1983-10-25-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
t
i
Lk. 6 •VABA EESTLANE- teisipäeval, 25. oktoobril 1983',— Tuesday, October 25; 1983 Nr. 78 Nr. 78
Päikesepaisteline stigispäev (3.
sept. /83)ali spordiplatsile meelitanud
arvukalt võistlejaid nii noori
kui ka veterane. Järgneval koosviibimisel
konsul Aarand Roos
toonitas oma sõnavõtus Spordi-
.päevade tähtsust kui rahvast ja
eriti noori ühendavat sidet.
Tenniseturniiri võitis Leo Kase,
teine Vello Niemann ja kolmas
Enn Klünnapas.
Võrkpallimängud võitis New
Yorgi E.Ü.S. meeskond koosseisus:
A. Elken, E. Künnapas, T. Kihn,
C. Skonbörg, T. Tomson ja K.
Vellenurme. Teiseks jäi N.Y. Läti
meeskond, te vareniält on tei
b a l t võitnud eestlasi. Kõhnas
koht kuulus Long Islandi meeste-
E. Lonks, M. Maasik, E. Par^
• ma, N. Panna, Sokk ja jH. Vel-lenurme.
Kettaheide: (2 kg) 40+ A. Roos
20.38; 45+ — M. Maasik 24.18;
(1,5 kg) 50+ — N.. Parma 29.58;
55+ L. Kase 17.95; (l.kg) 60+
— V. Vaher .22.41; 65+, — N.
Kasak. 18.41; 70+ ~ A, Skon-berg
24.40.
Odavise: (0.8 kg) 40+ — A.
Roos 27.00; 45+ — M. Maasik
31.92; 50+ — N. Parma 34.17;
554. _ L. Kase 23.57; \i0.6 kg)
60+ — V. Vaher 26.15.
New Yorgi osariigi - masterite
ärieng näitab, et neil on M k vanuseklassid
40-st 70-ni esindatud
ja Had võivad juba praegu 20
meest jä ühe :naise Väljapanna
ESTO-84 raames korraldatavale
riikidevahelisele „karikavõištluse-iesti
muinasjufte inglise
toikinyd Giseio McBride
MUINASJUTTU JA KOKKUVÕTE ,,KA1J;YIF0IAJS
$5.75-- 50 centi postikidiB ^
Saadaval Vaba Eestlase talituses
MAARJAMAA kirfastuselilmun^^
raamatud miiiigil Vaba Eestlase talituses
Heiki
käärul.
oma isa Tõnuga tennise faarisMämgii vMsttasel Jõe-
Foto: J. Säägi
esimesi kohti:
4 a. ja
60 m
Kaugus — K. Olvet 1.88; K^gus
M. Äürisepp 70.
7—8 aastastest poMe§t A.Olr
ifet saavutas 60 m ---|2,2- kau-gus
— 2.59, kõrgus 85.
M. Müürisepp 13,0;
11—12 aa)staste klassis saavutas
I Maasik 106 in — 18,5, kaugus
4- 2.82, kõrgus ^ LOO.
. 13—14:' aastastest' N . Liapunov
)as kaugust --3.43„
Kölnis püstitati 28. aug.
mairekord teivashüppes 5.82; mille
saavutas prantslane PierreQumon.
See on sentmieeter rohkem venelase
Ppljakc^i niniel kaks aastat
pbud rekordist. Neli päeva hiljem
ie T; Vigneron tegi 5,83!
TODRUlOJDž V
7—8-öastasedt
Maasik 12/7; kaugus JC Vaher
t;66; kõrgus --IR. Maasile 60.
v J—10:; aastastest. ]L.: Müürsepp;
saavutas 60 m — 12Ä käugu&—
2.13; kõrgus-!-85. ^
MASTERITE: tag^^eiäs;
^ 60 ni jdoks: 45-^ : klass — S.
eapunov 9,2^ 504^>-^^C
punne 11,6.
^ 100 m j o A : 404- !-—A. Roos
i lõpul peetud kerge-jõustikumäävõistlusel
edestas Eesti
võistkond Grausiat 158 punkti-
•gä:144'vastu; ;:
.-•-^
Heino Puuste odaviske tagajärg
94.20 on kõigi aegade seitsmes tu^
lemus
• Merike. Sikemäe laskis; tänavustel
Eesti amburite sisemeistrivõistlustel
600 võimalikust 599 silma^^^
Ametlik sisetippmark kuulus USA
meeslaskurile Ervin Myersile 598
ga. ;-^
•,8; 45+— V. Niemann 14,1;
554. Kase 16,a
Kaugu^iiüpe: —- A. Roos
4.57; 45+ — V. Nieman 4.10;
50+ ^ K: VeUentmne 3>90; 35+
"--••t.K:ase3.29.^";V-;-^^^ .•:^:';
1 ^ (16 nl.) 40+ — A.
.Roos 9.06; • ;45+ M.: Maasik
10.40; (12 nl.) 50+ K: Vellenur-ine
li:03; 55+ — L. 'Kase 8.88;
<4 kg> 65+ — H. Kniüsimägi
-; Arvo;;T6ots,;• Ökup.'Eesti;Haridusministeeriumi
kehalise kasvatuse
osakonna juhataja, analüüsides
üldhariduskooli õppeplaani
leiab, et kehalisele kasvatusele nähakse
ette nädalas kõigest 2 tundi.
