Vaba eestlane , May 14, 1981

              Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 14. mail 1981 - Thursday, May 14,1981
icislc@rajal
Seedrioru Laskurklubi korraldu­sel'
toimes 9. mail käesoleva hoo­aja
esimene laskevõistlus klubiliik­mete
vaheJ. Rõõmustavalt kogunes
laskerajale lisaks vanadele laskeve-teraanidele
ka noori tulevikumehi.
Võisteldi kahes relvaklassis —-
noored spordipüssist, ning vetera­nid
v.kl. vabapüssist. Kokku oli tu­lejoonel
9 laskurit.
Võistlus õnnestus hästi, milleks
aitas kaasa ilus kevadeilm. Vaata­mata
pikale talvevaheajale, saavu­tati
n.n. „vana rasva" najal päris
rahuldavaid tulemusi.
Tehnilised tagajärjed:
3 X 20 lasku v.kl. vabapüssist,
50 meetrilt rahvusvahelisesse mär­ki:
1. Edgar Tiilen, lamades —
192, püsti — 173, põlvelt — 176,
kokku — 541, 2. Evald Gering,
191 156 — 187 — 534, 3.
Udo Robi, 194 — 157 — 157 —
508, 4. Karl Trei, 190 — 124 —
181 — 495,. 5. Arnold Pakker,
1 7 7 - 136 — 145 — 458,
Noored — Spordipüss, 20 lasku
lamades, 50 mtr. i
1. Robert Saar, 177 (200 või­malikust),
2. Andres Tamm, 166,
3. Hannes Aasa,: 157, 4. Andru
Aarlaht 150.
E. T.
KÕIKIDEKS
KiNDLüSTUSTEKS
K LÄTER & COo
Ltd.
"SNSÜRÄNCS"
1482 Bathõrst St., 4 kori
(Bathurst-5t. aair)
Telefon kontoris 653-7815 ja
(Š53-7816
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksu­vabad.
Suunake oma annetused
noortel© ja teistele eesti organisat-
- 1 sioonidele
Eesti Sihtkapital Eanadais
kaudu tulumaksuvaba kviitungi
saamiseks. — Eesti Maja^ 958
Broadview Ave. Toronto, Ont.
M4K 2R6
Tallinna Spordiinternaatkoql võ­tab
vastu uusi õpilasi järgmiseks
õppeaastaks VII—XI klassi järg­mistele
erialadele: murdmaa- ja
laskesuusatamine, suusa-kahevõist-lus
ja mäehüpped, võrkpall, korv­pall,
kergejõustik, ujumine, klassi-kahne
maadlus ja laskmine. Kat^
sed soovijaile korraldatakse Tal­linnas
ja Otepääl. Võrk- ja korv­pallis
on eelistatud pikakasvulised,,
heade kehaliste võimetega õpila­sed.
Tallinna Spordiinternaatkooli
või selle Otepää filiaali lõpetajad
saavad keskkooli lõputunnistuse ja
kõrge sportliku kvalifikatsiooni
koos õigusega asuda õpinguid jät­kama
ükskõik millises N. Liidu
kõrgema astme koolis.
. Tiraspolis peetud N . Liidu ula­tusega
sõudevõistlustel esinesid
hästi Pärnu sõudjad. Roolijaga ka­hesel
võitsid esikoha Toomas 01-
lesk ja Tõnu Vihmaru, roolis oli-
Arvi Pärgma. Teisel päeval saavu­tas
roolijata neljane, kus lisaks
Toomas Olleslcile ja Tõnu Vihm-arule
olid kaasas Paul Vallivere ja
Raivo Parts neljanda koha.
