1977-07-14-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
mAm nöJapieTial, 14. juiilil 197*? — Thuisday, M y 14, 1Ö77
[migmiimri.Mi—i •iii....HiwinnTnBnpqg|ggCTrrito.«tiiiiiiintiiwtw»
mnni
VABADE EESTLASTE; HAALEEANDJA
VÄLJAANDJA: o/ü Vaba Eestlaae, 135 Tecumseth St Toroitos.
I PEATOIMETAJA: Kari Arro
TOBffiTAJA: Haimes 0^
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sto. C, Toroato 3, Oiat. M6J SM7
^LEFONID: toimetus 3M-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsiooa) 364-7675 .
TELLIMISHINNAP Kanadas: aastas $28.—, poolaastas $14.50 Ja
veerandaastas |8.—, kiripostiga aastas $46.—, poolaastas $23.50
ja veeraadaästas $12.50
TELLMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.-, poolaastas
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga üSA-s: aastas
$51.—, poolaastas $26.— ja veerandaastas $14.—
LENNUPOSTIGA üle^mere-iQäades^ aastas $60.—, poolaastas
$30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c.
F R E g i S T O N IA
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecuimseth
/ Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Hispaanias äsja toimunud demokraatlikud
parlamendivalimised
on esimeseks katseks pärast
41 aastast ajavahemikku rakendada
rahva poolt valitud rahva-esiridust
Ja valitsust ja lähem tulevik
peaks näitama, kuidas see
uus süsteem töötab riigis, mis nii
kaiia aastaid oli surutud diktatuu-rlrezhiimi
alla. Hispaania rahvas
võttis kutset uuele vabale riikli-
Me süsteemile üleminekuks tõsiselt,
kuna 23i5 miljonist hääleõiguslikust
kodanikust olid valimiskastide
juurde ihnunud 80
protsenti.
Valimised kujunesid suureks
võiduks ja usalduse avaldamiseks
peaminister Adolf o Suarezlle, kelle
Demokraatliku Tsentrumi
unioon, mis koosneb 12 väiksema
partei koalitsioonist, tuli vahnis-lahingust
välja kõige tugevama
polütilise tegurina, jättes teisele
kohale jõidise Sotsialistliku Tööliste
Partei. Valimistel ametliku
tegutsemisloa saamid kommu-i^
istlik partei ning parempoolsete
äärmuslaste Rahva Liit ei leidnud
rahvamasside hulgas loodetud
poolehoidu ning jäid võitjate kõrval
kaugele tagaplaanile.
Hispaania on tegelikult pärast
Frarico surma 1975. aastal ja kuningas
Juan Carlose troonile as-tun^
ist liikunud pidevalt demokraatliku
riigikorra kehtestamise
suunas, ehkki sellele olid vastu
Franco rezhiimi ajal suure mõjuvõimu
omanud äärmised parempoolsed
ja sõjaväe juhid. Peaminister
Suarezi ja kuningas Carlose
vahelise tiheda koostöö tulemusena
vähenes nende jõudude
mõjuvõim siiski pidevalt ning
nüüd parlamendivalimiste lõpptulemuste
selgumisel ei mängi nad
Hispaania poliitilises elus enam
märknnisväärset roUI.
Hispaania uus valitsus seisab
väga Ätušlike ja komplitseeritud
probleemide ees, kuid 44-aas-tane
noor peaminister Suarez loodab
need kaimatiikkusega ja uute
ideede rakendamisega lahendada.
Valitsuse suuremateks probleemideks
on sisepoliitiliselt majanduslikest
raskustest ülesaamine
ja välispoliitiliselt tihedamate sidemete
loomine lääneriikidega.
Majanduslikus sektoris on eriliseks
murtepilveks passiivne väliskaubanduse
bilanss, kuna
möödunud aastal oli see aukartustäratava
summaga — 4,25
kniljardi dollariga — punases. Samal
ajal on kasvanud tohutu kiirusega
ka Hispaania välisvõlad,
mis ulatuvad nüüd 12 miljardile
dollarile. Inflatsioonimäära arvestatakse
Hispaanias 30 protsendile
aastas, mis on kõige suurem
Lääne-Euroopäs. Ja kui arvestada,
et Hispaanias on 1 miljon töö-tatö
õlist, siis võib juba ettekuju-tada,
milliseid hiiglaslikke probleeme
peab valitsus arvestama.