Vaimse töö koormus on 27.5 tundi
nädalas, millele lisandub kodü-ülesannet
© täitmin© 12—18 tunni
•võrra. ;
tJlieteistktene õ^^ jooksul
on lastel kokku 770 tundi kehalist
kasvatust, mis jaguneb alade
kaupa tundidesse:
Liikumismängud (1.-3. klass) 71,,
tsiviilkaitse (Ž. kl.) 6, teooria (4.-
•11. Jcl) 16, reservtunnid (4. 11.
kl.) 48, sportmängud (4;-ll. kl.)
152, maadlus (7.-10. kl. poisid)
24, Ihivõimlemine (7.-10. kl. tüdrukud)
24, kergejõustik 128, uu-sataminel42,
võimlemine 183.
Siseujulaga koolides, neid on
22, tehakse ujumist 12 tundi re-servtundide
arvelt. Koolide liiku-misvaegust
parandab osalemine
spordisektsioonides, kus harjutab
74190 õpilast. Lemmikaladeks õn
kergejõustik; 13410, korvpall
10129, suusatamine 8050, laske-sport
5505 ja võrkpall 5326 osalejaga.
^ . ;V::/v ••••.•'-• ^
' ' • • • • • • : ' ' ; ' - ^ ^ ^ ^
Augustis Mosfcvas peetud Nv
Liidu noorte äerutamismeistri-voistlusel
pärnulased^
ja Uko Kõrge tulid esikohale ka-hesüstade
1000 m distantsil.
;•••;:•:;./> ••'v^^^^^^ •
Maadlusveteranide IX Spordi-:
mängud peeti Paekülas augüstilõ-pul.
Koos oli üle 50 veterani.
Avaparaadi eesotsas sammusid
olümpiavõitja Kristjan Pal^alu,
maailmameister'August Englas ja
N. Liidu meister Jaan Roots. .;.
;-^:;v-\^;.-^^;;'i«r^,:-: •
Gorlovkag toimunud ametiühingu
meistrivõistlusel Gennadi Or-ganov
parandas neljandat korda
Eesti rekordit 200 m jooksus, saades
augustis käsiaj aga 20,7 sek.
Kalevlane Tiit Sokk, 190 cm
pikk, tõi Baleaaridel peetud korv-pallijuunioride
Maaihnameistri-võistluselt
hõbemedali N. Liidu
võistkonnas.
A L E
Jaciii Ehlvest II
N. Liidus toimuvad samaaegselt
malemeistrivõistluste poolfinaaltur-niirid.
Volgodonskis on mänginud
edukalt Tartu ülikooli üHõpilane
Jaan Ehlvest. 8. voorus ta austas
suurmeistri Ratmis Holmovi, 9.
voorus viigistas suurmeistri Sergei
Dalmatoviga, 10. voorus viigistas
Valeri Loginoviga. Turiiiiri juhivad
Ehlvest ja Sveshnikov 7 punktiga.
' ^•^';:/•;.'• ••^j- ••' ;•• :.
Nikolajevis mängib teine eesti
noor maletaja Lembit 011. Ta viigistas
8. ja 9. voorus partiid meister
Konstantin Lerneri ja suurmeister
Sergei Mak^tsheviga;
10. voorus katkestas ta partii Si-deif-
Zadega Ollile heas seisus.
Turniiri juhib K. AssejeV 7 punk-
Jüri Uluotsa ^Eestlaste lepingud võSrostegB "SM.
(saiaiidil^ ................ .....^^^
Uka Maasing „Uda TooneSs
UkD M a a ^ ^Piiridele Pyydes*^
5,poety estoni** eesti Imde
EaljQ L e ^ — Deatfa has a Child^ Eyts ..........
S^oo Salo yälis-Eesti pnioodfta ..........
V. Salo — Riä ja IdrHnid . ^ ^ .
Aitfühnmg zn der Etnischen Sprach (Edmene
eeäti keele grammat&a ja s^anamatiB
H. StahU snlest aastal
Reedik WHIem WOmaimi ^Yaimid'' . . . .
Blaise Pascal --Mötted^^^..^...
Antonio Possevino » Kiri Mantoya fiaerfisoghnsali
Arno VBialeniin —^ Kunstnik eesli kkjanduses ....
Aarand Roos — Juntide kuningas TaDfamas ....:
nöna Laaman — Üks üsna kerge Iwi^
Kaugver — 40 küünalt
R. Tagore — Piniv§japõlm
— Jnmriaga,
6.—
4.—
6^
4—
6.—
1
PLUSS SAATEKULU 5© c IGALT RAAMATULT
Kutaisus tbunub na iste turniir,
kus Leili Pärnapuu alistas 9. voorus
Bahhareva. Juhib ' ',5 punktiga
Eoor leedulanna K. B aginskaite.
