesse ajalehte kuni
emasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kd-map.
homm. kelja 11-at»
leL 444-4831^^: ;}
, Väljaspeol tööaega? , ;
Hehni Liivaridi 251-6495
Leida 223-1
Postiaadress:
9 ParravanoCt. ,
WiUowdale, Ont. M2R 3S8
Advokaadid-notaridl
36S Bay St., Snite 40L
447-2017 või 929-3425
ALYN EDWARDS
Seene'! 1^
kaastööline
/ Briti Kolumbia avastamine inglise
maadeuiirijate poolt toimus alles
16. sajandi lõpus. See oli ajastu,
kus Sir Francis Di*ake purjetas
Lõuna-Ameerika rannikult
Tshiilist välja otsima kirde 4eed
Põhja-Ameerikase. Ta ei leidnud
seda laevateed, kuid ta leidis Briti
Kolumbia ranniku, millele ta andis
nimeks New Albion.
ADVOKAAT--NOTAR
Yorkdale Place, 1 Yorkdale
Sõite 207
Toronto, Ont M6A3A1
kodns 762-2367
eam
INNALFRID
AmoKAJiJ-miiAR
Rooan 1002, Rdyal Trost Towes-
Toronto Dominioffl CfiUre
Postiaadreffi: P.O. 326, Toross^®
Oiit (Ray & USK im- -
Telefon: 869-1777
Ž4^tundi telefoni valveteenistus
Hispaania ma. .
Perez uuris a. 1744 läbi kogu ranniku
kuni Queen Charlotte saareni
ning Juan Francisco Bodega y
Quadra läks sealt veel kaugemale
a. 1775, kuni Sitkam Alaskas; Mõlemad
eelmainitud maadeuurijad
äga ei teinud ühtegi miaäbumiskat-set.
Esimesi maadeuurijaid,
kes randusid, oli kapten James
Cook, kes randus Nootka lahes
Vancouveri saare läänerannikul
mis on tihtiasi tiks kõige ^^m^
poolsem punkt Kanadas. Oli aasta^
1778. Varsti pärast seda sai Cook
surma Havais, kuid tema rännutu-lemused
tehti avalikeks ning need
inspireerisid kõiki järgnevaid maadeuurijaid.
Selle tagajärjel sai
Nootkast oluline briti ekspeditsioonide
baas, kus maadeuurijad
korrapäraselt indiaanlastega
vaheta^d.
;laste aganis hakkas hispaanlasi
ärritama, samuti venelaste
ärid Alaskas ning Hispaania saatis
välja oma maadeumia Estevan
Jose Martinezi, kellele
1789 ülesandeks Nootka lahte hispaania
koloonia asutamine. See
muidugi ei läinud libedalt, oli palju
mõõgatärinat ning paari aasta
pärast võttis Hispaania tagasi oma
omandiõiguse maa kohta, mis
praegu kannab nime Briti Kolumbia.
Aastal 1792 kapten George
Vancouver võttis need alad üle
Briti' impeeriumi nimel.
Kapten Vancouver jätkas mereteede
uurimist Vaikses ookeanis
ning a. 1793 oli ta Bella Coola
joesuudmes. See oli just pisut varem
kui Alexander Mackenzie
North West Company poolt viis
lõpule maatee kaardistamise samast
punktist läbi kogu Kanada.
Kaubaisandate vahel valitses kibe
rivaliteet ja vaen^ kuni a. 1821
Kudson's Bay kompanii üle võttis
North West kompanii. See on vä-ga
oluline punkt ajaloos, kuna sellest
ajast alates Hudson's Bay kompanii
hakkas Briti Kolumbiat välja
arendama. Kuid piuride pärast
algas üus tüli; Maa, mis asus pii-ratima
Kolumbia jõest se^ga
kaasaanatud Briti Kolumbia
oli tülipõhjuseks kuni a. 1846, kus
49. paralleel määrati piiriks maade
vahel, mis kuulusid tthendriiki-dele
ja Briti Impeeriumile.
Hudson's Bay kompänü evaku-eeris
ameerika maa-alad ning asutas
uue peamaja Victoriasse. Victoria
on tänapäevani olnud Briti
Kolumbia pealinn ja Briti Kolumbia
on Kanada kõige Mnepopl-sem
provintSc
IBON AIR APPLIANCESERVICE
PARÄNDAMi
külmntuskappe ja pliite —igat liiki
^ 31 aa^t tööpraktikat ^
Tel. 533-9334
JOHN E. SOOSAAR
CA.