Balti üliõpilasmängude ujumis­võistlustel
Riias tuli esimeseks
Läti, saades 190 punkti, teiseks jäi
Eesti 186 ja kolmandaks Leedu
145. Võistlustel saavutati mitu uut
Eesti rekordit. Meeste 4x100 m
kombineeritud teateujumises, kus
ujusid Oleg Labzin, Heiki Lomp,
Margus Kukk ja Kalle Liivamägi
viisid eesti ujujad Eesti rekordi al­la
4 minutist, andes uueks rekor­diks
3.57,0. Ka 200 m seliliujumi­ses
saavutas O. Labzin uue Eesti
rekordi 2.12,1. Heiki Lomp ujus
100 m rinnuH uueks Eesti rekor­diks
1.06,2, mis on 0,1 sek. võrra
parem eelmisest. Esikohti saavutas
Margus Kukk meeste lÖO ja 200
m vabalt ja 100 m liblikujumises
aegadega 54,7, 1.59,2 ja 58,4, Kal­le
Liivamägi 200 m liblikujumises
ajaga' 2.12,5, 4x200 m vabalt
8.08,4, naiste 200 ja 400 m vabalt
Liliän Matsar aegadega 2.19,2 ja
5.05,4. 100 m liblikat Terje Tom-son
1.09,5, 100 m selili Kaire Ind-rikson
1.10,7 ja 4x100 m vabalt
ujumises 4.22,5.
Leselidzes peetud kergejõustiku
võistlustel heitis K. Külv ketast
Põikread: 1. Sõiduloom kõrbe-maades,
5. Laevaomanik, 9. Juhtiv
tegelane, 10." Kangem marja jook,
11. Eestlane ühes võõrkeeles, 13.
Sõjapidamisvahend, 15. Koha määr­sõna,
17. Ohver, 18. Eesti Idrjäniku
eesnimi, 21. Veelind, 22. Alev Har­jumaal,
23. Sõna, millega algab
üks kümnest käsust j 24. Mehenimi,
25. Metall, 27. Vorm sõnast elama,
30. Kreeka jumalanna, 31. Määr­sõna,
34. Tööriista, 35. Mõõdetakse
stopperiga, 37. Peale, 38. Hispaania
naisenimi, 40. Saksa filminäitleja,
42. Maja osa, 43. Riik Euroopas, 44.
Tegelane „Libahundis".
Püstread: 1. Ärahüppaja, jook­sik,
2. Tugevam pool, 3. Lõigatav
tükk põllul, 4. Eesti ajakiri sajandi
alguses, 5. Nädalapäev, 6. Mitte
taga, 7. Endine eesti spordiselts; 8.
Villem Grünthali kirjanikunimi,
10. Kaunistab tuba, 12. Sõinä, mil­lega
algavad paljud muinasjutud,
65.34, mis on uueks ja tänavu esi­meseks
välisvõistlustel tehtud Eesti
rekordiks.
14. Kohanimi Järvamaal, 16. Eba­meeldiv
putukas, 18. Mitte rikka,
19. Sidrun ühes võõrkeeles, 20. En­ne,
25. Endisaegne rahaühik,, 26.
Talvine sõiduk, 28. Naisenimi, 29.
Riiklik määrus, 32. Kohanimi Har­jumaal,
33. Tuntud koht'Inglis­maal,
36. Prantsuse kirjanik, 37.
Araabia nimi, 39. Koha määrsõna,
41. Ilmakaar.
RISTSÕNA Nff. Wa
LAHENDUS
' Põikread; 1. Pärnulane, 7. Tia,
9. Oimetu, 10. Aken, 11. Polt, 12.
Kangro, 13. Helena, 15. Olen, 16.
Sulekene, 19. Paroodia; 21. Riia,
23. Shanss, 24. Ennist, 27. Irun,
28. Orus, 30. Arseni, 31. Dou, 32.
Goldwater,
Kotk^färve saab uue
elektrijuhtmestiku
Meie noortevabariik Kotkajärve
on teinud läbi mitmeid arenemis­järke.
Et aja nõuetega sammu pi­dada,
peab Kotkajärvel peaaegu
igal aastal midagi täiendama, või
uut ehitama.
Kohaliku Hydro nõudel tuli
praegune elektrijuhtmestik laagri-aladel
postidelt ja puudelt maha
võtta ja uus, nõuetele vastav
maa-alune. elektrisüsteem sisse
panna.
õnneks on skautlikus peres vä-^
ga mitmesuguste eripskustesa me­hi.
Elektrieriteadlasist moodustati
komitee Jaan Lepa juhtimisel, Leo
Puurits muretses eriti soodsate
hindadega kõik elektrijuhtmed
General Electric suurfirmalt ja"
Hujjo Valter valmistas ühendus-kastid.