tis Käärikul esinev Tartu
Riikliku ülikooli kergejõustiku
võistkond võitis üsna suurelt
Moskva Riikliku ülikooli punktide
vahekorras 167:138! Eestlaste alade
võitjate paremad ; saavutused
olid: Taimi Konn, kaugushüpe
6.13 m; Katrin Rehemaa 400 m
jooks 55,9 sek; Gennadi Organov
400 m 47,4; Ain Evard kõrgushüpe
2.20 m; Neinar Seli vasarahei-;
mmqil VABA EESTLASE tdlitffises
LOOME
esfi rafivüskultuurrioomingupäev^
23.-»30. liugel 981 Joek^
Album pildis jci sõnas U
Hind $15.— pluss saotekulu $ 2^
kordnstrülds T. E. S. Täiendudcoolide XVH
väljaandena huvitay laste- ja nporsoojutt
M. SILLAOTSA
postiteel: L. Mariey, 9 ParroFano C^ourt, WfllöwdaSe^
Ont M2R 3S8 või j,V8im Eestlase^' talitusest
HIND $4.00 — posdted $4.75
järgnei^a Eestil
l i t l^ liikuva ee^^^^
sündmuste kir' 0) :
y.-
Need tingimused oleks praktiliselt
tähistanud Eesti iseseisvuse
taastamist ning. sakslased polnud
nendega iiõiis. Mäe jäi
W etteotsa> kiiill aga fjuüreneš
Uluotsa mõju Oy tegevusele. Ülur
otsa grupeering Ja EVRK arendasid
ülimalt aktiivset tegevust, vaikselt
hakati taastama iseseisvusaegseid
organeid ning tegema ettevalmistusi
võimu ülevõtmiseks saks-
' laste lahkumisel. Astuti tihedamasse
kootakti teiste Balti vas-tupanuliikurnistegä:
1944. a. aprillis
toimus Riias ille^alne kolme
Balti riigi nõupidamine, kus kooskõlastati
tegevust ning ühtlustati
taktikat. Saksa mobilisatsiooni ot-igal'
juhul toetada, vajalikuks
peeti rahvuslike relvajõudude
löömist, et nende abil vajalikul
momendil võim enda 'kätte haarat
a . - V s ; V
Lootustandva arengu katkestasid
aprillisündmused Eestis: 20.
apr. arreteerisid sakslased ootamatult
ligi 230 EVRK tegevuses osalenud
isikut,. keda süüdistati sak-säväenülikus
tegevuses ning luures
liitlaste / kasuks. Süüdistus rajati
Tallinnast leitud kohvrile^ mis olevat
sisaldanud andmeid iSaksa rinde
kohta. Mõnede arvamuste kohaselt
oli tegemist vene luure provokatsiooniga.
Kohvris leiduvad
materjalid oHd vähetähtsad, nad
sakslastele. Pealegi oli kohvri si-
, dumine EVRK-ga enam kui problemaatiline.
Eestlasi niigi umbusaldavad
sakslased haarasid võimalusest
kinni ning andsid iseseisvusliikumisele
raske hoobi. Arreteeriti
ooled EVRK juhtiva grupi liikmeist,
paljudel õimestus siiski põgeneda.
Osa arreteerituist vabastati
pooled EVRK juhtiva grupi liik-septembris,
yahetult enne Punaarmee
jõudmist Tallinna. Neli meest
saadeti aga Saksamaale koonduslaagrisse.
EVRK Inkmete arreteerima^
andis raske hoobi ka Eesti-Saksa
koostööle; kiiresti hakkas jkäsyama
vastastikune umbusaldus. Aprillisündmused
tekitasid inaal suurt
rahutust, mis levis ka eesti rinde-väeosadesse.
"ühelt poolt kasvas
sõdurite usaldamatus sakslaste vastu,
teiselt poolt tekkis kartus, et
neid ihüüäkse EVRK poolt venelastele.
Kahtlusteks andsid alust
venelaste uskumatult head andmed
Eesti Diviisi kohta. Osa
meestest lahkus. Saksa sõjaväest,
siirdudes jnn. rohelisse leegioni.
Eriti palju jooksikuid oli nõrga
väljaõppe ja relvastusega 1. ja 5.
: piirikaitse-rügemendis. Osalt kõrgemal
pool seisvate eestlaste, osalt
sakslaste nõu4el algasid desertööride
mahalaskmised. Sõdureid kutsusid
deserteeruma ka kommunistide
agendid, kellest osa sõjameeste
endi poolt kinni võeti ja maha
lasti. Saksa võhnude korraldusi
hakkasid iaboteerima ka tsiviilelä-
„ le vaatamata Võeti vabadusse
jäänud • iseseisvusliikumise
juhtide- poolt vastu otsus jätkata
Saksa armee toetamist ning hoiduda
kõigest, mis võiks rindele, kah-oleks
kõik niikumu läbi olnud.
«Arreteerimised käivad ühtelugu,
üle terve maa. õige väikseid mehi
pannakse kinni. Kes^ äga suu lahti
teeb... Rahvas on hirmsat kibedust
täis. Ja osa nooremaid haritlasi
tahab ülepeakaela mingit vastupanuliikumist
organiseerida. See
on ju hea, et on niisugust vaimu,
Äga praegu... praegu peab ida-riimet
hoidma".
,Rahvas järgnes juhtide korraldustele.
Kibedusele vaatamata tehti
kõik rirideolukorra kindlustamiseks.
Tahe end kaitsta tugevnes
veelgi. Hüüdsõnaks kujunes Eestisse
tagasipöördunud adm. Pitkä
loosung: „Vabadussõja vaim ellu!"
tJle terve Eesti peetud kõnekoosolekutel
toetas Pitka võitlust Saksa
sõjaväes, hoiatas asjatu liitlastele
lootmise eest ning kutsus rahvast
otsustavale võitlusele oma maa
kaitseks^ 2. sept. 1944 avaldatud
üleskutses ütleb Pitka: „Omagem
uuesti Vabadussõja vaimu! Kes ei
taha võidelda ja töötada kodumaa
ohtlikemail päevadel, kes kõrvale
hoiavad ja põgenevad — need
teadku, et nende jaoks ei ole
ehiam kodumaad. Põlgus ja häbi
saagu nende osaks. Neid sõnu lõpetades
võtan relva ja astun võitlejate
ridadesse. Ma jaksan veel
relva kanda!"
Aprillislindmused andsid iseseisvusliikumisele
küll raske hoobj,
kuid ei suutnud teda ometi purustada.
1944. a. juulis loodi Stokhol-mis
EVRK Välisesiridus, mis seadis
oma ülesandeks Eesti oliücorra
tutvustamise jä sideme loomise
lääneriikidega. Viimane esindusel
üldjoontes ka õnnestus, nii et järgnevad
sündmused Eestis toimusid
lääneriikide vaikival nõusolekul.
