Vaba eestlane , July 14, 1983

              Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 14 juulil M - Tliursday,'July 14,1983 Nr. 52' Nr. 52
II
1^^
Spordimängud peeti 27.-29. juiiiwni 1983 San FrancSse® Eük-
Qlko ÜlikooU maajal, yäljaaurvatud^^t^ toimiüs Pacific
j^od & Gim Klubis. Noori (^^^ 16 tüdrukut; neist
21 oK etterejÄeeritiid. Fealtvaatajaid-eifgutaJM^
laV sest osa nooi^evmmaM abistajateks ja kohtunikel.
KERGEJÕUSTIK : : •
m ,^ :•. J •;12;a.~alir^^
Esikohtade tulemusi poistele ja 13—17 a. -— Steve Carpenter.
tüdrukutele.
8 a.—-alla — Jaan Sokolowski asendis*
10,4.:
^ 9-f-lO ^ a. Aleks Kask 9,6. 11—14 a.
11—12 a; — Thomas Vilms 8,8. \ 15—17 a.
13—14^a. — Andres Ürv 8,8.
15—17 a. J™ Torn Oi^ing 7,8. M
fieino Heitur„
Indrek Lusiko.
E.V. aupeakonsul I. Heinsoo sünnipäeval oli üheks pnnitlejaks sesaaator
i r . J.Sv:Haidas2, keda-näeme pM^^
^ - •: : Foto: Vaba Eestlane
8 a.—alla — Jaan Sokolowski
-.12 a.-—alla- Anton Suurkask,
13—17. a.
36,3.-.::,
9—lO/^av;-..Aleks-Kask. 30,5... ^
11—12 • a. ^—. :Thomas Vilms
13—14 a. — Andres Urv.
15—17 a. — Torn Lipping 26,3. xüB
9—iO a. --Aleks Kask 4.25;7.'
11—12 a. — Tarvo Kannibal
3.46,0,
Henno Heitur.
Ilmar Vitsut.
8 a.~-allä — Liisa Suurkask
9—lOa, — Hell Hannibal.'
11—12 a. — Ingrid Sokolowskl.
k^dumcialt
13-nl4 a.
-17 a. — Torn
B.38,a
8 a.—alla, -r- Peter
9—10 a.—Aleks
11_^12 ä. —
11'8".;.:::;^
13--14 a.
13'8". -
:'15—17 a.v — Tom
15'2".
10'9"
Henno Heitur
ling
8 a.—alla —
3'0-".
9—10 a. — Aleks Kask.
11-—12 a. - T - Thomas ¥ilms.
13—14 a. — Henno Heitur.
15—17 a. — Ken Ostrat.
8 a.—alla — Anna Simson-Kal-:
,3.;:--v:^^'.:--^'- V .
9^10 a.—HeU Hannibal 11,3.
11—12 a.—-Ingrid Sokolowski
9A -
13—14 a, — Alisa Kask 8,2.
200:m.:.;--;.':
8a.—alla — Anna Simson-Kal-ias40,9.
9—10 a. —Virve Vihman 40,6.
11^12 a. — Ingrid Sokolowski
41,1.^:;- •• ••••••^
13—14 a. — Alisa Kask 30,7.
HB.;
8 a.—alla — Anna Simson-Kal-
^ 13—14 a.
•UWMINE
8 a.-
9—10 a. -
11—12 a..'
13—14 -ao-
Mati Albert saavutas neljanda
koha N. Liidu suusamaratoni (70
Alisa Kask 25T. km) meistrivõistiusel ajaga 3;41.26.
Võitja S.Sokarev'i aeg oli 3:36.08.
Eesti suusataj aist oli 7-es M. Ni-kitin,
14-es S. Nikitm, 19-es V. K i -
Simson-Kal- huoja, 28-as U. Leist, 30-es A.
Kurvitv 35-es^^
M; Albert ja 56-estJ. Udras. Star-tijaid
oli Kandalakshas aprilli alul
83, neist lõpetas üiunaratom 78.
Heli Hannibal
• Lna Rebane.
•Alisa Kask.
11—12 a. ~ Ingrid Sokolowski
6.42,7..::-
13--14 :a.—;AHsa-,^ask 4.16,1.
LAUATENNIS
13---17 a.— Heidi Eibach.
laise-'
saajad mitmetelt aladelt;
8 a. ja alla: Jaan Sokolowski
11 punkti (Los Angeles).