Erilist tähelepanu väärivad aga
talgupäeval 9. ja 10. mai nädala­lõpul.
Kohal oli noortevanemaid,
noortesõpru ja noortejuhte: kokku
20 meest. Peab nentima, et oli
tubH grupp mehi, kes ühe päeva
jooksul asetas 4000 jalga juhtmes-tikku
süvendisse.
Elektrispetsialistil Rein Holsme-ril
tuli kiirustada, et sammu pida-.
da juhtmevedajatega. Ta tuli agav
oma ülesandega hiilgavalt toime,
sest laupäeva õhtuks olid Peamaja
ja köök ühendatud uue liiniga,
Talgutöid juhatasid Silver Kask,
Leo Puurits ja Egbert Runge; tub­lid
talgulised: L. Esken, J. Haab-niit,
R. Karhunen, A. Kütt, K:
Leemets, H. Liigsoo," A. Luiker,
V. Medri, A. Olup, P. Pajos, V.
Raudjalg, U. Rose, A. Reimanri,
M. Türk, H. Valter, E. Verder.
Talgulistel oli õnne, sest pere­naisteks
olid virgad gaiderid: pea­kokaks
gaidmaleva juht Tiia Kütt,
abideks Leili Terts, Liis Truuvert
ja Silvi Verder.
Noorte malevad ja TESS täna­vad
kõiki talgulisi suure tööpanuse
THE FÜRR/ER
OLLI NBEMINEN
KASUKATE KÜLMRUUM
Moeunendused, parandused ja
pnhastõsjcd
Uued kasukad tellimistööira
õiglased hinnad
Tööruumi aadress:
5463Ä Yonge St
Willbwdale, Ont.
OThe Finnish Place'i peal)
Telefonid: 224-2008, 881-0189
I: 1. Pea, .2. Ärkvel,: 3/
Nansen, 4. Laplased, 5. Nolk, 6.
Eitame, 7. Teng, 8. Autotehas, 13.
Hooplejad, 14. Lear, 17. Laasinud,
18. Evin, 20. Otsing, 21. Ramona,
22. Istuge, 25. Nisu, 26. Trio, 29.
Sir.
Jüriöö jooks toimus tänavu ka
Hiiumaal. Sellest võttis osa 163
viieliikmelist võistkonda. Esikoha-le
ei tulnud siiski mitte hiidlased,
vaid Tartu Ehitusmaterjalide Te­hase
esindusvõistkond.- Teisele ko­hale
tuli' Kärdla keskkooli I võist­kond
.
iEMONmiD
majade juures:
elekter, torud, puutööd jne.
Helistage — J* MEIUSI 225^3283
Mure on — kuidas tasuda uue
elektrisüsteemi kulud? Noorte ma­levad
ja TESS on alustanud raha­kogumise
aktsiooniga, teretulnud
on aga pisemgi toetus meie ühis­konnalt
või teistele organisatsioo­nidelt.
Töö Kotkajärvel põle veel lõ­pule
viidud, eeloleva nädala alul
kontrollitakse süvendisse asetatud
juhtmestik. Siis kaetakse kraavid
masinaga ja pikal nädalalõpul,
16., 17. ja 18. mail ootame jälle
talgulisi, et katta kaljudele aseta­tud
juhtmeid tsemendiga ja tasan­dada
kinniaetud süvendid.
Lastevanemate abi on vajalik,
kuna noortejuhid ei saa veeta mi-
Tõlkimine „sõj(iroim'°
PHILADELPHIA (VES) —
Piirkonnakohtunik Lbuis C.
Beachtle mõistis 76-aastase ukraina
lasest tapamajatöÖlise Volodimir
Osidachi USA kodakondsuse kao­tamisele
ja väljasaatmisele, kuna
ta Ukrainas saksa okupatsiooni
ajal oli kordnik politseis ja ühtla­si
tõlgi ametis.