.Mingit..; konkreetset .abi ...Läänest
siiski ei saadud.
Samal kuul taastati endiselt
laiemal alusel EVRK. Nüüd kuulus
sinna ka liikmeid Uluotsa ringkonnast.;
EVRK lähtealus laienes
ja tema mõju rahva hulgas kasvas
tunduvalt. EVRK etteotsa asus
Otto Tief. Ülesehitustöö läks jälle
täie hooga kauna, väärtuslikku
aega oli agä liig rohkesti kaduma
läinud, seda ei saanud enam millegagi
korvata.
Pitka hakkas mehi metsast välja
tooma ning looma neist löögi-üksust,
mis kandis tema nime. Salgale
õnnestus hankida ka mingisugune
relvastus, sõjalist väljaõpet
saadi teatud määral Pitka enda
juhtimisel. Ta omandas metsavendade
hulgas laia kuulsuse, teda
peeti „kõige õigemaks meheks",
ning Pitka juurde voolas rohkesti
mehi. Kahjuks oli salka astujate
hulgas palju ka lihtsaid nahahoidjaid,
kes lootsid sel teel otsesest
osalemisest sõjategevuses kõrvale
hiilida. 600-meheliseks kasvanud
salga ülesandeks pidi olema EV-RK
aktsioonide toetamine, vajalikul
momendil, kuid arvestati ka
Eesti sattumisega uue nõukogude
okupatsiooni alla. Siis pidi Pitka
poistest saama vastupanuliikumise
algrakuke. Sama kurss oli võetud
EVRK korralduses nr. 2, kus nõuti
rahvalt vastupanu nõukogude
võimule. Taandumisel tuli kaasa
võtta kõik väärtuslik, vaenlase tagalasse
jäänud üksustel tuli jätkata
võitlust. Maa vallutamisega ei tohtinud
vastupanu veel lõppeda.
NARVA J A SINIMÄED)
1944. a. kevadel oli Saksa olukord
oluliselt halvenenud, liitlaste
ülekaal muutus järjest selgemaks,
6. juunil avati teine rinne, 10.
juunü algas venelaste suurpeaie-tung
Kannasel. Raskesse olukorda
sattunud Soome oli sunnitud alustama
rahuläburääkimisi. Nende
taganttõukamiseks oli yenele hädavajalik
Eesti vallutamine. Pealegi
vabanesid Soome purustamisega
venelastel suured jõud, mida
Võis nüüd teistel rinnetel kasutada.
Sakslastel selline võimalus loomulik
ilt^ puudus: kõikjal kärisev
rinne nõudis pidevalt abivägesid,
mida aga kuskilt võtta polnud.
Jui li- esimesel poolel viidi Nar-va
all ära viis diviisi ja hulk teisi
üksus. Narva jõe äärde olid küll
rajatud üsna võunsad kindlustused,
kuid nende kaitsmiseks ei jätkunud
sakslastel enam mehi. Seetõttu
anti 22.-23. juulü käsk
alustada ettevalmistusi taandumiseks
lühemale ja paremini kindlustatud
tannenbergi liinile.
Samal ajal, valmistusid Vene
väed otsustavaks pealetuögiks.
Korduvad katsed Narva haaramiseks
lõunast polnud andnud tulemusi,
nüüd otsustati pealöök anda
põhjast. 2. A. rünnakupiurkonda
Narvast põhjas koondati 75 000
meest, Auvere tugialalt köhtamis-lööki
andvasse 8. A-sse ca 130 000
meest. 2. A. vastas seisid Relva-
SS Brigaad Nederland, Relva-SS
Diviis Nordlandi osad (ca 27 000
meest), JD 61 ja 228 ning 20.
(Eesti) Relva-SS Diviisi 45. rüge-ment
koos end Narva pataljoniga,
mis kandis nüüd 20. füsiljeer-pataljoni
nime. Kahurväes oli suhe
8:1, õhus oli venelastel väljapanna
546 lennukit sakslaste 49
vastUo
(Järgneb) '
Vajatakse aiii
vappide ajalol
koostamiseks
Nagu ajakkjändusi
ha, olen varem kii
must-valge värvikoh
ning meie hümni ajl
tegelen ma meie va j
käsikirja koostamise)
seoses on mul eesti ül
mišed küsimused:
1. Kes joonistas
Kisti teenetemärgi?
2. Kes joonistas Kai
gi-vapi?
3. Kes joonistas
geristi teenetemärgi?
,4. Kes joonistas Val|
temärgi? .
5. Kes joonistas Rii|
temärgi?
6. Kes joonistas Koll
temärgi?
7. Missugused olid '
ihuarstide, Philip Kan
Hirschi vapid?
8. Missugune oli HK
netemärkide saatus pj
nit 1940. aastal?
Andmeid palun
hüjemalt 31. oktoobril
tal aadressil: Dr. jur.
Terminsvägen 4. S-:
Sweden.
amm
ENNALFI
ADVOKAAT-l
Room 1002, Royal
Toronto Doml
Poffiaadress: P.O. 3:
Ont (Bayft King)
Telefon: 8(9-]
24-tundi telefoni yi
leja
keemiline pu|
,3tamgiiard*^
Soögitaba, elutaba
$59.9!