Kui valitsus valib raskustest üle-pääsemiseks
rihmapingutamise
poliitika, nagu näiteks hindade-palkade
kontrolli, siis tuleb tal
arvestada tõsiseid kokkupõrkeid
ametiühingutega, mis alluvad
sotsialistide ja kommunistide
kontrollile.
. Nagu eeltoodust nähtub, on
raskusi palju. Kuid hispaanlased
on optimistlikud. Tegelikult on
nad palju paremas olukorras kui
portugaHased pärast sealse parempoolse
diktatuuri kukutamist
ning nad loodavad oma raskused
lahendada ning täisõiguslike ja
väärikate partneritena teiste lääneriikidega
liituda; /
K. A . - .
I^ARIIS — Prantsusmaal on juba pikema aja jooksul kardetnad,
et eelolevas märtsis toimuvatel parlamendivalimistel võib parempoolsetele
ja keskparteidele väga ohtlikuks kujuneda sotsia-listide-
kõmmunistide koalitsioon, kellel on head eeldused võiniu-
1© tulekuks. Vümasel ajal on siiski selles koalitsioonis hakaniid
esinema suured mõrad, mis eriti itamevad mõlemate parteide
juhtide omavahelistes suurtes lahkhelides.
„Lind mis näib „fantastiline" kaugelt, võib lähedalt olla teine."
• WASHINGTON' (VE kirjasaatjalt.) välispoliitilised. Ja .kaitsepoiü-tilise^
d eksperdid ning strateegid on viimasel ajal võtnud põhjalikule revideerimisele suhted Nõu.
kogude Liiduga. Sellist elavat debatti sõjalistes ja välispoliitilistes küsimustes nH nagii see möödunud
aasta sügisest saadik aset leiab, ei ole Ameerikas peetud kümmekonna aasta jooksul.
Vaidlustest nähtub, et vahekorrad Moskvaga on Washingtoni välispolütife^ kÖige oiuMsemaks peetavaks
koostisosaks. Nad on kaks suurvõimu, kes teineteist umbusklikult põrnitsevad, vahetififvar-hel
nagu teada^ ja tundasaaniiseks kompavad ja seejuures aegajalt kas vihaseid või sõbralikke
häälitsusi teevad. Nende kahe suurvõimu vahelised suhted määritlevad rahvusvahelise polütika
. globaalses ulatiises. . :
Kuid nende fcahe suurvõimu
kõrvad on ika veel .üks kolimäs faktor,
mis avaldab itohutult suurt
mõju rahvusvahelisele poliitikale.
Selleks kolmandaks faktoriks on
nii Washingtoni feui Moskva kasutada
ja käsutada olev tuumarelvastuse
arsenal ja sellest tulenev
.tuionasiõfja võimalus ning oht.
Ameerika, j a Nõukogud ongi
õieti suurvõimud sellepärast, et
kumbki omab suures kvantumis
tuumarelva. Teadmine, et teine
seda omab, mõjutab vast3.stikus-tes'
suhetes ettevaatusele.
Seejuures ameeriklastel oli
välja arenenud arvamus, et on
välja kujunenud vastastikune
terroritasakaalu mõiste* mis
teeb suurvõimude vahelise soja
mõeldamatuks,
ükspuha kumb sõda alustaks
ja esimese löögi annaks, saaks ta
teise löögiga .vaenlaselt ikka veel
niipalju" hävitust' kaela, et selle
talumine oleks riigile ja -ühiskon-naile
ülejõu käiv, nü psühholoogiliselt
kui praktiliselt mõeldamatu.
• •••
Nüüd aga on mitmed ameerika
oks-perdid hakanud juhtima tähelepanu
asjaoMe j a tundemärkidele,
et venelased ei j^ga seda
terroritasakaalu ja ituumasõja
mõeldamatuse mõistet.