Kohus leidis, et ta oli sellega
„relvastatud lüliks" saksa, okupan­tide
ja nende poolt vaenatute va­hel,
samal ajal olnud tema korra-hoidmine
tänaval kordnikuna
«tsiviilelanike mentaalseks tagakiu­samiseks".
Huvitav oli otsus selle tOttu, et
ukrainlast otsestes sõjaroimades ei
süüdistatudki. Jätkus sellest, et ta
tunnistas politseinikuna tänavatel
patrulleerimist. Tema advokaat
teatas, et otsus, mis toimus ilma
zhüriita, kaevatakse edasi. Kohtu-ministeeriumi
esindaja märkis, et
76-aastase väljasaatmine võib aega
võtta, kuna ei ole teada kuhu tecla
välja saata.
Rudolf Reinaru
I praostkonncs
praostiks
EELK USA I praostkonna sinod
peeti 25. aprillü New Yorgis Pau­luse
koguduse seltskondikes ruumi­des.
Sellel valiti pensionile siirdu­va
praost Aleksander Hinno järel-:
tulijana uueks praostiks Lakewoodi
koguduse õpetaja Rudolf Reinaru.
Abipraostiks jäi edasi senine abi-praost
Max Saar. Sinodist võttis
osa piiskop Karl Raudsepp Kana­dast
ja veerandsada praostkonda
kuuluvate koguduste esindajat.
tu nädalalõppu Kotkajärvel, neil
tuleb oma üksuse eest ka hoolt
kanda, seepärast ootame Teid ap­pi,
kas või ainult üheks päevaks.
Egbert Ruuge
. Tuutod eeslti haridustegelane, kirjanik |a ajakirjanik
M ä r t Raud, kes suri Seinas, Rootsis I L jaanuaril
1980. a. ja tema 99-ndas eluaastas, on 25 oktoobril 1971Ö
a. Berghammas, Rootsis, kirja pannud alljärgneva autoMo-graafia,
mis on aktuaalne ka tänapäeval, kuna terve tm
elu on olnud raugemata võitlus.
kursuste juhatajaks; Ise õpetasin
seal pedagoogikat, didaktikat, pe­dagoogilist
psühholoogiat ja usu­õpetuse
metoodikat. Valmisid käsi­kirjad
„Pedagoogika ja didaktika
õpik", «Usuõpetuse metoodika" ja
«Usuõpetuse lugemik algkooli
. noorematele klassidele",. Põgenemi­sel
ei saanud ma neid kaasa võtta
ja need jäid ühe algkooli õpetaja
hoole alla.
pektorite kolleegiumi kätte. Iga
rahvus (poolaj läti, leedu ja eesti)
sai oma inspektorid ja peainspek­tori.
Mind määrati eesti peainspek­toriks.
Tuli võidelda poola inspek­toritega,
kes esinesid IRO ees
nõudmisega, et muude rahvuste
koolid kaotataks ning põgenike lap­sed
saadetakse poola koolidesse.
Saime- sellest õigel ajal teada ja
ajasime koos läti peainspektoriga
selle kavatsuse nurja.
Leidsin tööd venekeele kursus­tel,
mida korraldas ,',Keeltekodli"
juhataja. Varti aga leidis selle ju­hataja,
et oli lasknud valge varese
mustade hulka. Ta saatis revidee­rima
mu tööd ühe prantsuse keele
õpetaja ja pidas mulle siis pika
loengu, et ma võõrkeelte õpetami­se
uutest meetoditest tuhkagi ei
tea. Anti nagu aiateibaga mõista,
et võtku ma end lahti. Seda ma te­gingi.
Kui punane valitsus võttis
nekruteid, korraldas ta neile vene
keele õpetamise. Selleks. vajati nii
palju vene keele õpetajaid, et ise­gi
kõik „kontrrevolutsiaegsed"
õpetajad miilitsa valve all ametis­se
seatf. Sain minagi endale ühe
rühma. Revideerima tülid mind
kaks meest ,,Täitevkomiteest".
Need leidsid, et mu õpetus olevat
väär — ma ei tohtivat õpetada
Haridusministeeriumi poolt koos­tatud
õpiku järgi, vaid — pidavat
tuupima nekrutitele kätte sõjaväe
venekeelsed oskussõnad. Ma ei
lasknud end vangistada, vaid põ­genesin
Tartumaale sugulaste juur­de.