Pensionäride kortereU
dns. Samuti akendel
Peeter Va
Tel. 690-4^
Pal{nd eestlased m<
ei tea
et teen igasi
raud- ja pui
knmtide üml
B. RISTMAGI, tel.
VABA EES'
TOIMETUS JA
avatud esmaspj
reedeni kella 9-1
Toimetaja H. Oji
tel.481-53:
Telefonid: toimetus
talitus
KUULUTi
VABA EESTL]
on tasuv ajalehe
leviku tõtt
üks toll ühel veei
kuulutuste küljel |
tekstis . . . . . ..
esiküljel
Kmdotasivõel
nädala esimesse aj J
emasp. homm. kelli
nädala teise ajalehti
map. homm, kellj
tel. 444-48:
Väljaspool tööl
Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 25, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-10-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831025 |
Description
| Title | 1983-10-25-06 |
| OCR text | t i Lk. 6 •VABA EESTLANE- teisipäeval, 25. oktoobril 1983',— Tuesday, October 25; 1983 Nr. 78 Nr. 78 Päikesepaisteline stigispäev (3. sept. /83)ali spordiplatsile meelitanud arvukalt võistlejaid nii noori kui ka veterane. Järgneval koosviibimisel konsul Aarand Roos toonitas oma sõnavõtus Spordi- .päevade tähtsust kui rahvast ja eriti noori ühendavat sidet. Tenniseturniiri võitis Leo Kase, teine Vello Niemann ja kolmas Enn Klünnapas. Võrkpallimängud võitis New Yorgi E.Ü.S. meeskond koosseisus: A. Elken, E. Künnapas, T. Kihn, C. Skonbörg, T. Tomson ja K. Vellenurme. Teiseks jäi N.Y. Läti meeskond, te vareniält on tei b a l t võitnud eestlasi. Kõhnas koht kuulus Long Islandi meeste- E. Lonks, M. Maasik, E. Par^ • ma, N. Panna, Sokk ja jH. Vel-lenurme. Kettaheide: (2 kg) 40+ A. Roos 20.38; 45+ — M. Maasik 24.18; (1,5 kg) 50+ — N.. Parma 29.58; 55+ L. Kase 17.95; (l.kg) 60+ — V. Vaher .22.41; 65+, — N. Kasak. 18.41; 70+ ~ A, Skon-berg 24.40. Odavise: (0.8 kg) 40+ — A. Roos 27.00; 45+ — M. Maasik 31.92; 50+ — N. Parma 34.17; 554. _ L. Kase 23.57; \i0.6 kg) 60+ — V. Vaher 26.15. New Yorgi osariigi - masterite ärieng näitab, et neil on M k vanuseklassid 40-st 70-ni esindatud ja Had võivad juba praegu 20 meest jä ühe :naise Väljapanna ESTO-84 raames korraldatavale riikidevahelisele „karikavõištluse-iesti muinasjufte inglise toikinyd Giseio McBride MUINASJUTTU JA KOKKUVÕTE ,,KA1J;YIF0IAJS $5.75-- 50 centi postikidiB ^ Saadaval Vaba Eestlase talituses MAARJAMAA kirfastuselilmun^^ raamatud miiiigil Vaba Eestlase talituses Heiki käärul. oma isa Tõnuga tennise faarisMämgii vMsttasel Jõe- Foto: J. Säägi esimesi kohti: 4 a. ja 60 m Kaugus — K. Olvet 1.88; K^gus M. Äürisepp 70. 7—8 aastastest poMe§t A.Olr ifet saavutas 60 m ---|2,2- kau-gus — 2.59, kõrgus 85. M. Müürisepp 13,0; 11—12 aa)staste klassis saavutas I Maasik 106 in — 18,5, kaugus 4- 2.82, kõrgus ^ LOO. . 13—14:' aastastest' N . Liapunov )as kaugust --3.43„ Kölnis püstitati 28. aug. mairekord teivashüppes 5.82; mille saavutas prantslane PierreQumon. See on sentmieeter rohkem venelase Ppljakc^i niniel kaks aastat pbud rekordist. Neli päeva hiljem ie T; Vigneron tegi 5,83! TODRUlOJDž V 7—8-öastasedt Maasik 12/7; kaugus JC Vaher t;66; kõrgus --IR. Maasile 60. v J—10:; aastastest. ]L.: Müürsepp; saavutas 60 m — 12Ä käugu&— 2.13; kõrgus-!-85. ^ MASTERITE: tag^^eiäs; ^ 60 ni jdoks: 45-^ : klass — S. eapunov 9,2^ 504^>-^^C punne 11,6. ^ 100 m j o A : 404- !-—A. Roos i lõpul peetud kerge-jõustikumäävõistlusel edestas Eesti võistkond Grausiat 158 punkti- •gä:144'vastu; ;: .-•-^ Heino Puuste odaviske tagajärg 94.20 on kõigi aegade seitsmes tu^ lemus • Merike. Sikemäe laskis; tänavustel Eesti amburite sisemeistrivõistlustel 600 võimalikust 599 silma^^^ Ametlik sisetippmark kuulus USA meeslaskurile Ervin Myersile 598 ga. ;-^ •,8; 45+— V. Niemann 14,1; 554. Kase 16,a Kaugu^iiüpe: —- A. Roos 4.57; 45+ — V. Nieman 4.10; 50+ ^ K: VeUentmne 3>90; 35+ "--••t.K:ase3.29.^";V-;-^^^ .•:^:'; 1 ^ (16 nl.) 40+ — A. .Roos 9.06; • ;45+ M.: Maasik 10.40; (12 nl.) 50+ K: Vellenur-ine li:03; 55+ — L. 'Kase 8.88; <4 kg> 65+ — H. Kniüsimägi -; Arvo;;T6ots,;• Ökup.'Eesti;Haridusministeeriumi kehalise kasvatuse osakonna juhataja, analüüsides üldhariduskooli õppeplaani leiab, et kehalisele kasvatusele nähakse ette nädalas kõigest 2 tundi. Vaimse töö koormus on 27.5 tundi nädalas, millele lisandub kodü-ülesannet © täitmin© 12—18 tunni •võrra. ; tJlieteistktene õ^^ jooksul on lastel kokku 770 tundi kehalist kasvatust, mis jaguneb alade kaupa tundidesse: Liikumismängud (1.