Claartered AccoontaiBtt
181 University Ave., Ste. 1802
Toronto, Ont M5H 3M7
Tel 864-0099
i t l K T R I K
Sisseseaded, nnendissed |a pim-ehnnajades
või ettevõtetes.
Hairint 762-9190
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
Lit^nts nr. E1044
¥AIFADE& MÖÖBL
PUHASTUS
siiniga ^steamcleaniEüg'"
HEL. ERIK LOKBIK 447-1
.LATER&COo
Ltd.
"INSURANCE*'
Bathorst St., 4 kor4
(Bathurst—St. Clair)
Telefon kontoris 653-7815 ja
653-7816
«wwvwwww
Faljnd eestlased — majaomanikod,
ei tea
et teen igasuguseid
raud- ja puuaedie
knmtide ümber.
B. RISTMÄGI, tel. 759-6424
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused
noortele ja teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi
saamiseks, — Eesti Maja, 958
Broadview Ave. Toronto, Orit.
M4K 2R6
WWIWWWW' IRHHIIHilllilllllH «IIIIHIIB
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 14, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-07-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830714 |
Description
| Title | 1983-07-14-07 |
| OCR text | Nr. 52 Lk. ? Vist seUetõttu, et 1 katoliku kiriku ^inkvisitsiooni** nimi on nii üldtuttav ja selle eksitögudest protestantlikes maades kirjutatud ja loetud nii palju, leidub otse hämmastavalt palju ininiesi, kes arvavad, et n.n. „usupühastusega** (16-ndal sajandil) saabus kristlise ajalukku tõeline usuline vabadus ja vaimne , valguse-aeg! Et reformeeritud kiri^ kute minevik on süütu ja pühas nii mitte-protestantide, kui kä nende oma teisitimõtlejate •tagakiusamisest ja allasurumisest, kõnelemata kellegi hukkamisest iisuküsimuste pärast! Ajalooandmed näitavad, et nii ilus ja laitmatu see pilt siiski pole. Usulist fanatismi ja sallimatust „teiste** ja „vastaste'* vastu on leidunud protestantismi igas eriharus ja sektis algusest peale. *16-nda sajandi lõpuks oli neid vähemalt 80; ja igaüks neist pi^as end tõelise ja õige kristluse hoidjaks. Täi ndavalt selle kohta mainib protestantlik teoloog, prof. E.M. Hul-rne oma raamatus „The Protestant Eevolutim**, kus ta ütleb: „Reformistid Võtsid teiste sallimatust kui enda alalhoiu vajadust. Luther mõistis hukka igaühe, kelle usk või arvamus ei ühtunud tema omaga. Kord ta isegi ütles: „See, kes ei aktsepteeri, mis mina õpetan, võib olla kindel, et tä saab põrgulapsena Jumala poolt äraneetud!"' Näib, et selle .„enda alalhoiu vajaduste hulka kuulusid siis ka sel-iised asjad hagu: Nelja katoliku piiskopi avalik poomine Stokhpl-mis, 1527. a. kõikide katol. kirikutele ja kloostritele kuuluvate maade ja varade konfiskeerimine, hing valitsejate ja seUe soosikute poolt omastamine, automaatselt igälpool, kus luterlus valitseja otsusega maksma pandi; Taani parlamendi otsus, katol. vaimulike sunniviisiliselt surmanuhtluse ähvardusel maalt väljasaatmiseks, ning koda-nikeõiguste võtmine (kaasaarvatud kinnnisvara pärimisõigus) katoliiklastelt, kes keeldusid reformeeritud usku astumast, jne. Teine juhtiv reformaator, John Calvin, keda peetakse paremaks teoloogiks Lutherist, oli vali, isegi julm mees. See selgub jüoa tema seisukohast, mis * ta proklameeris oma võimalikele vastastele teadmiseks: ,,Igaüks, kes mind arvustab, et ketserite, jumalateotajate, satanistide ja abielurikkujate suhna-mõistmine pole õigustatud — see paljastab teadlikult ja; tahtükult iseoma süüdioleku!