Nii näiteks kirjutab ajalehes
,,The Washington Põst" endine
Harvardi ülikooli juures . asuva
Venemaa Uurimiskeskuse juhataja
professor Richard Pipes, et te-
Arvatakse, et kui, koaäitsioon,
võimule tuleb, siis valivad kommunistid
itaalia 5?:ommu3iistide
taktika, toetades sotsialistide vä-hemusvalitsust,
kuid loobudes samal
ajal vastutuse kandmisest.
ühtlasi kinnitatakse, et kommunistid
ja sotsialistid; ei ole saavutanud
kokkulepetiihise valimisplatvormi
küsimuses, kus-jisüres
lahkarvamisi tekitavad
sellised olulised küsimused nagu
miinimum-töötasu, natsionaliseerimine
ning kesk- ja ülemklassi
maksustamine.
Mõlemate parteide vahel tekitab
k a hõõrumisi sotsialistide populaarsuse
kasvanline. vali j askon-nas,
küna kommunistide populaarsus
samal ajal väheneb. Sotsialistidele
\ hääletajate arv on
viie protsendi võrra ulatudes 32
protsendile hääletajate üldarvust,
kuna kommunistide pooldajate
arv on kahanenud 25 protsendilt
2() protsendile.
Jugosla(Sivi€9S
ei sdci
nõukogude autoriteetses
des: ,,Kodanlike ideoloogide väited,
et termonuikieaarse& maaü-
• V' • • • • • • •
masõjäs ei saa olla võitjalt, on sügavalt
ekslikud ja võivad, mõjuda
kaihjustavalt: ja desorienteeriv
a d "
, Nõukogude strateegid vaatlevad
praegust ühendriikide doktriini
kui mittepädevat. Nende arvates
on ühendriikide strateegia kiindunud
kinnismõtteliselt ainult
tuumarelvadele, jättes 'kõirvali-seks
ja tähelepanu fookusest
välja kõik muud sõjalised ja poliitilised
faktorid.
Pealeselle on nõukogude vaateks,
et puhkev tuumasõda
saab olema täielik ja totaalne,
kuni üks pool on teise hävitanud.
Ameerika strateegia väljavaade
tuumasõjale on aga astmeline
ehk eskaleerüv, näihes ette, et sõda
on võimalik piirata või vaos lioi-da
nii territoriaalselt kui relvalü-kide
kasutamise poolest. ;
ühendriilüde üks osa valis- ja
käitsepoliitilisi eksperte on viimasel
ajal hakanud tähelepanu
juhtima veel lühele suurele erinevusele
tuumasõja võimalikkusesse
suhtumises Ameerika j a Nõukogude
vahel. Selleks on tsiviilkaitse
ettevalmistuse küsimus.
Ameerikas ei pöörata tsiviilkaitse
ettevalmistaimisele praegu
mitte mingisugust täihelepam;^.
Tosin või rohkem aastaid tagasi
des mõtlema, et see põhüine eeldus
on vaie. Venelaste suhtumine
asjasse on hoopis (teistsugune.
Nõukogude' Liidus pannakse
suurt rõhku tsiiViükaitseüisele ettevalmistusele
tuumasõja . vastu.
Katsutakse teha kõikvõimaiikku,
et hoida ohvrite arvu oma elanikkonna'
hulgas võimalikult minimaalsena.
Selline hoiak aga tähendab,.
.•
et tuumasõda ei võeta mitte kui
üht mõeldamatut kohutavat
katastroofi, vaid kui üht realistlikku^
võimalust, millest tuleb
ilmtingimata võitjana välja
tulla.
Mitmed ühendriikide eksperdid,
nagu Richard Pipes ja teised, on
nüüd tungivalt hakanud sellistele
nõukogude hoiakutele j a seisukohtadele
tähelepanu juhtima ja
nad nõuavad Ameerika põhiliste! juba nüüd. Tammsaare töid tu-
Meie kirjaniku A . H . Tammsaare
100. sünnipäeva tähistamise
eeltööd on võtnud suurema ulatuse
kui võinuksime arvata.
üNESeO (Uiiited Nations Edu-cational,
Scientific andv Cultural
Qrganization — Ühinenud Rali-vaste
Hariduse, Teaduse ja Kultuuri
Organisatsioon) on selle
tähistamise lubanud viia ülemaailmseks.
