Vaba eestlane , July 14, 1977

              ¥ABA EESTLANE fioljapöev^, 14: j ^ ^ i i 1977 Thtarsday, M y 14, 197T^ Nr. 52 Nr. 52
LAHKUS mm KALLIS UNUSTAMATA SÕBER
i';^?«;äU;;iM ! v i j j i i iiäJi';5;u
ARMAST
Surnud 9. iuulil 1977
Muld ei mälestust kata!
valusas lei
ARTUR ja FRIEDA MAASIK
ARIVIAST
sündinud 7. mail 1905 TaDinnas
surnud 6. juulil 1977 Torontos
leinas
:ABIKAASA : .
Hütar l Y E LEESMENT perekonnaga .
tütar MERIKE MARTIN perekoimaga
ÕED.ja SUGULASED Rootsis, ja Eestis
m
mälestab
KIRJASTUS Ö/ü VABA EESTLANE
OOTAMATULT LAHKUNUD UNUSTAMATA SÕPRA
mälestavad kurbuses
perekond V I ^ ^
LEmA ja P E T E R PAUNIC
LAINE ja HELMUT MÄNS
ARMAST KOOLIVENDA JA KAUAAEGSET SÕPRA
mälestavad kurbuses
MANIVALBE ja DA5SY AESMA
4812 YONGE STREET I
WMOWDALE ONTARIO
mälestavad
MALLE J a TÕNIS HURT
TIIU ja PAUL HOVIK
MAIMU ja EDUARD UMION
i
Eestlastti poolt eelistatud ja traditsiooniliseks kujuBonud
M Ä T Ü S E M AM
Matusemaja oai üle 108 aasta teeninud Metropolitaa Torontot
<wa perekonna poolt väljakujunenud traditsioomdega.
Moderniseeritud avarad- ruumid, kvalifitseeritud persoaal ja
Küllaldaselt parkimiseruumi.
Väärikas teemmlne
„Usurändur'
25- ö C i s t ö Be
Eesti Baptistide Mäailraaliidii
väljaandel ilmuval ajakirjal „Üsu-rändür"
täitub äsjailmmiud 4-üda,
juuli/augusti numbriga 25. ilmu­misaastat-
25 aastat (tagasi augusti
esimestel päevadel 1952. a. ilmus
Torontos Kanadas uus eestike^e
vaimulik ajakiri „Teekäi3a-Armu-hääl",
küs toimetaja ülesandeid
täitis Richard Kaups. Toimetus-
Uikmeikš olid K. Kaups, H. Koka­mägi
ja E Meiusi Kanadas, A.
Proos Rootsis, V. Vink Austraalias,
A. Kärner Argentiinas ja Ä. Mitt
Brasiilias. .
Ajakirja hakati trükkima „Orto"
trükikojas ja stardirahaks saadi
Ontario ja Quebeci Baptisti Kodu-misjonilt
100 d o t o i t toetust, Vas­tupidi
kantusele kuidas suudetakse
seda majanduslikult kanda, läks
kõik sujuvalt, itellijaid ja kaa&töö-iši
tüli juurde ja hakati ajakirja
hihdayia. Selgus aga, et võetud ni­mi
oli liiga, pikk, mistõttu alustati
sobivama otsimisega^ kuni toime­ta
ja jäi , jUsuränduri" juurde, kü­sides
teistelt toimetuslükmeilt selle
kohta 'arvamust ja 1953. a. jaanua­ris
hakkas ajakiri uue nimega i l ­muma,
Veerandsaja aasta jooksul on ol­nud
muudattföi toimetuslükmete
hulgas, mitmed on surnud ja prae­gu
on itoimetusliikmeteks K. Raid,.
A. Probs ja Vt Vink, kusjuuiies aja­kiri
ilmub kuus korda aastas.^Ku­na
toimetaja ise elab Kaliforaias,
siis on abitotmetäjMö L. Reins To­rontos.
Talitajaks on E . Jürimae
kuna laekuriks J . Wilbiks. •
Ajakirja on 25 aasta jooksul i l ­munud
152 numbrit kogutiraazhiga
170.0CO eks. Need on kõik laiali
läinud inimeste kätte. On proovitud
šaaitmist ka raudeesrüde taha,
kuid kahjuks pole ,,rändur" kitsast
mulgust sisse pääsenud Juubell-numbris
tänab toimetaja kaastööli­si
ja äbiUsitetod toö eest ja 1^^
dab^ et võivad seda ka edaspidi
t e h a . ; • • . • • : ; - . • ' • ; / . . ; •
Rcihvcistlkulisi
mälestab kurbuses
•TREFFNERI GÜMNAASIUMI VILISTLASKOGU
OMA ARMSAT SÕPRA
mälestavad
STELLA ja ANTS KERSON
ÄKILISE SURMA LÄBI LAHKUNUD KAUAAEGSET
HEABSÕPRA
Skulptyyrm@üym@inf
A . H ;
467 Sherbonme St, Toronto §, Ont.
Telefon m-im
mälestab vaij^es leiaas
perekond OLAF SEIDELBA€H
LUGUPEETUD JA ARMAST KLUBI LIIGET
Tuleva aasta jaanuaris tähista­takse
kogu maailmas eesti kirja­niku
A. H . Tairansaare 100. sümi-päeva.
Juubeli puhul avatakse
Tallinnas kirjaniku skulptuürmo-nument.