*' Tema despootliku valitsemise kõrgpunktil olevat linn-riigis „mõiiede kuudega'* hukatud 500(!) inimese ümber (Ho-mer W. Smith, „Man and his gods**), nende hulgas mitmed naised, kelle ainus l,süü** seisis n^one kergemeelse laulu laulmises, või tantsimises! Kõige tuntum - Calvini ohvritest oli tolleajä Euroopa kuulsaim arstiteadlane, hispaania inkvisitsiooni eest põgenenud Miguel de Serveto(Servetus), kelle usuline diktaator lasi reeturlikult vangistada ja tuleriidal põletada (1553), ainult sellepärast, et see oli julenud arvustada ristiusu „Kolmamu Jumala*' doktriini, kui ©balpogüist ja ebapiibellikkii. . Fanaatilisi protestandiusulisi haaras eriti jaht >jnoidadele" („säta-nistidele**). Tavaliselt suure protsendi neist moodustasid naised, keda ignorantselt ebausklikud kahtlustajad või ka : kadestajad, olid ülesanhud Mrikuvoimudele. Süü-tuist öhvreist polnud puudu! Saksamaalt on teada ühest protestantlikust kohtunikust, Benedictus Carp-zovist (1595—1666), kes oma mälestustes uhkustas mitte amult sellega, et tä oma ^,karjääri** testel oli teinud surmaotsuseid „tuhandetele satanistidele**i vaid ka sellega, et ta olevat selle kõrval lugenud piibli läbi tervelt 53 korda! : Inglismaal ja samuti ka Ameerikas oli usu või nõidu hukatute arv, Mandri-Euroopaga võrreldes, mõõdukas: Inglismaal 200 a. jooksul umbes 1000 inimest; ÜSA-s poodi 17. saj. neli juhtivat ,,quakerit'*, hing 18-ndal sai asetleidnud kuulsate „Sälemi nõidade-protsessi'* tulemusena põletatud 19 :„noida**.-.:;-, Sajandite jooksul, mü ristiusk on levinenuid maailma kõikidesse soppidesse (sageli jõu ja sundusega), pole maailm moraalselt mitte saanud palju paremaks. Kuid hoolimata kõikidest mustadest tegudest, mis on tehtud ristiusu nimel, peavad isegi selle vastased tunnistama, et see usk on ühtlasi andnud lugematul hulgal suuri ja tõelisi kristlasi, kelle elu ja teod pakuvad meile eeskuju ja inspiratsiooni, ükskiiihiskond ei saa paremaks enne, kui enamik seUe liikmeist on saanud paremaks. Ja osa sellest paremakssaamise protsessist on, kui me ei -püüa varjata ja.eitada, mis on tehtud hukkamõistvat või veelgi tehakse meie usu nimel või sildi all. Mineviku vigu tuleb teada, et neist Õppida, mitte, et neid uues vormis korrata! Ajalugu on näidanud, et usulised fanaatikud võivad olla sama ohtlikud kui poliitilised. Ob jektüvse tõe teadmine aitab fanatismi kaldumist vältida. SeÜes'mõttes ön hin-duismi ühes pühakirjas leiduv lause märkitabavIgas usus ja igale usuliselt häälestatud inimesele, mis ütleb. ,,Satyan naste para dharma** („Tõest pole kõrgemat usutar- •kUSt*').- Aidake kaasa „VÄBÄ EEsnAsr* levikule, sellega aitate kaasa eesti keele säilitamisele! aa VABA EESTLANE TOIMETUS JA TAMTOS ADVOKAADID \ • üüesti üles elu, mis on kriminaalse vägivallaga hävitatud, pole kerge. See läbielamus võib olla pikk ja piinarikas nii ohvrile kui ka perekonnale. Sellise tragöödia puhul on abiks Criminal Injuries Compensation Board. Füüsilise kahjustuse aitab rahalise abiga vähendada majanduslikku ja emotsionaalset koormust. vägivalla korral helistage meile. Avalduse täitmine on iintne ja formaalsuseta. Abi võib olla väga väärtuslik. Lähemaks informatsiooniks võtke kontakti: The Criminallnjuries Compensation Board, 1Ya{416)965-475ä Roy McMurtry, Minister William Davis, Premier avatud esmapäevast reedeni kella 9—3-Bi Toimetajail. Telefonid: toimetus 444-4823 talitus >44-4832 1.481-5316 ÄDOPARK,^.Co *.9 KUULOTAMINE VABA EESTLASES , on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. iiks tdllihel veerul: kuulutuste küljel ... tekstis esi .75 !50 Kniiiatiisi Yoe^ nädala esimesse ajalehte kuni emasp. homm. kella 11-ni ja nädala teise ajalehte kuni kd-map. homm. kelja 11-at» leL 444-4831^^: ;} , Väljaspeol tööaega? , ; Hehni Liivaridi 251-6495 Leida 223-1 Postiaadress: 9 ParravanoCt. , WiUowdale, Ont. M2R 3S8 Advokaadid-notaridl 36S Bay St., Snite 40L 447-2017 või 929-3425 ALYN EDWARDS Seene'! 