Vaba eestlane , June 25, 1981

              Lk. 6 VABA.EESTLANE neljapäeval, 25. j u u n i lÄ - Thurday, Jirne 25, 1981 '
Nr. 48
Samaaegselt Tallinn Festival '81
iüeeleokliste esinemistega, oi! r i t u i taMrikud eri motiividega.
Korraldatud mitu näitust. ICuna fes- ehetekarpe, veimevakk ja maalili-tivaii
korraldajad olid skaudid, siis : se lähsnemisviisiga reljeef maalid,
Oli ka skautlike organisatsiöonide kus rj^migi osa on samast puust
jjv jiende allorganite näitus erlnm- valmistatud, dekoratiivsed on vaa- .
rnis, iga lipkond oli ise orgünisee- de merelt Tallinnale, ees jaht la-rinud
oma näituse osa. Lembitu hei, Tornide väljak. ŠeUesse eesti
lipkonnast oli fotosid tegeyusest, osakonda nagu viiks tee läbi kahe
laule, ^yibupiiss nooltega, sõjanui, ukse, mis ta oma kodu j
fcnunmid Ja nende kõrval looduse valmistanud ja mis on iseenesest
armastust väljendav linnupuur, meistritööd,
jförvaloleV Põhjala Tütarde välja- Esemeile lisandub veel fotode
panek oli eriti rikkalik jä hästi väljapanekuna mitmeid ta töid.
seatiid. Mahukad fptoalbuniid näi- Nende hulgas puhvetkapp, mille
tasid tegevuskrooriikat, deto)ra- eest ta sai 1954 GNE-1 esimese aü-iiivsed
käbikütinlaalused, vormib hinna, kodune sÖögitoämööbel ja
riietus, käsitööd ja õmmeldud nende kõryäi vaated hulgaliselt va-tekstiilist
kaardid. Kajaleidjadjaükele tööriistadele, ni^^^^ vaja
piirdusid peaMsdtfotökroomkaga-sellekuj töötlema
laagreist. Vu-u ja Kalevi väljapa- seks.
Torontos toimusid eesti skaudinoorte kergejõustikuvõistliised. Pildil vaade kohtunike lauale |a üldkorral- nekutes oli Viru lipkonna lipp, me- Kolmas näitus toimus väikses
dajaile, seisavad vasakmlt Tiia Kütt, B. Lindre, Xia Pikkov ja S. Kask. Foto: Vaba Eestlane reskautluse vormiriietust, fotosid, saalis. Seal oli väiksemaarvulisi -
Omaette oli skm Boris Kulli töid mitmelt noorelt. Martin Kaba-skaudimeenete
väljapanek, kus liit abstraktse kallakuga fotod,
mitmesuguste asjade hulgas oli Peeter Pajoselt fotod inimnägu-kadakane
kepp, iriis .tehtud juba dest ja loodusest, Martin Ärikelt
Valgamaal ja pinud kaasas põgeni- naisfiguurid, Tiiu VaikläK fotpsid •
ku teekonnal, laagrimüts 1939. aas- ja sisekujunduse kavandeid. Mihkel
Taani noorte rahvusmeeskonda^^^^'^'™^^^®*^
jalgpallis on võetud eesti noor Uno ""^ ,,Nii sündis eesti skautlus p a r e l l e ja joonistusi, Ä. Luigelt plii-
Helk, Taani riigiarhiivi ülemarhi-^»^"^^^'^ o,^c»nn«i.*nci 4a iworfjn v.hfrnif
ÄüVOKAÄT-NOi^AU
P.oom ia§2, Royal Trust ToweS
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, T«ront® ,
mt, (Bay & King) M5K lK7
Telefon: 8^
ž4-timdi telefoni valveteenistus
noorte rahvusmees
konncss
Spordipäev iesf i noored edukad
atsijoonistusi ja Martin Vahtralt
vaari Vello Helgi poeg. Taani Mõlematelt, skaudi- Ja gaidimale- suureformaadilisi õlimaale, fotosid
noorte rähvusnieeskond on eiid vait oli mitmesuguseid esemeid ja ja E. Rubergi maailmale lähedane
kvaliftseerinud Euroopa meistri- Jnärke. Skautide-gaidide tegevust külmutustehniline akvarell.