N. Lüt on selle teinud
üleliiduliseks ja kui anda tähelepanu
kodumaal olevaile ettevalmistusile,
siis näib sellele antavat
tohutult suurt tähelepanu.
Ainus koht, kus seni pole veel
mingit kava avaldatud,^on psgu-las-
eestlaste organisatsioonid.
Ä. H. Tammsaare osa eesti kirjanduses
on nii suur, et selle
tähtsuses ei saa keegi kahelda.
Oleks väga väär kui me selle jätaksime
ainult teiste rahvaste ja
Nõukogude stiilis läbiviidavaiks
üritusiks, kus jääksime kaugelt
pealtvaatajaiks. Tammsaare on
ka meie kirjanik. Nüüdsel sünnipäeval
juubelil tuleks aga näidata,
et me tunneme Ja hindame
teda rohkem kui ta raamatute
hoidmist raamaturiiuleil.
Sünnipäevani on veel pool aastat.
Eiiresti mööduvate nädalate
jooksul, millest üks osa on veel
suvist seisakuaega> peaks igasuguste
ettevahiiistustega alustama
peeritud Eesti kiriku olukorra
kohta. Selles uurimuses omistatakse
erilist tähelepanu Eestis
ma ariisaamise kohaselt Oli Amee- põ^aars^kujunemd""varjerl- » a . üJe^kme^^a^
dite ehitamisest loobuti juba ammu.'
•
rika ja Nõukogude tuumasõja
doktriinid tersA^alt erinevad. K u i
see nii on, ütleb Richard Pipes,
strateegiliste kontseptsioonide
ümberhindamist.
E E L K konsistoorium saatis varakevadel
kirikutele üle maailma'
oma järjekordse^ uurimuse oku-kiriku
• Belgradist saadeti Jugoslaavia
võimude korraldusel välja kaks
ameeriklast, kes olid saabunud
selleks, et esitada Helsingi kokkulepete
kõntrolliTniseks ' koosis-siis
senine Ameerika Ühendriikide
hoiak kaitsepoHitilistes
küsimustes on rajatud ekslikule
Ja ohtlikule vundamendile.
Nõukogude doktriüi näeb selgelt
ette ja toonitab, et kuigi
tuumasõda suurvõimude vahel
kujuneks väga hävituslikuks mõlemale
poolele, siis sõja tagajärjeks
-ei ole sugugi mitte vastasti-kune
enesetapp, üks pooltest, ja
nimelt see,
kes on end paremini ettevalmistanud
Ja omab otstarbekamat
strateegiat, väljub tuumasõjast
- võitjana^
ja kandes küll raskeid kaotusi on
võimeline neid kaotusi taluma ja
oma ühiskonda teo- ja elamisvoi-
' Samuti ei anta elanikkonnale
mingisugust ettevalmistust, kuidas
tuumasõja puhul käituda,
et inimohvrid oleksid võimali-
• kult;vähesed. ..,
Valitseb isegi arvamus, ©t mida
kaitsetum on elanikkond, seda
parem. Teoreetiline ohvrite
arv oleks seda suurem j a tohutu
aktsioonile, mille eesmärgiks on
surve avaldamine inimestele, et
nad loobuks kiriklikest itaütustest
j a v õ t ^ omaks uued marksistlikud
talitused.
Nü püütaksei Inimesi mõjutada
selleks, et nad loobuks laste ristimisest,
mille asemele pakutakse
pidiiliku nimeandmise tseremooniat.
Noortele avaldatakse survet,
et nad ei lasel^ end^konfirmeeri-da
kirikus, vaid läheksid nn.
terrorioht tõkestaks sõja vallale: ,,noorte suvepäevadele". Samuti
tuvale konverentsile protesti melisena säilitama.ja edasi aren,
mimioiguste rikkumiste ^ pärast
N. Liidus elavate ukrainlaste
osas. Väljasaadetuid olid Andrei
kasvanud ringküsimuste põhjal Fõdlnški ja Adam Mishtal.
daina. "
Vastupidiseid ! seisukohti isegi
naeruvääristatäl^e ja nende eest
hoiatatakse. Nü üteldakse ühes
pääsemist. Sellejuures muidugi
eeldatakse, et vastaspoolel suhtutakse
olukordasamasuguselt. Mõlema
võimu suurlinnad on nagu
vastastikustöks pantvangideks ja
kuna isumbki pood omab seega
(kümneid •miljoneid pantvange,
siis ei pea kumbki pool tuumasõda
soovitavaks ega võimailikuks.