-3. klass) 71,, tsiviilkaitse (Ž. kl.) 6, teooria (4.- •11. Jcl) 16, reservtunnid (4. 11. kl.) 48, sportmängud (4;-ll. kl.) 152, maadlus (7.-10. kl. poisid) 24, Ihivõimlemine (7.-10. kl. tüdrukud) 24, kergejõustik 128, uu-sataminel42, võimlemine 183. Siseujulaga koolides, neid on 22, tehakse ujumist 12 tundi re-servtundide arvelt. Koolide liiku-misvaegust parandab osalemine spordisektsioonides, kus harjutab 74190 õpilast. Lemmikaladeks õn kergejõustik; 13410, korvpall 10129, suusatamine 8050, laske-sport 5505 ja võrkpall 5326 osalejaga. ^ . ;V::/v ••••.•'-• ^ ' ' • • • • • • : ' ' ; ' - ^ ^ ^ ^ Augustis Mosfcvas peetud Nv Liidu noorte äerutamismeistri-voistlusel pärnulased^ ja Uko Kõrge tulid esikohale ka-hesüstade 1000 m distantsil. ;•••;:•:;./> ••'v^^^^^^ • Maadlusveteranide IX Spordi-: mängud peeti Paekülas augüstilõ-pul. Koos oli üle 50 veterani. Avaparaadi eesotsas sammusid olümpiavõitja Kristjan Pal^alu, maailmameister'August Englas ja N. Liidu meister Jaan Roots. .;. ;-^:;v-\^;.-^^;;'i«r^,:-: • Gorlovkag toimunud ametiühingu meistrivõistlusel Gennadi Or-ganov parandas neljandat korda Eesti rekordit 200 m jooksus, saades augustis käsiaj aga 20,7 sek. Kalevlane Tiit Sokk, 190 cm pikk, tõi Baleaaridel peetud korv-pallijuunioride Maaihnameistri-võistluselt hõbemedali N. Liidu võistkonnas. A L E Jaciii Ehlvest II N. Liidus toimuvad samaaegselt malemeistrivõistluste poolfinaaltur-niirid. Volgodonskis on mänginud edukalt Tartu ülikooli üHõpilane Jaan Ehlvest. 8. voorus ta austas suurmeistri Ratmis Holmovi, 9. voorus viigistas suurmeistri Sergei Dalmatoviga, 10. voorus viigistas Valeri Loginoviga. Turiiiiri juhivad Ehlvest ja Sveshnikov 7 punktiga. ' ^•^';:/•;.'• ••^j- ••' ;•• :. Nikolajevis mängib teine eesti noor maletaja Lembit 011. Ta viigistas 8. ja 9. voorus partiid meister Konstantin Lerneri ja suurmeister Sergei Mak^tsheviga; 10. voorus katkestas ta partii Si-deif- Zadega Ollile heas seisus. Turniiri juhib K. AssejeV 7 punk- Jüri Uluotsa ^Eestlaste lepingud võSrostegB "SM. (saiaiidil^ ................ .....^^^ Uka Maasing „Uda TooneSs UkD M a a ^ ^Piiridele Pyydes*^ 5,poety estoni** eesti Imde EaljQ L e ^ — Deatfa has a Child^ Eyts .......... S^oo Salo yälis-Eesti pnioodfta .......... V. Salo — Riä ja IdrHnid . ^ ^ . Aitfühnmg zn der Etnischen Sprach (Edmene eeäti keele grammat&a ja s^anamatiB H. StahU snlest aastal Reedik WHIem WOmaimi ^Yaimid'' . . . . Blaise Pascal --Mötted^^^..^... Antonio Possevino » Kiri Mantoya fiaerfisoghnsali Arno VBialeniin —^ Kunstnik eesli kkjanduses .... Aarand Roos — Juntide kuningas TaDfamas ....: nöna Laaman — Üks üsna kerge Iwi^ Kaugver — 40 küünalt R. Tagore — Piniv§japõlm — Jnmriaga, 6.— 4.— 6^ 4— 6.— 1 PLUSS SAATEKULU 5© c IGALT RAAMATULT Kutaisus tbunub na iste turniir, kus Leili Pärnapuu alistas 9. voorus Bahhareva. Juhib ' ',5 punktiga Eoor leedulanna K. B aginskaite. tis Käärikul esinev Tartu Riikliku ülikooli kergejõustiku võistkond võitis üsna suurelt Moskva Riikliku ülikooli punktide vahekorras 167:138! Eestlaste alade võitjate paremad ; saavutused olid: Taimi Konn, kaugushüpe 6.13 m; Katrin Rehemaa 400 m jooks 55,9 sek; Gennadi Organov 400 m 47,4; Ain Evard kõrgushüpe 2.20 m; Neinar Seli vasarahei-; mmqil VABA EESTLASE tdlitffises LOOME esfi rafivüskultuurrioomingupäev^ 23.-»30. liugel 981 Joek^ Album pildis jci sõnas U Hind $15.— pluss saotekulu $ 2^ kordnstrülds T. E. S. Täiendudcoolide XVH väljaandena huvitay laste- ja nporsoojutt M. SILLAOTSA postiteel: L. Mariey, 9 ParroFano C^ourt, WfllöwdaSe^ Ont M2R 3S8 või j,V8im Eestlase^' talitusest HIND $4.00 — posdted $4.75 järgnei^a Eestil l i t l^ liikuva ee^^^^ sündmuste kir' 0) : y.