133 Richmond St. W., Ste 7®5
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7972
ADO PARK, Q.C.
EETHERINGTON. FALLIS
&
PARK
iidvokaadid-notarid
865 Bay St., Süite 401. 3634451
õhtuti 447-2017 või 929-3423
Long Islandis kergepystikys
. K ATnxxr Tnrcov Vnctirnniirio \ro7'06^ võjstlustgle, wils tolmiivad Läänc- kirjeldav näitus seoses Karavani ..Näituste poolel oli veel video- i S l S S t . S : saksaga. Long Islandil toimus juunikuu esi- jõustiklastel on kevadhpoaeg lõppe- ™aik„ul5p„,. Ka W v«i TalHnn Fesüyaliga on seekord skrUniU esUatavad
mesel nädalalõpu! üsna arvuka mas. Seda näitavad ka tulemused,
osavõtjaskonnaga; Kaugemaks kii- mis on tunduvaltparanenud.
Mseks oli Kaliforniast saabunud • j^^^^^^^^, saavutas tütarlaste
1932 a. olümpiamängudest osa- ^^^^^^^^^^ g^j, Engel kaks ..hõ-võtnud
,a kunagme Eest. rekordi- 3 ^.^
mees pikamaa jooksudes Alfred
si on kväliftseerunud, ent teises viiendat aastat, kus korraldajaiks videofilmid ja erimaksu eest H,
grupis. on olnud B. Lindre ja V. Piigli. Hu- Kabali ESTO-80 diapositiividest
vi väljapanekute vastu oli elav. koostatud audio-visuaahie pro-
Kõrvalruumis oli Otto Rannamäe gramm, mis hiljuti esmakordselt
puunikerduste ja -voolimise tööd, esitati Eesti Kunstide Keskuse lau-
Soomes, Väntas mängudel sai uiis peagu täitsid terve klassiruu- reaatide ja stipendiaatide õMul.
Maasik Spordipäev oli arvult kahe- ^^^^ ^ ^^'^^'^ Martti Vainio 5000 m jooksus mi, väljaarvatud laud Jaan Laanis-kümnes,
mistõttu juubelipäevale oli ^^^"^^ ^""^"^ Lakewoodi esm- ajaks 13.34,54. Tapani Haapakos- fte tehtud kanneldega, mis on nii-,
kogunenud palju esimese spordi- ^"^^^ saavutas vastavalt 5.26,0 ]^[ hüppas teivast 5.50, Arto Här- võrd suurteks ja mitmekiUgseiks Morglt Vila
päeva korraldajaid ja osavõtjaid. ^ -^^-^^'^ min,). könen viskas oda 85.88, Antero tehtud, et moodustavad juba kont-
• tennisevõistlustest osavõtjaid oli Poistele on endiselt edukas Ro- P^^onen sai 85.48; 80. m meeste sertkandle. 0. Rannamäelt oli .g|,x--
16, kus üksikmängu võitjaks oli bert Tupper, kes oma lemmikala - hu ka tuli uus mees. Matti Napari komplekt kiriku aitan küünlajalgu, OpilOSOnTU
noor Gunnar Salumaa, teisele ko- kuulitõuke kõrval on tõusnud veel- ^'^^^^ . ^""^^ maitseku- ^^^^^ ^^^^^^ p^^^^h York
hale tuli Joseph Vaitkus ja koi- gi paremaks odaviskajaks. Oceani ^ , .. , '^^^ töodeltud. Teme osa oh tema keslcraamatukogu ruumis Margit
maridaks Ilmar Usvel. Paarismän- maakonna koolinoorte esivõistlus- . " tõenaoliseks, et ten- loomade maailm, kus oli eksooti- viia klaveristuudio õpüasõhtu. 27
. . . . . . . . . . , nis voetakse olumpiam^^^^^^^ ^J^J^f^^^^^J"^^: õpHast esitasid näiteid õpinguist
oma vanemaile ja sugulasile, üle
piakomitee töötoimkonna" ^ IZ\ Tmt Z^Z^Zn^Z^f^ 7^ i.- nnpelkr ttnullfe^bh dsikiskkii llõõnpllfikkiuillft lkcäai^e<s!ooIlpe- ju^^^ 3» aga Ka sjsimat KUj^averistuüdios õpivad kümmekond
va ^asta: sügisel-Baden^B^^^^^ naisfiguur „Palüvnäin<e^^
TÕNU TOOME
B.A.Sc., LLB.