Kolme meetiri kõrguse
pronksist skulptuuri loob kujur
Jaak Soans. kuna monumendi ar-hitektuurili^.
3 osa kujundab arhi­tekt
Rein Luup. Monument ase-tataikse
.,,Estonia" teatri ja „Vi-ru"
'hotelli vahelisele hailjasalaie.
Kujur on rnrinud läbi väga, palju
kirjanikusse puutuvat materjali
ja seHe alusel loonud töö kus kir­janik
istub käed rinnal ja pilk
suimatud enesesse. '
Jaak Soans on noorema põlv­konna
kujur, kes 1966. a. lõpetas
Eesti Riikliku Kunsitiinstituudi.
Pärast kooli lõpetamist on ta vail-mistanud
mitmeid ikujusid mo-numenitaaläkulptuuri.
valdkonnas.
Kunstnik on eduikält viljelenud
ka dekomtiivse ikaJlakuga kom-positsioone.
Kunstnik ütleb, et palju väär-ituslifcku
andis kohtumine kirjani­ku
lese Käthe Tammsaarega, kes
rääkis kirjaniku iseloomu intiim­semaist
omadusist ja igapäeva-seist
harjimiusist.
Kunstniku tööl hoitakse süski
silm peal k a partei ja valitsuse,
poolt, kuna 21. juimä käisid J.:
Käbin, V. Klaiison, K. Lebedev
ja vesd üle kümne ,^riigijuhi" Mo^
numentaallkunsti Majas Talilinna
Mikitamäel, kus kujur J . Soans
A. H.. Tammsaare mälestussamba
juures
362 Danforth Ave.
Toronto, Oat.
M1K1N8
FIOWERS & 6IFTS
i D
Värsked ja esmaklassiliseä lilled igaks sündmiseks.
Ktmstkäsitöid kinkideks: ehted, merevaik, nahktööd, punniker-dused,
keraamika.
\ Räägitakse eesti, läti Ja ingUse Ijeelt. -
mälestab leinas
15 vene sSdunf
Juba mitu kuud kestnud eeltööde tagajärjel lHIamMt(j)Sii Balti
veteranide ühingu niiig tema esimehe Ä. Jurs'i eestvedajiiisel on'
kujunemsuä uus ning tugev organisatsioon. Ettevõttega ori tänar
seni liitunud ungarlased/ukrainlasi, poolakad, tshelihid ning
kolm balti rahvust — eestlased.
Eelnenud kokkutulekud on näi­danud,
et kõikide rahvuste siht
on sama — lahti raputada Nõuko­gude
Vene poolit peale surutud
raudsed rakmed ja ise olla oma
rahva saatuse ning poliitilise kor­ra
määrajateks.
Eriti suureks uudiseks oli poo­lakate
suhtumine baltlastesse
ning ukrainlastesse II maailma­sõja
tagajärjel tekkinud ning
ajaloos kehtinud lahkarvamus-
' t e
EESTI PENSIONÄRIDE. KLUBi' TORONTOS
M O S K V A . - 15 sõdurit said
surma j a paljud iteised vigastada
möödunud nädaM väljaspool
Moskvat juhtunud sõjaväe auto ja
bussi kqkkupõnkel, teatati Lääne
'maailmadiplomaaitlikest allikaist.
Poola kongressi esindajad ütle­sid,
et on aeg olnud juba aimmu
imustada minevikus' tehtud vead
ja ühiselt astuda praeguse vaen­lase,
vene imperialismi vastu.
Uude organisatsiooni kuuluvad
:kõik rahvused iiheõ.igiisilikuljt 2
lükmega. Praeguseks peasihiks
on mõjutada kohalikku elanikkon­da
inimõiguste seisukohast Bel-gradi
konverentsi puhul ajaleh­tede
ning teiste iabinõudiega.
:' Toetada Torontos asuva „Cap-tive
Natibns of Eastern E u -
rope" organisatsiooni tegevust
ning tulevikus läbi viia kolk
meeleavaldused ühiseli.