Need kalkulatsioonid on
'ameeriklaste poolt tehtud eeldusel,
et venelased suhtuvad asjasse
sama ratsionaalselt kui
nemad ise.
Nüüd aga-hakatakse ühendriiki-püütakse
veenda inimesi, et, nad
abieillumise puhul e i laseks end
kirikus «laailatada, vaid võtaks osa
pidulikust registreerimistsere-moonist.
Ja üsulootus kiriklikul
matusetalitusel tahetakse asendada
orkestriga ning lahkunu (ühiskondlikku
paniist hindavate kõnedega.
/• •
Tulemuseks ongi oilnud kiriklike
ametitalituste anoi tugev kahanemine.
Kogii selle aktsiooniga
loodab praegune kominunisblik
rezhiim lülitada . kiriku mõju
ühiskonnast hoopiski välja.
leks dramatiseerida, seniseid lavastada
ja mitte vaid iihel päeval,
vaid kogu aasta tuleks läheneda
kirjaniku loomingule, mis meile
vaid ta timtumate teoste kaudu
on kättesaadav. Kas ei vajaks
meiegi mõnda eriväljaannet ta seni
paguluses alvaldamata loomingust?
õnneks on meil kirjaridus-ja
kultuuriorganisatsioone, kes
neid ülesandeid peaksid täitma,
ihna et. uusi oleks vaja asutada.
Mitmekultuürilisuse poliitika
suurele edule pannakse lootusi.
Viiniäsel konverentsil Vancouve-ris
peeti palju kõnesid, küs rõhu-^
tati mitmekultuürilisuse väärtust.
Sellega seoses vaadati mitmekul-tüurilisüse
osa kakskeelses Kana.
da ühiskonnas ja lõpuks nenditi,
et mitmekultuürilisus on asendamatu
Kanada tulevikule.
SeUest üldsõnalisest programmist
on olnud juba palju juttu.
Juttu on Oflnud ka mõnest programmist
mitmekultuürilisuse
raamides. Oineti tahaksid etnilised
grupid saada detailsemat informatsiooni
tulevikuplaanidest,
kuidas seila kakskeelses Kanadas
tahetakse rakendada, imelikul
viisil sai Vancouveri suure osavõtuga
konverents Kanada ajakirjanduses
väga väikest tähelepanu,
mõnel määral hoopis rohkem et-nUises
ajakirjanduses, kui uue
mitmekultuürilisuse ministri kõne
tekst saadeti ajalehtedele.
Küll on mitmekultuürilisuse rakendamisel
suurun osatähtsus
just etniliseli pressil, kus iga ajaleht
On erirahvusgrupi teenistu-
CJärg. lk;3)
ROBERT ROl
lõpetas Toroi
aastase kurs^
Science kraa(
märtsül955.