ADVOKAAT - NOTAR
¥<Drkdale Place, 1 Yorkdale Roaö,
Süite 207
Toronto, Ont. M6A 3Ä1
Telefon 781-5556. 78D-7579,
kodus 489-6709
MÄMÄTUPIDÄJÄD
gus olid võitjad G. Salumaa ja J. t e i l ia 2 mail Toms RiverisC osa- '\ tTnoo " i " " l ^ i ^ " ^ " " ^ " " ^ Ust ja tavalisi loomamgi esmcia-
U u s , teisele kohale jäid ulmas S t aid Zi^ZTX Z i ^ e s ^ T : ' i^^^^^^^^^^ voolituina, i,is näitas
Kärner ja Eduard. Salumaa. viskes üllatuslikult hõbemedali, tu- ^Tako^ee t S ^ ^ ^ e^^m' '"Tu «"^^"f"^^!*'.
Võrkpallivõistlusel tuli esikohale lemuseks 53.24 m. Päev varem toi- Ä l f b si Ä l S t kSe^ '"•'^f' / l ' 'l''"" i r
lätlaste meeskond, teiseks jäid munud eelvõistlustelt pääses '"^'^ "T^ ^^1^' ~ auudusvajadust. Nende kõrval oh
New Yorgi Seeniorid, kes parima edasi neljandana ~ 51.79 m.
eesti meeskonnana said E. Lonksu
Mälestusauhinna. Kolmandaks jäi OUes veel meistrivoistmstest Vr"'" . ; " T i ' : ""^TH Pdäläni «^"siikku, miniatumis
New Yorgi Esto meeskond. • -soe" saavutas R. Tupper paar peJ^apau, suigpaii jm jmu esiaigui ^gtaysgi^ja^e tapitöötlustega, ehe-kinnitamisele.
Teised uued spordi;
meistrivõistlustest ^^^^ nagii judo, ^ rull-uisutamine^
Nende tööde kõrval oli ka raken­duslikku,
puhvetkapp miniatüüiis
eesti noort. Külalisena esines Tüa
Pihl Tiina Kiiki akordionistuudiost.
Yorgi veel vastuvõtmata. Tennis ei ole
0 P T I C A L ÜDI 0 Ltd.
1 lua tPnnk<- vni«tiii«Pi A U nmctp Päeva hüjem Mubivoistlusel Point '.Y';'. tekarpe, skautide laagrimärke.
^' SpHMID, saksa optik
Laua-tenmse võistlusel OÜ poiste . _ _ ,i , , snski esmakordne olumpiamangu- ^ - v t i- Suur valik euroOna nriUiraäme:
nnrim M MpHnvPrn 9^ M Pleasaufis, N.J. kaksikvoidu! Odas ,.,^5 Suurt tööd on nõudnud puureljee- ^eiss L X ^ ^ ^
Chai'tered Accoun&aBt
SS Universit^ Ave., St©, «W
Tel. 862-7115
Ti^ronto, Ont. M5J im
klassis parim M.McGovern, 2) N.
Liäpunov ja 3) G. Salumaa. Mees- " ^^-^^ ^ ^"^^^
teklassis- G. Salumaa, 2) A. Sokk
ja 3) E, Vaitkus.