9—10 a. — Aleks Kask 16 p.
(Seattle). •
11—12 a. — Toivo Harinibal
13 p. (Seattle).
• 13—14 a, — .Heino Heitur :1T
p.(S.F.).. •
• 15.—-17. a. — Torn- Lipping 17.
8 a.—alla — Peter
9—10 a. -^Kris Johnson.
Sunson-Kal- xüdrukudg
13—14a.—Andres Urv 24'9".
15—17 a.
30'liy2".
img
8 a . — a l l a An
6*0"
9—m. a.;—• :Kristi: Luik'6'!%".
11—12 a. — Ingris Sokolowski
>'0^-. -.^-z^---'-
13^14 Alisa Kask 12'3'V
9—10 a. —
11—12 a. — Hans Selde,
15—17 a. — Indrek Lusik,
8 a.—dla — Anna Simson-
1läs-2'9".
• 9^10 a. — Kristi Luik W
11—12 a. — Ingrid Sokolowski
a. Msa Kask 3'6'^^^
8 a. ja alla; Anna Simson-Kat
las 20 p. (San Francisco).
9—10 a, >r- Heli Hannibal 13
| . (Seattle)
11—IŽ a. — Ingrid Sokolowski
15 p..(L.A.)
13—14 ä. > - Alisa Kask 19 p.
(Vancouver)
15—17 a. — Heidi Eibach 5 p
(L.A.).-.;:' : ^
Eesti võistkond 1983 a. alul saa­vutas
rahvusvahelisel korrespon­dentsvõistlusel
ammulaskmises esi­mese
koha 7160 punktiga, jättes
Soome klubi „Mikkeli" teiseks
(7144 p.) ja USA „York Archers"
kolmandaks (7137 p.) Osales 18
võistkonda niitmeist riigist. Indi­viduaalselt
tuli naistest esimeseks
Merike Sikemäe (2372 p), neljas
oli Janne Jaanson (2326 p.)..
Meestest jäi Lembit Peetri kol­mandaks
(2390 p.), Ivar Toome
kuuendaks (2383) jä Mati Kiilas­pea
14-da!ks. ,
Tiina Lillak viskas aprilli alul
Santa Barbaras, USA-s oda 68.38,
võisteldes Soome kergejõustiklaste
võistkonnas. Samas Juha Tiainen
püstitas Soome rekordi vasarahei­tes
saades 78.38 m.
N. Lüdu juunioride korvpalli-koondmeeskond
teeb juunis võist-lüsturnee
USA-s. Meeskonna hul^
ka kuulub Tiit Sokk Tallinna «Ka­levist".
'
e,¥ABi!^ iiSTLASE" TALITUSES
Hind
6."
EESTI SKAUTLUS VMSKÜMMEND'AASTAT 2.-
ESTONIAN SCOUnNG ' 3.-
Fred Limberg — ISAMAA EEST
EDÜiiRD RÜGA graafik ja maalip
A. Käbin —VAIM JA MULD
Ivar IvaSk — ELUEOGU
L. KaagjärvAASTAPÜHAB)
piibliteoloogillsi vaatlusi 7.
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KMNUSt 2.—
Evald Mänd— AASTATE PÄRAND ,
(kolmas valimik vaimulikke vaaüusi) S.—
Juhan Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.
Hanno Kompus — KUSTUTAMATA NÄLG
KUNSn JÄRELE
Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50
HerbertMichelson —KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL 3 —
Herbert Michelson— NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michelson — EESTI RADADELT .... 9.—
ESTONIAN OraCIAL GUIDE 5.—
Paul Laan — MÕTTELEND — püte ja peegeldusi 5.—
A. Küng — A DREAM OF FREEDOM 18.—
August Kubja —KADUNUD KODUD—
mälestused 4.—
August Kubja — MÄLESTUSI KODUSAARELT 2,-^
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM
Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu) ..
Salme Ekbanm — AJATAR Onnletuskogu) .
Ante Vomm — MINU HING (ImdetuskogiD)
• Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
; TALLINNAS
Johan Pitka — RAJUSÕLMED .....................
Urve Karuks — KODAKONDUR OaoIetHaslkogia) 6.—
Hannes Oja— KOPUTUSED ENESES
(luuletuskogu) .