hariduse oni
College'is
Scholar. Astul
and Companj
aasta sügisel j|
õpinguid Mast
ministratsion-1
Yorki ülikooli
KINDI
23 WESTM(
RexdaJe,
TelJ
(All
ses ja vahent
Kanada uudis
simosi selles
grupile on lai
ise on mõnel j
jie«. See ting j
rakendajad
formatsiooni
määral ka et
saadaks „uu(
need on mõi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 14, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-07-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770714 |
Description
| Title | 1977-07-14-02 |
| OCR text | mAm nöJapieTial, 14. juiilil 197*? — Thuisday, M y 14, 1Ö77 [migmiimri.Mi—i •iii....HiwinnTnBnpqg|ggCTrrito.«tiiiiiiintiiwtw» mnni VABADE EESTLASTE; HAALEEANDJA VÄLJAANDJA: o/ü Vaba Eestlaae, 135 Tecumseth St Toroitos. I PEATOIMETAJA: Kari Arro TOBffiTAJA: Haimes 0^ POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sto. C, Toroato 3, Oiat. M6J SM7 ^LEFONID: toimetus 3M-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsiooa) 364-7675 . TELLIMISHINNAP Kanadas: aastas $28.—, poolaastas $14.50 Ja veerandaastas |8.—, kiripostiga aastas $46.—, poolaastas $23.50 ja veeraadaästas $12.50 TELLMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.-, poolaastas $15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga üSA-s: aastas $51.—, poolaastas $26.— ja veerandaastas $14.— LENNUPOSTIGA üle^mere-iQäades^ aastas $60.—, poolaastas $30.50 ja veerandaastas $15.50 Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c. F R E g i S T O N IA Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecuimseth / Toronto 3, Ont. M6J 2H2 Hispaanias äsja toimunud demokraatlikud parlamendivalimised on esimeseks katseks pärast 41 aastast ajavahemikku rakendada rahva poolt valitud rahva-esiridust Ja valitsust ja lähem tulevik peaks näitama, kuidas see uus süsteem töötab riigis, mis nii kaiia aastaid oli surutud diktatuu-rlrezhiimi alla. Hispaania rahvas võttis kutset uuele vabale riikli- Me süsteemile üleminekuks tõsiselt, kuna 23i5 miljonist hääleõiguslikust kodanikust olid valimiskastide juurde ihnunud 80 protsenti. Valimised kujunesid suureks võiduks ja usalduse avaldamiseks peaminister Adolf o Suarezlle, kelle Demokraatliku Tsentrumi unioon, mis koosneb 12 väiksema partei koalitsioonist, tuli vahnis-lahingust välja kõige tugevama polütilise tegurina, jättes teisele kohale jõidise Sotsialistliku Tööliste Partei. Valimistel ametliku tegutsemisloa saamid kommu-i^ istlik partei ning parempoolsete äärmuslaste Rahva Liit ei leidnud rahvamasside hulgas loodetud poolehoidu ning jäid võitjate kõrval kaugele tagaplaanile. Hispaania on tegelikult pärast Frarico surma 1975. aastal ja kuningas Juan Carlose troonile as-tun^ ist liikunud pidevalt demokraatliku riigikorra kehtestamise suunas, ehkki sellele olid vastu Franco rezhiimi ajal suure mõjuvõimu omanud äärmised parempoolsed ja sõjaväe juhid. Peaminister Suarezi ja kuningas Carlose vahelise tiheda koostöö tulemusena vähenes nende jõudude mõjuvõim siiski pidevalt ning nüüd parlamendivalimiste lõpptulemuste selgumisel ei mängi nad Hispaania poliitilises elus enam märknnisväärset roUI. Hispaania uus valitsus seisab väga Ätušlike ja komplitseeritud probleemide ees, kuid 44-aas-tane noor peaminister Suarez loodab need kaimatiikkusega ja uute ideede rakendamisega lahendada. Valitsuse suuremateks probleemideks on sisepoliitiliselt majanduslikest raskustest ülesaamine ja välispoliitiliselt tihedamate sidemete loomine lääneriikidega. Majanduslikus sektoris on eriliseks murtepilveks passiivne väliskaubanduse bilanss, kuna möödunud aastal oli see aukartustäratava summaga — 4,25 kniljardi dollariga — punases. Samal ajal on kasvanud tohutu kiirusega ka Hispaania välisvõlad, mis ulatuvad nüüd 12 miljardile dollarile. Inflatsioonimäära arvestatakse Hispaanias 30 protsendile aastas, mis on kõige suurem