- Need tingimused oleks praktiliselt tähistanud Eesti iseseisvuse taastamist ning. sakslased polnud nendega iiõiis. Mäe jäi W etteotsa> kiiill aga fjuüreneš Uluotsa mõju Oy tegevusele. Ülur otsa grupeering Ja EVRK arendasid ülimalt aktiivset tegevust, vaikselt hakati taastama iseseisvusaegseid organeid ning tegema ettevalmistusi võimu ülevõtmiseks saks- ' laste lahkumisel. Astuti tihedamasse kootakti teiste Balti vas-tupanuliikurnistegä: 1944. a. aprillis toimus Riias ille^alne kolme Balti riigi nõupidamine, kus kooskõlastati tegevust ning ühtlustati taktikat. Saksa mobilisatsiooni ot-igal' juhul toetada, vajalikuks peeti rahvuslike relvajõudude löömist, et nende abil vajalikul momendil võim enda 'kätte haarat a . - V s ; V Lootustandva arengu katkestasid aprillisündmused Eestis: 20. apr. arreteerisid sakslased ootamatult ligi 230 EVRK tegevuses osalenud isikut,. keda süüdistati sak-säväenülikus tegevuses ning luures liitlaste / kasuks. Süüdistus rajati Tallinnast leitud kohvrile^ mis olevat sisaldanud andmeid iSaksa rinde kohta. Mõnede arvamuste kohaselt oli tegemist vene luure provokatsiooniga. Kohvris leiduvad materjalid oHd vähetähtsad, nad sakslastele. Pealegi oli kohvri si- , dumine EVRK-ga enam kui problemaatiline. Eestlasi niigi umbusaldavad sakslased haarasid võimalusest kinni ning andsid iseseisvusliikumisele raske hoobi. Arreteeriti ooled EVRK juhtiva grupi liikmeist, paljudel õimestus siiski põgeneda. Osa arreteerituist vabastati pooled EVRK juhtiva grupi liik-septembris, yahetult enne Punaarmee jõudmist Tallinna. Neli meest saadeti aga Saksamaale koonduslaagrisse. EVRK Inkmete arreteerima^ andis raske hoobi ka Eesti-Saksa koostööle; kiiresti hakkas jkäsyama vastastikune umbusaldus. Aprillisündmused tekitasid inaal suurt rahutust, mis levis ka eesti rinde-väeosadesse. "ühelt poolt kasvas sõdurite usaldamatus sakslaste vastu, teiselt poolt tekkis kartus, et neid ihüüäkse EVRK poolt venelastele. Kahtlusteks andsid alust venelaste uskumatult head andmed Eesti Diviisi kohta. Osa meestest lahkus. Saksa sõjaväest, siirdudes jnn. rohelisse leegioni. Eriti palju jooksikuid oli nõrga väljaõppe ja relvastusega 1. ja 5. : piirikaitse-rügemendis. Osalt kõrgemal pool seisvate eestlaste, osalt sakslaste nõu4el algasid desertööride mahalaskmised. Sõdureid kutsusid deserteeruma ka kommunistide agendid, kellest osa sõjameeste endi poolt kinni võeti ja maha lasti. Saksa võhnude korraldusi hakkasid iaboteerima ka tsiviilelä- „ le vaatamata Võeti vabadusse jäänud • iseseisvusliikumise juhtide- poolt vastu otsus jätkata Saksa armee toetamist ning hoiduda kõigest, mis võiks rindele, kah-oleks kõik niikumu läbi olnud. «Arreteerimised käivad ühtelugu, üle terve maa. õige väikseid mehi pannakse kinni. Kes^ äga suu lahti teeb... Rahvas on hirmsat kibedust täis. Ja osa nooremaid haritlasi tahab ülepeakaela mingit vastupanuliikumist organiseerida. See on ju hea, et on niisugust vaimu, Äga praegu... praegu peab ida-riimet hoidma". ,Rahvas järgnes juhtide korraldustele. Kibedusele vaatamata tehti kõik rirideolukorra kindlustamiseks. Tahe end kaitsta tugevnes veelgi. Hüüdsõnaks kujunes Eestisse tagasipöördunud adm. Pitkä loosung: „Vabadussõja vaim ellu!" tJle terve Eesti peetud kõnekoosolekutel toetas Pitka võitlust Saksa sõjaväes, hoiatas asjatu liitlastele lootmise eest ning kutsus rahvast otsustavale võitlusele oma maa kaitseks^ 2. sept. 1944 avaldatud üleskutses ütleb Pitka: „Omagem uuesti Vabadussõja vaimu! Kes ei taha võidelda ja töötada kodumaa ohtlikemail päevadel, kes kõrvale hoiavad ja põgenevad — need teadku, et nende jaoks ei ole ehiam kodumaad. Põlgus ja häbi saagu nende osaks. Neid sõnu lõpetades võtan relva ja astun võitlejate ridadesse. Ma jaksan veel relva kanda!" Aprillislindmused andsid iseseisvusliikumisele küll raske hoobj, kuid ei suutnud teda ometi purustada. 