Hannes Oja — TUTMITE PURDEL
Onnletuskogu) . . . . 2.7S
Andres Küng — MS TOIMUS SOOMES? 14.—
Einar Sanden —LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST
VARRAKU JUTULEHT — KUS
NEEME VANAVAARA? 5.—
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS 8.—
VARRAK — kevad 1982 5.—
VARRAKU JUTULEHT Sügis 1982 5.-
E. Uustalu — TAGURPIDI SÕUDES
(Mälestusi 1914—1943)
A. Roos — RÄNDAMAIE (luulefuiskogu)
Prof. Felix Oinas — KALEVIPOEG EtTKES
j.m. esseid 13.—
E. Sanden' „SÜDA JA KIVID" 19.50
I. Külvet — NÄITEMÄNGURAAMAT
(5 näidendiO ÜS.—
RmSõNAD I ...i:...:... 2.50
H. Rajamaa — MARIE UNDER INIM^ENA 4.—
Saate­kulud
$1 —
.50
.70
.70
.70
.50
.50
.50
— $1.—
.50
.50
.50
.50
.50
.50
•70
.50
.50
.50
.50
$1.—
.50
.50
.50
1.50 ,50
.50
.50
16.20 .50
RAAMATUID LASTELE:
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) ....
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) . . . . . .
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe^ ja tööraamati
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
EESTI KEELE HARJUTUSTIKI
PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vutteaba
.50
.70
.50
.50
18^ $1^
<S.— .70
$1.-
.70
.70
.50
.50
.50
.50
.50
.50
2.50 .50
innHseiiiKtuifliiiiiitiM
0 o
o
• o •
•
«
0
a • '
o ' '
D
o
0
o . a
a
a
a
a
a a
a
a
B
a
a
D o
•
a ,
o
a
a
•
•
•
•
a •
vaenlased oli põgenema kihutanud.
Need neli väljavahtide kupjakand-jat
ei võinud oma jalgadega soola-põllule
kahju tehaž Kes seda ei ta­ha
uskuda^ katsugu asja ise läbi:
kas kaks jalga enam võivad ära-tallata
kui kaheksa jalga?
V i i e t e i s tk ü m n es
p e a t ü k k .
Kuidas sool
mispärast
ises. ja
es
liiva. K b g ^ ^ ja
EÕuisandad lugesid niisamuti eh­matuse
ja kartuse sisse, kui nad
torje sõnumeid said, ja küsisid
ümberringi nõu: mis peame tege­ma,
et lojused meie soolapõUule
|ikemalt kahju ei teeks? Saadaksi­me
väljavahid lojuseid ära ajama,
siis tallaksid nad veel enam soola-lasusid
öttia jalgadega maha.
Kui šeUe raske asja talitust pir
kalt edasi-tagasi oli arvatud, ümber
mõteldud ja l&lfi räägitud, süs võe­ti
viimaks nõuks, kui mõnel süga­vas
mõtlemises pea juba tahtis lõh-
Sd minna: et neli nõuisandat välja
tihe
xaami^ peale..tPStaKsiü,-IM pika
vitsa või kepikese kätte annaisid
ja siis raamunehega tükkis oma
õlgadel soolapõlhile, lojuste kan­nule
viiksid, l õ ^ nii kaua
ühest paigast teise kannaksid, kuni
ta vümsie lojuse väljalt on ära tõr-juhudi
Aga väljavahtidest ei pida^
nud keegi pma jalga põllule tõst-mia,
et põld mitte kahju ei saaks.
Selle armulise kohtumõistmise
otsusega olid väljahoidjad väga ra­hul,
iseäranis nende kubjas, kes
ennast kõrgema isanda sarnaseks
arvasi kui nõuisandad teda raami
peale tõstsid ja tema nende seljas
soolaväljal ümber sõitis, kuni ta
oma-: Ä ä
Soolaoras kasvas, õitses ja küp­ses
otsekui muu umbrohi, millel
ütlemist mööda iial' hukku ega
äpardust ei ole. Juhtus, .et üks
Kilpla kogukonna mees loomulik­ku
keha pakitust tundis^ mis temal
nagu teistelgi kilplastel harilikult
iga i^ev kord juhtus, ja mida igal
maal peremehe isetalituseks pee­takse,
sest et ükski seda asja sula­se
läbi ei Või lasta toimetada.