Olin olnud vahe peal vene kee­le
õpetajate instruktoriks ka Nõm­me
pioneeride pataljonis politruk-kide
valve all, aga see töö oli lõp­penud
pataljoni äraviimisega.
Tartuipaal sattusin eesti parti­sanide
võitlusse punaväe vastu.
Olen kirjeldanud seda aega oma
koolimälestustes. Pärast punaväe
väljaandmist valiti mind Tartumaa
koolinõunikuks. Sealt kihutas Hj.
Mäe mind Läänemaa koolinõuni­ku
asetäitjaks -— seda kohta ei ol­nud
liiklemise raskuste pärast ükski
tahtnud vastu võtta. Jäin sinna ku­ni
kodumaalt lahkumiseni. Peale
koolide järelvalve olin õpetajate
ettevalmistamisel kahesuveHste
Saksamaale põgenesin Hiiumaa
ja Saaremaa kaudu., Saksamaal ela­sin
esiotsa „ s a k s a majanduses".
Hiljem asusin Lüübeki Sehwartau
laagrisse. Seal valiti mind „kooli-asjade
korraldajaks." Asutasin
koos õpetaja A. \Ruuduga laagris­se
algkooli ja gümnaasiumi ning
olin mõlemates õpetajaks. Saamid
teate, et mu poeg Jaan ja minia
olid ühes Oldenburgi laagris, koli­sin
sinna, aga ei saanud esiotsa sa­masse;
laagrisse. Lmnas tekkis neli
laagrit — kaks eesti, üks läti ja
üks segalaager kolmele Balti rah­vale.
Asutasin kahes laagris algkoo­lid
(kolmandas oli see juba olemas)
ja Oldenburgi gümnaasiumi. Vii­mase
direktoriks kutsusin end. põl­lutöökooli
juhataja, energilise Pee­ter
Kitsbergi. Ohmstede algkooli
juhatajaks sain energilise H. Pitea.
Gümnaasiumi õpetajate kaadri
koostamisega oli raskusi, aga õn­nestus
siiski. Hiljem kolisin Bloher-feldi
eesti laagrisse, kus asus mu
poeg. Olin seal algkooli juhata­jaks.
Laagrite eesti komiteed vali­sid
mu ühtlasi Oldenburgi provint­si
(endise riigi eesti koolide ins­pektoriks.
Kui UNRRA asemele tuli laag­rite
valitsejaks IRO, asus see laag­rite
kooliolusid reformima. Kooli­de
üldjuhtimine anti koolide ins-
Tütrel õnnestus pääseda Rootsi.
Nad hoolitsesid selle eest, et saime
naisega loa asuda Rootsi. Algul oh
mul ületulekuga raskusi -— Inglise
sõjaväeline politsei pidas mind
kommunistlikuks kirjanikuks ja
Stalini laureaadiks Mart Rauaks ja
ei tahtnud mind oma silmade alt
Saksamaalt välja lasta. Tunnista­jate
ja Eesti Entsüklopeedia abil
õnnestus välja selgitada see aru­saamatus.
Asusin Rootsis tegevus^
se arhiivitöölisena Eesti Komitee
juures. Ametlikult sain koolide
inspektori nimetuse^ kuid mu pea-tööks
oli kantselei amet. Kaks aas­tat
olin ka Stokholmi eesti täien­duskoolide
(neid oli siis isegi kolm)
õpetajaks. Kuna ma ei suutnud
õpetada laulmist, andsin töö mit­mekülgsema
pedagoogi kätte.
Kirjutasin kantseleitöö kõrval
kaks teost, ajaloolise ,,Kaks suurt"
(Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts)
ja kriminaalromaani „Punane
hunt" (mõlemad„Ortos"). Viibisin
arhiivitöös 8 aastat. Kui sain
Rootsi kodakondsuse ja lahkusin
arhiivitöölt, vallandas mind E. Ko-niitee
Juhatuse „Tartu vaim" ins­pektori
kohalt kui sinna sattunud
võõrkeha põhjendusega, et ma ole­vat
liig vana ja läinud rahvapen­sionile.