1^ kaastööline / Briti Kolumbia avastamine inglise maadeuiirijate poolt toimus alles 16. sajandi lõpus. See oli ajastu, kus Sir Francis Di*ake purjetas Lõuna-Ameerika rannikult Tshiilist välja otsima kirde 4eed Põhja-Ameerikase. Ta ei leidnud seda laevateed, kuid ta leidis Briti Kolumbia ranniku, millele ta andis nimeks New Albion. ADVOKAAT--NOTAR Yorkdale Place, 1 Yorkdale Sõite 207 Toronto, Ont M6A3A1 kodns 762-2367 eam INNALFRID AmoKAJiJ-miiAR Rooan 1002, Rdyal Trost Towes- Toronto Dominioffl CfiUre Postiaadreffi: P.O. 326, Toross^® Oiit (Ray & USK im- - Telefon: 869-1777 Ž4^tundi telefoni valveteenistus Hispaania ma. . Perez uuris a. 1744 läbi kogu ranniku kuni Queen Charlotte saareni ning Juan Francisco Bodega y Quadra läks sealt veel kaugemale a. 1775, kuni Sitkam Alaskas; Mõlemad eelmainitud maadeuurijad äga ei teinud ühtegi miaäbumiskat-set. Esimesi maadeuurijaid, kes randusid, oli kapten James Cook, kes randus Nootka lahes Vancouveri saare läänerannikul mis on tihtiasi tiks kõige ^^m^ poolsem punkt Kanadas. Oli aasta^ 1778. Varsti pärast seda sai Cook surma Havais, kuid tema rännutu-lemused tehti avalikeks ning need inspireerisid kõiki järgnevaid maadeuurijaid. Selle tagajärjel sai Nootkast oluline briti ekspeditsioonide baas, kus maadeuurijad korrapäraselt indiaanlastega vaheta^d. ;laste aganis hakkas hispaanlasi ärritama, samuti venelaste ärid Alaskas ning Hispaania saatis välja oma maadeumia Estevan Jose Martinezi, kellele 1789 ülesandeks Nootka lahte hispaania koloonia asutamine. See muidugi ei läinud libedalt, oli palju mõõgatärinat ning paari aasta pärast võttis Hispaania tagasi oma omandiõiguse maa kohta, mis praegu kannab nime Briti Kolumbia. Aastal 1792 kapten George Vancouver võttis need alad üle Briti' impeeriumi nimel. Kapten Vancouver jätkas mereteede uurimist Vaikses ookeanis ning a. 1793 oli ta Bella Coola joesuudmes. See oli just pisut varem kui Alexander Mackenzie North West Company poolt viis lõpule maatee kaardistamise samast punktist läbi kogu Kanada. Kaubaisandate vahel valitses kibe rivaliteet ja vaen^ kuni a. 1821 Kudson's Bay kompanii üle võttis North West kompanii. See on vä-ga oluline punkt ajaloos, kuna sellest ajast alates Hudson's Bay kompanii hakkas Briti Kolumbiat välja arendama. Kuid piuride pärast algas üus tüli; Maa, mis asus pii-ratima Kolumbia jõest se^ga kaasaanatud Briti Kolumbia oli tülipõhjuseks kuni a. 1846, kus 49. paralleel määrati piiriks maade vahel, mis kuulusid tthendriiki-dele ja Briti Impeeriumile. Hudson's Bay kompänü evaku-eeris ameerika maa-alad ning asutas uue peamaja Victoriasse. Victoria on tänapäevani olnud Briti Kolumbia pealinn ja Briti Kolumbia on Kanada kõige Mnepopl-sem provintSc IBON AIR APPLIANCESERVICE PARÄNDAMi külmntuskappe ja pliite —igat liiki ^ 31 aa^t tööpraktikat ^ Tel. 533-9334 JOHN E. SOOSAAR CA. Claartered AccoontaiBtt 181 University Ave., Ste. 1802 Toronto, Ont M5H 3M7 Tel 864-0099 i t l K T R I K Sisseseaded, nnendissed |a pim-ehnnajades või ettevõtetes. Hairint 762-9190 KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS Lit^nts nr. E1044 ¥AIFADE& MÖÖBL PUHASTUS siiniga ^steamcleaniEüg'" HEL. ERIK LOKBIK 447-1 .LATER&COo Ltd. "INSURANCE*' Bathorst St., 4 kor4 (Bathurst—St. Clair) Telefon kontoris 653-7815 ja 653-7816 «wwvwwww Faljnd eestlased — majaomanikod, ei tea et teen igasuguseid raud- ja puuaedie knmtide ümber. B. RISTMÄGI, tel. 759-6424 Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks, — Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Orit. M4K 2R6 WWIWWWW' IRHHIIHilllilllllH «IIIIHIIB |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-07-14-07