1944. a. juulis loodi Stokhol-mis EVRK Välisesiridus, mis seadis oma ülesandeks Eesti oliücorra tutvustamise jä sideme loomise lääneriikidega. Viimane esindusel üldjoontes ka õnnestus, nii et järgnevad sündmused Eestis toimusid lääneriikide vaikival nõusolekul. .Mingit..; konkreetset .abi ...Läänest siiski ei saadud. Samal kuul taastati endiselt laiemal alusel EVRK. Nüüd kuulus sinna ka liikmeid Uluotsa ringkonnast.; EVRK lähtealus laienes ja tema mõju rahva hulgas kasvas tunduvalt. EVRK etteotsa asus Otto Tief. Ülesehitustöö läks jälle täie hooga kauna, väärtuslikku aega oli agä liig rohkesti kaduma läinud, seda ei saanud enam millegagi korvata. Pitka hakkas mehi metsast välja tooma ning looma neist löögi-üksust, mis kandis tema nime. Salgale õnnestus hankida ka mingisugune relvastus, sõjalist väljaõpet saadi teatud määral Pitka enda juhtimisel. Ta omandas metsavendade hulgas laia kuulsuse, teda peeti „kõige õigemaks meheks", ning Pitka juurde voolas rohkesti mehi. Kahjuks oli salka astujate hulgas palju ka lihtsaid nahahoidjaid, kes lootsid sel teel otsesest osalemisest sõjategevuses kõrvale hiilida. 600-meheliseks kasvanud salga ülesandeks pidi olema EV-RK aktsioonide toetamine, vajalikul momendil, kuid arvestati ka Eesti sattumisega uue nõukogude okupatsiooni alla. Siis pidi Pitka poistest saama vastupanuliikumise algrakuke. Sama kurss oli võetud EVRK korralduses nr. 2, kus nõuti rahvalt vastupanu nõukogude võimule. Taandumisel tuli kaasa võtta kõik väärtuslik, vaenlase tagalasse jäänud üksustel tuli jätkata võitlust. Maa vallutamisega ei tohtinud vastupanu veel lõppeda. NARVA J A SINIMÄED) 1944. a. kevadel oli Saksa olukord oluliselt halvenenud, liitlaste ülekaal muutus järjest selgemaks, 6. juunil avati teine rinne, 10. juunü algas venelaste suurpeaie-tung Kannasel. Raskesse olukorda sattunud Soome oli sunnitud alustama rahuläburääkimisi. Nende taganttõukamiseks oli yenele hädavajalik Eesti vallutamine. Pealegi vabanesid Soome purustamisega venelastel suured jõud, mida Võis nüüd teistel rinnetel kasutada. Sakslastel selline võimalus loomulik ilt^ puudus: kõikjal kärisev rinne nõudis pidevalt abivägesid, mida aga kuskilt võtta polnud. Jui li- esimesel poolel viidi Nar-va all ära viis diviisi ja hulk teisi üksus. Narva jõe äärde olid küll rajatud üsna võunsad kindlustused, kuid nende kaitsmiseks ei jätkunud sakslastel enam mehi. Seetõttu anti 22.-23. juulü käsk alustada ettevalmistusi taandumiseks lühemale ja paremini kindlustatud tannenbergi liinile. Samal ajal, valmistusid Vene väed otsustavaks pealetuögiks. Korduvad katsed Narva haaramiseks lõunast polnud andnud tulemusi, nüüd otsustati pealöök anda põhjast. 2. A. rünnakupiurkonda Narvast põhjas koondati 75 000 meest, Auvere tugialalt köhtamis-lööki andvasse 8. A-sse ca 130 000 meest. 2. A. vastas seisid Relva- SS Brigaad Nederland, Relva-SS Diviis Nordlandi osad (ca 27 000 meest), JD 61 ja 228 ning 20. (Eesti) Relva-SS Diviisi 45. rüge-ment koos end Narva pataljoniga, mis kandis nüüd 20. füsiljeer-pataljoni nime. Kahurväes oli suhe 8:1, õhus oli venelastel väljapanna 546 lennukit sakslaste 49 vastUo (Järgneb) ' Vajatakse aiii vappide ajalol koostamiseks Nagu ajakkjändusi ha, olen varem kii must-valge värvikoh ning meie hümni ajl tegelen ma meie va j käsikirja koostamise) seoses on mul eesti ül mišed küsimused: 1. Kes joonistas Kisti teenetemärgi? 2. Kes joonistas Kai gi-vapi? 3. Kes joonistas geristi teenetemärgi? ,4. Kes joonistas Val| temärgi? . 5. Kes joonistas Rii| temärgi? 6. Kes joonistas Koll temärgi? 7. Missugused olid ' ihuarstide, Philip Kan Hirschi vapid? 8. Missugune oli HK netemärkide saatus pj nit 1940. aastal? Andmeid palun hüjemalt 31. oktoobril tal aadressil: Dr. jur. Terminsvägen 4. S-: Sweden. amm ENNALFI ADVOKAAT-l Room 1002, Royal Toronto Doml Poffiaadress: P.O. 3: Ont (Bayft King) Telefon: 8(9-] 24-tundi telefoni yi leja keemiline pu| ,3tamgiiard*^ Soögitaba, elutaba $59.9! Pensionäride kortereU dns. Samuti akendel Peeter Va Tel. 690-4^ Pal{nd eestlased m< ei tea et teen igasi raud- ja pui knmtide üml B. RISTMAGI, tel. VABA EES' TOIMETUS JA avatud esmaspj reedeni kella 9-1 Toimetaja H. Oji tel.481-53: Telefonid: toimetus talitus KUULUTi VABA EESTL] on tasuv ajalehe leviku tõtt üks toll ühel veei kuulutuste küljel | tekstis . . . . . .. esiküljel Kmdotasivõel nädala esimesse aj J emasp. homm. kelli nädala teise ajalehti map. homm, kellj tel. 444-48: Väljaspool tööl Leida Marley Postiaadress: 9 Parravano Ct. Willowdale, Ont. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-10-25-06