See toimus 15 aastat ta­gasi,
kui tundsin end veel õige
noorena.! Kuid see tuH mulle ka- P S .
suks -— võisin pühendada kogu aja Mu algkoolide õpilastest on kõi-lugemisele
ja kirjutamisele (ega ge tuttavamad: Vaivarast — Riigi-ma
muud tööd ei mõistagi). sekretär Terras ja pangadirektor
^ f . . . . j ... . . • Remmel. Virust'— Nieulast —
Nuud järgnesid raamatud: professor P. Ta^el Hei-
1. Memuaarid kuni Vabadussõ- ilmest — haridusminister A. Jaak-ja
lõpuni „Sulg ja raamat" (EKK).son, kolonel Jõgevast ja Virumaa
2. Kultuuriajalooline popular- õpetajate liidu esimees Pedisson.
teaduslik ,,Eesti perekond aegade 25. 10. 71
voolus" (EMP). Tervitusega
3. Romaan „Ülekohus ei seisa, , M. Raud
kotis" (Orto). ,««^irc/.i^TA
4—6. Eesti kooli ajalugu me- JÄRELSÕNA
muaarides — ,jEesti kool aegade Märt Raud oli kuni viimaste elu­voolus"
I ja II. „Alasi ja vasarate aastateni tegev kirjamehena. Veel
vahel" (EMP). • 1977. a. ilmus ta sulest Eesti Va-
7. Roniaan „Joosep ja Potivari bariigi President Konstantin Pät-naine"
(Orto, • si monograafia „Riigiehitaja Kons-^-
8. „Keset kärestikku", romaan tantin Päts 1874—1956" (Kirjas-
(Orto). tanud Eesti' Põllumeeste Kogude
% „Nigul Eitea uperpallid", ro- Esindus Paguluses. Stokholm 1977.
maan (Orto). , ' Märt Raua tütar fil.lic. Hinge- •
Mu 90 sünnipäeva puhul ilmus Mai Raud kirjutab A. J. Leinjär-
„Ortos" romaan „Risti ja rästi" vele USA-sse ühes erakirjas 22.
(Risti ja rästi käib meie elutee). oktoobril 1979: „Kirjatööde pea-
Mu artikleid ajalehtedes ja aja- le me muidugi enam ei mõtle, kuir
kirjades on võimatu loetleda. gi isa mäletab hästi ja mõttedki
käivad radupidi, mis vahel päris
, üllatab. Kui kord talle juua pak-
SeUskondlikust tegevusest võtsin kusin ja valu järele küsisin, sain
kodumaal osa jõudumööda. Olin vastuseks pika Joo poliitilistest
mitmes seltsis kirjatoimetaja, i näit- tendentsidest. Ütelgu veel, et pole
leja ja näitejuht. Olin Noorte Kot- raudne mees... Ilma sekretärita
kaste maleyavanem Viljandimaal, poleks ta kirjutanud enam küm-
Pärnumaal ja Harjumaal, Maa- mekond aastat. Nüüd saime pääs-noorte
Vanemate Komitee ja au- ta veel paljugi, mis vanal kogenud
hinnakomisjoni liige, Kaitseliidul inimesel oli südamel."
malevate propagandapeahk Vii- Hinge-Mai Raud oli silmanäge-jandi-.
Pärnu- ja Harjumaal. Root- mise kaotanud isa sekretäriks ja
sis olin alul E. Komitee liige, pä- ta teoste toimetajaks,
rast olin Rootsi Eestlaste Esindu- Märt Raua autobiograafia „Ta-se
asutaja ja Koolikomisjoni liige gasivaade" oH oktoobril 197L a.
kuni tänavu kevadeni, mil lahkusin saadetud • ta kaastöölisele A. J.
vanuse ja halva kuulmise pärast; Leinjärvele. See on paigutatud
Tänavu kevadel sain Rootsi Eest- Eesti Arhiivi Ühendriikides,
laste Esinduselt kultuuraidiinna. Baltimore, Maryland
Töötan veel, ehkki ainult poole 28. veebruaril 1980
silmaga. Aleksander J. Leinjärv