Kergejõustikus võistlesid tütar-
14.78 m.
del, seda mängiti juba 1898-
1924, siis oli selle liigi valitsejaks fid, sellises vo.rm..is. oJn VIi ru väraVv ,
Inglismaa, saavutades 37 võimali- Shakespeare sünnikodu, kus maah-kust
16 kulda, 14 hõbedat ja 15 ««ile. Uheks
pronksi kogudes 227-st punktist ®saks väljapanekuist oli eesti nurk.
lapsed kolmes klassis, poisid kuni dunud osavõtjaid, kuigi ujulat ka- 91. Järgmine tennismaa oli Prant- ^uis on kasutatud eesti etnograaf5-
14-aastaseni viies klassis. Ujumis- sutati rohkearvuliselt vabaujumi- susmaa. Ka Soomest oli 1924. a. ^is^ mustrit ja tarbekunsti aluseid,
võistlus tuli ära jätta, kuna ei lei- seks. " • Pariisis neli mängijat. suur Eesti vapp, mis ühest
Spetsialiseerunud eontact lensMe
alal
1586 BLOOR ST. W. 1 tänav Sääse
pool Dundas'e subway'd
TELEFON 535-6252
„Vaba' Eestlases*' nr. 45 ilmu­nud
Eesti Kirjanduse Sõprade
koosoleku.kirjelduses on märgitud,
et juhatusse valiti ametita liikme­na:
Oscar Müllerbeck, peab olema
Harri Mürk.
il9nillllllil]llililiiliillilllillliiiiiillillinilliiil{1!il!{lü!ll9i9il0Sllilillill0li089»^
^atfhias Johamii Ehm
iSHiitiiiiniiiinsüMiiiiiiiniiswiniiiiiMiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
A. Leppiku teisendi järgi haka­tud
Jaani ajal Kõima mõisast Pa­rasmaa
mõisamaanteed ehitama.
Jaan läinud teetegijate juurde ja
ütelnud, et sinna ei. või teed teha,
vaid sinna, kuhu ta kirves maha
kukub. Visanud kirve õhku. Jaani
nõudmise peale tehtud maantee
sinna, kuhu kirves kukkunud. Va­kamaa
jagu olnud uut teed juba
valmis, ka kraavid teel kõrval; sel­le
tee tegemine jäetud pooleli. Se-:
da pooleli jäetud teed võid praegu
Uraküla Kurni heinamaal näha.
Nüüd on Parasmaa ja Kõima
vahel ammu ilus maantee olemas.
Mihklist Võhmasse läbi soo ei
pääsetud vanal ajal sugugi, olgu
siis talvel. Kord läinud Jaan talvel
jalgsi üle soo Võhma. Külamees
sõitnud hobusega järele. Jaan pa­luma:
j.Võta reele!" ^
Külamees võtab.
Jaan varsti ütlema: „Lase tulisti
sõita!"
Külamees sõidab.
Korraga • Jaan .hüüdma:: . „Pea^
kinni!"
Külamees peab. Jaan põõsasse,
lõikab tubli kase malga, laasib ära,
virutab külamehele kolm korda
malgaga selga, üteldes: ,jPea mee­les,
siit tehakse maantee läbi!"
Nüüd käibki maantee läbi soo
Mihklist Võhma. Maanteed hakati
mõlemalt poolt korraga tegema,
keskel ei läinud otsad kokku, tek­kis
vinkel.
Jaan käinud tihti Võhma mõisa
põllul, malk seljas. Kord tulnud
Jaan suure rutuga, tunginud teo­mehe
künnihärgade vahele. Ise
hüüdnud: „Pea kinni! Mul tarvis
sihti ajada! Siit peab maantee läbi
minema!"
Virtsus Käbaja laiul ja Türni
rannas sõlminud ja keerutanud
Jaan kase ja pihlaka oksi kokku
nagu kolmekeelist paela. Ise ütel­nud:
,,Neid ei tohi maha raiuda,
need on laevameestele teemär-giks!"
Neid teemärke on praegu
veel näha; rahvas' hüüab neid
„Järve-Jaani nidumisteks". Neid
märke ei tohi maha raiuda.