• Seal pakitusel tuli kilplasel koge­mata
endine tarkus meelde, mida
kõige alpuse hoolega nõnda ei
võinud ära läminatada ja kinni
mattay et ta hoopis oleks kadunud;
vaid endine tarkus oli ühe vana
nudiksraiutud pajupuu sarnane,
mis kännust ja tüvest uusi võsu­sid
välja ajab.' Mees mõtles, mis
hea see oleks, kui igaüks iher-dust
vara, mis andjale raskeks
koormaks läheb, kogukonnale jdn-gituseks
annaks, sest et kogukon­nale
sellest võib tulu tulla, õnneks
tuli tal see mees meelde, kes oma
vanad jänesevõrgutamise paelad
nõukoja ahjule ukseks kogukonna­le
oli kinkinud, et akna ette teh­tud
ahjust soe välja ei pääseks,
ni jääks; —- ka tuü temal meelde,
mis tänu ja au mees kogukonna
poolt selle ikingituse eest oli saa­nud,
sellepärast tohtis ta loota, et
kogukonna tänu tema ande eest
mitte pisem ei ole. Ehk küll seda,
mis kilplane keha pakitusel kogu­konnale
tuluks tahtis viia, selge
kulla ega hõbeda sarnaseks ei tohi
arvata, süski oli see üks kaunis
varandus, mida hoolelik majapere­mees
ei peaks raatsima sigade ette
pillutada ega nurga ja aia taha va­hiks
panna, vaid parem põllule
peaks kandma, viljavootele kasuks.
Kilplane teadis ka, kuidas targad
külamehed vähem ande suuruse
peale saavad vaatama kui andja
lahke südame helduse peale, miska
ta ande OÜ toonud.
Nõnda riiõteldes jooksis ta ko­gukonna
kasu püüdes virgalt eda­si,
sest pakitus kihutas taga, ja
hirm oli suur, et and teel püksi ei
kaoks, ja sai õnnelikult oma koor­maga
soolapõUule, kuhu ta kuhja­kese
oma nime mälestuseks kükati
maha istutasu et aga auras! —
Selle talituse lõpetusel oli ta tu­lisel
rutul mõned soolakasude le­hed
i^õUult kitkunud ja nendega
pühkides ühe koha ligi puutunud,
mis tal väga õrn oli. Nopitud soo-ialehed
kõrvetasid väga kibedasti,
mees kargas kisaga maast,' kui
oleks teda parm saba alt hammus­tanud,
ja pistis hüppaval sammul
põllult põgenema, et aega ei ohiud
nööpi kinni panna.
Lühikese aja pärast leidis tark
mees selget asja aru, kui mõtles,
mis rohi see oli olnud, ja kuidas
rohu soolane võim temale sellepä^
rast kibedat viga oli temud, et vili
juba küpseks saab. Nüüd ei ohiud
tema rõõmul enam mõõtu ega
mahtu, vaid ta jooksis mis Jalad
aga liandsid linna tagasi —- sest.
kilplaste alpus oli külale juba Im-na
nimeks pannud, — ja hakkas
nõukoja kella helistama.
Seal kargasid kilplased majadest
välja ja jooksid üle vainu nõuko­ja
poole, kui oleks igaühel tuh
püksis olnud. Sün kuulutas vaga
külamees neüe lugu, mis ta kogu­konna
kasuks oh teinud, näitas
kõrvetuse rakuköhi ' tunnistäheks,
mis ta tululikul tööl oli saanud, se­letas
viimaks, kuidas kibe kõrveta­vaks
läinud sool nüüd Vististi küp­seks
läheb, ja palus teisi põllule
vaatama tulla.
Kui kilplased säherdusi rõõmu­sõnumeid
kuulsid, olid nad väga
õnnelikud ja läksid siis üheskoos,
kogukonna vanem ninameheks ees,
soolapõldu vaatama. Sün tegid nad
kõik, mis nende vaga kaasyend ja-naaber
enne oli teinud, ja katsus
igaüks oma palja. ihu küljes küp­seva
soola võimu. Soola kõrvetuse
kibedat rammu tundes olid nad
Väga i^Õõmsad, nõiida et kedagi
nende hulgas ei leitud, kes mõttes
ennast mitte rikkaks soolapereme-heks
ei oleks pidanud. Igamees
lootis sügisel oma osast mõne vaka
soola võõrale 'rahvale hea hinna
eest ära müüa.—
Kui küpseks saanud soola lõi­kuse
aeg kätte jõudis, pidid kilp­lased
sellele mõtlema, kuidas soo­la
väljalt ära koristada, enne kui
ivad seest maha varisevad. Nad
rüstasid (end varustama) endid
üheskoos lõikusele ja seadsid ku-relt
korda, mis sinna tarvis läks.