See ettevõtte on juba andnud tu­lemusi
kuna möödunud küiüdita-mišepäeva
demonstratsioonist
võtsid osa k a poolakad ning nen­de
esindaja ema sõnavöftus toe­tas
kõigiti meie püüdeid.
Juuili alul võetakse vasttu ühin­gu
põhikiri ning antakse sellele
organisaitsioonile sobiv nimi. M-^
gatajate sooviks on maha matta
kõik vanad j vaenuriistad! luua
ühine rinne l?ommunistide maail­ma
vallutamise püüete vastu.
Värskemad uudised loete
..VABA EESTLASEST'*
I Kodumaal on aastavaheftus^ ö-munud
järjekordne srt;atis(tlka:
aastaraamat (/üle 400 lk.) pesaäkir-j8;
ga Eesti NOT Rahvamaijandais
1975. aastal. Aastaraiamiait sisaldab
oma algosaš k a huvitaveiid and-'
meid jrahvastiku kohta. Muudie
andmete kõrval puudub täiesti
ülevaade kodumaa elanikkoirana
ryivuslSku kuuluvuse koibta või ,
selle liigitamine kodukeele järgi.
1976 arvestatakse Eesti etenlk- .
konnaks 1.348.000 inimesit. Linmas
elab neist 68,3%, anaal ainult
31,7%. Lisaandmest|fcuS(t isedgub,
ej; kolhooosides /tööt?.b ainult 8% ^
4 kogu ralivastlkust. Mehi on tim-duvailt
vähem kui .naisi, ainult
46,4% naiste 53,6% vastu.
Rahvastiku juurdekasvu puhul
on tehtud vahet loomuliku ja
„mehaanüise" juurdeüvasvü vahed,
viimane tähendab sisserändamist.
Viimastel aastatel on nende and­mete
järgi sisserändamine vähe­nenud,
1971. a. 7100 inimese ase­mele
oli sisserändajaid 1975 4800.
1950 70 on olnud keskmiseks
sisserändaoate arvuks aastas u.
7000 inimesit.
14 suuremat linna omavad järg­mise
rahvaarvu (tuhandeta):
Tallinn 407, Tartu 99, Kohtla-Jä^'-
ve 71, Narva 70, Pärnu 50, Viljan­di
22, Rakvere 19, Valga 18, Võni
17, SiMamiäe 16, Kingissepa (Ku­ressaare)
14, Haapsalu 13, Kiviõli
11, T ^ 10.
Abi^umiste arv püsib iüdisellt
samal itasemel, 8,6 abiellumist
aastas tuhande elaniku koMa.
Kasvab (lahutuste aov — praegu
lahutatadtse igast lOO-st sõlmitud
abielust 39, ailles 1960 oli see arv
ainult -21.
Sündinute arv näitab pidevat
ja järjekindlat kahanemisit, oüeg
alanenud 18,4 promillilt 1950 14,9
promillile. Hoolimata sunnajuh-tumite
vähenemisest näitab edani-ke
kogu iive samuti pidevat lan­gust
(4,0 promillilt 3,3 promillele).
N. Lüdü praeguse territooriumi,
ulatuses on ainult v M Lätil nia-dalam
üve (2,8 promilli). Vene
vabariigis on iive 9,3 promilli.
Äga selle 'ületavad <kaügelrf; iived
muhamediusiilistes vabajükides
nagu -Usbeki, Kasahhi, Kirgiisi,
Tadzhiki j a Turkmeeni, kõikudes
23 kuni 29 promilli vahel. Nende
rahvaste juurdekasv ületab nü-süs
venelaste oma ligi kolmekord­selt.
• ••
• • (EPL>-
ieltööd
suvepäi
Sõjamt
misjoni vui
läinud pühe
hai, kus 'toil
gustil
Kaialutluse
ürituse as
ühel aastad
USA-s, et ai
USA-s asu^
osavõtuks.
Suvepäevi
H . E . V. Ü
kava on sai
üritusele,
hommik kj
§a! millele
10.15 laskej
rüisest püs
igale mehe]
30 aasta j(
kut näinuc
läti ja leec
gast ja nii
kell 11.00
üiformatsk
võimalust
Liidu tööge
kaasa aidaj
Kohapeal
lustaanine
lus (võtt
tokid im
pöörduda
poole: E.
Cresc,
, tel. 383-0(
Nr. 45
101 võist
jõufitikum^
tud 12—13
le Vivian
dest".VPah
Oder „Raoi
Nr. 50
Toronto
risära on
miaks oh p^
Tiiu Kase,
mise v£
TORGI
Pidui
Ülikonni
telliiniž
437 DAJ
Tel. 462
KM
H.
1482
: (Bl
Telefoi
lnteiligent|
samasugu
a. Kirj
eraviisi
Fox Lakej
1
Hei. Ms
PONTi
348 D£