• Kord tulnud Jaan Kloostri luha
äärest, kahl roogu õlal. Lihula li­gidal
hakanud sihti ajama. Lihula
mõisa põllul kündnudi teomehed.
Mees jõudnud Jaani ette härgade­ga.
Jaan hüüdma: „Seisa!" Mees
peatanud. Jaan pannud sihi tiku,
roo kõrre härgade vahele ja ütel­nud:
,,Siit hakkab Penija ja Lihula,
piir läbi käima!" Maamõõtja aja­nud
nii sihi, kuidas Jaan määra=
nud.
Teiselt poolt Kalli vene surnuae°
da pöörab väike maantee Palatu
mõisa. See tee puudus 18, aasta­sajal.
Järve-Jaan käinud kord
praeguse tee kohal, keeranud hei­namaal
põõsaste otsad tähisteks ja
seletanud, et sealt hiljemini maan­tee
läbi tehakse.
Nii tehtudki hilisemal ajal.
Kord kuulutanud Jaan: ,,Kui
tee kahe küla vahel saab paranda­tud,-
saavad inimesed sealt välja
aetud!"
Eks vene sõjavägi ajanud Kuke-sella
ja Väitrepea küladest rahvast
välja; seletab A, Leppik.
Järvekülas löönud Jaan ühe ai­da
palgi sisse kurvega kohn ram­mi.
Klisimuse peale, mis need tä­hendavad,
vastanud Jaan: „Siit lä­heb
piir läbi!" Koonga valla maa­de
mõõtmise ajal pandudki aida
ligidale piir.
Karistused
Icirikypostii
Vana praost Glanström (1768—
1819) pidanud Mihkli kirikus jut­lust.
Jaan istunud kantsli all, ka­dakane
kepp käes. Praost rääki­nud
taevariiki saamisest. Korraga
põrutanud Jaan kepiga pingi nur­ga
pihta, hüüdes: „Enne sa ise
taevariiki ei saa, kui sa meie 12
palvelaupäeva kätte ei anna!"
(Vanasti pühitseti 12 apostli auks •
12 pühapäeva, ehk nii nimetatud
12 palvelaupäeva. Missuguses
ühenduses praost Glanström nen­de
palvelaupäevade kadumisega
seisis, on teadmata. Jaan nähakse
nõüdmid olevat, et rahvale need
12 pühapäeva tagasi antakse, mis
oli teoorjuse ajal arusaadav nõud­mine).
Eks praost Glanström kaevanud
Jaani peale jutluse segamise pä­rast
kohtusse. Jaan kutsutud koh­tusse
aru andma. Ühed arvanud,
et poole aruga Jaani ei maksa nu­helda,
teised jälle seletanud. Jaan
ei olevat sugugi loll, et oma tegu­de
ulatavust ei käsita. Lugu lõp­penud
sellega, et kohus Jaanile ki-rikupostisnuhtlust
määranud —
vitsu, teavad mõned seletada.
Jaan seotud kirikuposti kinni.
„Missuguse süü pärast mjnd nuht-lefe?"
küsinud Jaan kõrval seisvalt
kifikueestseisjalt.
„Sellepärast, et kirikus praosti­le
vastu rääkisid!" seletanud kiri­ku
eestseisja.
Jaan vastu: ,,Mind ei lubata ki­rikus
kõneleda, aga aeg tuleb, et
kirikus pilU mängitakse! Pill
hüüab, kogudus vaikib!"
Kiriku eestseisja ei pannud Jaa­ni
seletust tähele, vaid käskinud
Jaanile nuhtlust anda. Jaan tõm­manud
peksuposti maa seest välja,^
läinud postiga talli taha vainu pea­le,
ütelnud: ,,Siin peab peksmise
koht olema, aga mitte püha koja
ukse ees. Praegu on mul jõudu, et
oleksin võinud visata vastaseid üle
kiriku katuse; ainult liäbi pärast
jätsin seda tegemata!"