Mõned tuhd su-pidega soola lõi­kama,
teised rehade ja korvidega
mahakatkenud päid väljalt kokku
korjama; mõned, teised jälle ho^
büste ja vankritega, mis ka soola-vihud
tahtsid koju viia; viimaks
nähü veel mehi vartadega, kes
soola kohe tahtsid välja peksta, et
sedamaid uudset soola maitseda
saaks.
Aga kui lõikust alustades käed
soolavüja külge pisteti, —- kas sa
imelikku näed? Küpse sool oli
nõnda tuline, kibe ja kõrvetaja, et
meeste käed ära põletas ja rakule
kiskus. Kindad oleksid selle vastu
aidanud, aga et paras palav suve
aeg oli, sellepärast ei tahtnud kilp­lased
kindaid kätte panna, kartes
muu rahva naeru.—
Mõningad kiitsid nõu, soolaroh-tu
heina kombel vikatitega maha
nuta; teised targemad seisid tõrku-des
niitmise vastu, kus palju soola-ivi
maha \olöks varisenud. Mõned
arvasid kõige mõnusamaks, kui
ambudega soolaviü väljalt saaks
maha lastud, mis üks hõlpus rutu­line
töö oleks, kus kellelgi tarvis
ei Jäheks kätt külge pista. See nÕu
leidis igalt poolt kiitust, aga väga
suureks kahjuks ei pinud neil en-dü
küttisid, ja kui võõrad kütid
tööle tuleksid, siis võis nende läbi
Küpla salalik soolakülvamise ja
kasvatamise kunst maaümale teata­vaks
saada. Igal poo} soola kasva­tamine
oleks soola hinna väga
odavaks temud, misläbi kilplased
Vähe kasu oleksid saanud.
Nõnda läks sün üks tark nõu
teise järel nurja, ja kilplastel ei
olnud sel puhul mitte võimaUk
küpsenud soola väljalt koju viiaj
sellepärast pidid nad kalli vara
veel seni väljale jätma, kuni nad
paremat nõu leiaksid, mil kombel
tundmatu võõra vilja kokkukoris-tamine
kõige paremini edasi %
heks.
.5' 1
xii
m
Vafte w.
Mustal
Vist selletõ
„inkvisitsioo
tav ja selle
tantlikes ma
tud nii palju
tavalt palju
et n.n. „ušui:
sajandü) saa
tõeline usulin
valguse-aeg!
kute minevik
mitte-protest
oma teisitini
sest ja allasu
kellegi hukka
pärast!
Ajalooandm
ilus ja laitma
Usulist fanat
,,teiste" ja „
leidunud prot
rus ja sektis a
sajandi lõpuk
80; ja igaüks I
lise ja õige
Täi ndavjilt s(
testantlik teoll
me oma raami
Revolution'*, ]|
„Reformistic
matust kui en|
Luther mõistis
usk või arvad
omaga. Kord
kes ei aktsept
tan, võib olh
põrgulapsena
tud!"
Näib, et sell|
jaduste hulka
lised asjad 11;
piiskopi avalil
mis, 1527. a.
tele ja kloostri
de ja varade
valitsejate ja
omastamine, a|
kus luterlus
maksma pand j
otsus, katol.
liselt surmal
maalt väljasaj
nikeõiguste vj
tud kinnnisvar!
liiklastelt, kes
ritud usku asH
Teine juhtis
dalvin, keda
teoloogiks Lul
julm mees. Si
seisukohast,
oma võitnalik(
seks: „Igaüksj
et ketserite, jt
nistide ja abi<
mõistmine poi
paljastab teadl
iseoma süUdioll
Uku valitsemis
linn-riigis „m(
katud 500(!)
mer W. Smit
gods"), nende]
sed, kelle aim
kergemeelse l |
tantsimises!
ohvritest oUt(
saim arstiteac
•
V A B A
TOIMETI
avatud j
reedeni!
Toimetajj
Telefonid:
tel.i
KUUl
VABAI
on tasuv
levi
üks toU ühj
kuulutuste
tekstis .;....]
esiküljel . .|
Kuuiutusil
nädala esim|
emasp. hom
nädala teis?]
map. hoi
tel
yäljasj
Helmi Liivl
Leida Mari
Postiaadrcs
9 Parravanl
WiUowdale