A, Leppiku teisendi järgi kõne­lenud
Jaan õpetajale ikka kaasa,
õpetaja kaevanud Jaani jutluse se- ^
gamise pärast kohtusse, kus talle
karistust kirikupostis mõisteti.
Kui Jaan Mihkli kiriku juurest
lahkunud, laotanud ta käsi laiaU.
Kohe käinud ta ees nii kange tuul,
et põllul viljakuhilad maha kisku­nud.
Sest saadik hakkas rahvas Jaa­nist
suurt lugu pidama. Keegi ei
tohtinud temasse enam puutuda.
Pilli mängimist kirikus seletab rah­vas
oreliks, mis Jaani ajal veel'
puudusid; Teisendi järgi sõnunud
Jaan: „Härjad hakkavad (pannak­se)
kirikus möirgania!" Viimane
ütlus tähendab rahva seletuse järgi
niisamuti orelit.
Teisendi järgi ütelnud Jaan ki­rikuposti
maast välja tõmmates:
„Kaua ei ole sul enam au^ et ini­mest
hulga ees sinu küljes peks­takse!"
Kirikupost oli veel õpetaja Feld-manni
ajal (1901) alles, seisis aida
peal lakas. Kuhu see viimaks jäi,
ei tea keegi, Peksurauad seisnud
õp. Leziuse ajal (1888—1901) kir-jutustoaSj
kust nad arvatavasti fal-linna
või Pärnu muuseumi viidud.
Kord ihunud õp. N. Aunverdti
teadete järele Jaan laupäeva õhtul
pärast päikse looja minekut vikatit
teravaks. Teised küsinud: „Jaan,
mis sa nüüd hakkad tegema?"
Jaan vastu: „Mul tuleb kõva töö
ette!"
Hommikul nähakse: pooled
Keblaste mõisa linad maha niide­tud.
Tuleb välja: Jaan niitnud.
Jaan võetakse kinni. Küsitakse:
„Miks sa linad maha niitnud?" '
Jaan vastu: „Nõnda saab üks­kord
meeste päid maha niidetud!"
Selle eest mõistetud Jaanile jäl­le
peksa.
Mõned arvavad, Jaan targuta­nud
selle ütelusega enamlasi.
Teisend tunneb veel järgmist
peksu põhjust: saksad elanud väga
kurja elu, Jaan noominud neid.
Asjata. Viimaks hakanud ta neid
lõukoerteks ja türgi huntideks
hüüdma. Selle üle pahandanud
saksad ja mõistnud talle peksu ki-rikusambas.
(K. Jungermann Virt­sust).
Lugu näi,b mi olevat, et Jaan
enam kui korra kirikusambas peks­ta
saanud. Vähemalt tuntakse sa­masugust
peksulugu ka Hanila ki-rikupostist.
A. Reimanni teadete
järgi saanud Jaan koguni kolme
kiriku k;aristusesambas nuhtlust.
Iialgi ei kaevanud ta oma valu,
vaid ütelnud igakord „Aitäh!" tThe
posti kohta sõnunud Jaan: „Kaua
ei ole sul enam seda au, et inimest
sinu küljes pekstakse,"
Kuna ühed arvavad, et Jaan ju­ba
esimese hoobi järele posti maa
seest üles tõmmanud, saab ta ena­muse
oletamuse järele ometi mää­ratud
nuhtluse kätte, ilma et sel­lest
valu tunneks. Ses tükis laseb
rahvas Jaani vanu prohveteid või­ta,
sest neist ei kuule me kusagilt,
et nad valu ei oleks tundnud. Jaa­ni
prohveti vägi võidab isegi valu
ära, nii et Jaani keha valusaid
hoope ei tunne. Ka kirikuposti
maa seest iseenesest väljatulemine
, on problemaatilise loomuga. Hani­last
teatab J, Jungermann järgmist
juhtumist; Jaan seletanud: „Nuum-härjad
pannakse kündma! Nuum-härgade
pead võetakse otsast ma­ha!"
(Jfärgnebl)