Lääne-Euroopäs. Ja kui arvestada, et Hispaanias on 1 miljon töö-tatö õlist, siis võib juba ettekuju-tada, milliseid hiiglaslikke probleeme peab valitsus arvestama. Kui valitsus valib raskustest üle-pääsemiseks rihmapingutamise poliitika, nagu näiteks hindade-palkade kontrolli, siis tuleb tal arvestada tõsiseid kokkupõrkeid ametiühingutega, mis alluvad sotsialistide ja kommunistide kontrollile. . Nagu eeltoodust nähtub, on raskusi palju. Kuid hispaanlased on optimistlikud. Tegelikult on nad palju paremas olukorras kui portugaHased pärast sealse parempoolse diktatuuri kukutamist ning nad loodavad oma raskused lahendada ning täisõiguslike ja väärikate partneritena teiste lääneriikidega liituda; / K. A . - . I^ARIIS — Prantsusmaal on juba pikema aja jooksul kardetnad, et eelolevas märtsis toimuvatel parlamendivalimistel võib parempoolsetele ja keskparteidele väga ohtlikuks kujuneda sotsia-listide- kõmmunistide koalitsioon, kellel on head eeldused võiniu- 1© tulekuks. Vümasel ajal on siiski selles koalitsioonis hakaniid esinema suured mõrad, mis eriti itamevad mõlemate parteide juhtide omavahelistes suurtes lahkhelides. „Lind mis näib „fantastiline" kaugelt, võib lähedalt olla teine." • WASHINGTON' (VE kirjasaatjalt.) välispoliitilised. Ja .kaitsepoiü-tilise^ d eksperdid ning strateegid on viimasel ajal võtnud põhjalikule revideerimisele suhted Nõu. kogude Liiduga. Sellist elavat debatti sõjalistes ja välispoliitilistes küsimustes nH nagii see möödunud aasta sügisest saadik aset leiab, ei ole Ameerikas peetud kümmekonna aasta jooksul. Vaidlustest nähtub, et vahekorrad Moskvaga on Washingtoni välispolütife^ kÖige oiuMsemaks peetavaks koostisosaks. Nad on kaks suurvõimu, kes teineteist umbusklikult põrnitsevad, vahetififvar-hel nagu teada^ ja tundasaaniiseks kompavad ja seejuures aegajalt kas vihaseid või sõbralikke häälitsusi teevad. Nende kahe suurvõimu vahelised suhted määritlevad rahvusvahelise polütika . globaalses ulatiises. . : Kuid nende fcahe suurvõimu kõrvad on ika veel .üks kolimäs faktor, mis avaldab itohutult suurt mõju rahvusvahelisele poliitikale. Selleks kolmandaks faktoriks on nii Washingtoni feui Moskva kasutada ja käsutada olev tuumarelvastuse arsenal ja sellest tulenev .tuionasiõfja võimalus ning oht. Ameerika, j a Nõukogud ongi õieti suurvõimud sellepärast, et kumbki omab suures kvantumis tuumarelva. Teadmine, et teine seda omab, mõjutab vast3.stikus-tes' suhetes ettevaatusele. Seejuures ameeriklastel oli välja arenenud arvamus, et on välja kujunenud vastastikune terroritasakaalu mõiste* mis teeb suurvõimude vahelise soja mõeldamatuks, ükspuha kumb sõda alustaks ja esimese löögi annaks, saaks ta teise löögiga .vaenlaselt ikka veel niipalju" hävitust' kaela, et selle talumine oleks riigile ja -ühiskon-naile ülejõu käiv, nü psühholoogiliselt kui praktiliselt mõeldamatu. • ••• Nüüd aga on mitmed ameerika oks-perdid hakanud juhtima tähelepanu asjaoMe j a tundemärkidele, et venelased ei j^ga seda terroritasakaalu ja ituumasõja mõeldamatuse mõistet. Nii näiteks kirjutab ajalehes ,,The Washington Põst" endine Harvardi ülikooli juures . asuva Venemaa Uurimiskeskuse juhataja professor Richard Pipes, et te- Arvatakse, et kui, koaäitsioon, võimule tuleb, siis valivad kommunistid itaalia 5?:ommu3iistide taktika, toetades sotsialistide vä-hemusvalitsust, kuid loobudes samal ajal vastutuse kandmisest. ühtlasi kinnitatakse, et kommunistid ja sotsialistid; ei ole saavutanud kokkulepetiihise valimisplatvormi küsimuses, kus-jisüres lahkarvamisi tekitavad sellised olulised küsimused nagu miinimum-töötasu, natsionaliseerimine ning kesk- ja ülemklassi maksustamine. Mõlemate parteide vahel tekitab k a hõõrumisi sotsialistide populaarsuse kasvanline. vali j askon-nas, küna kommunistide populaarsus samal ajal väheneb. Sotsialistidele \ hääletajate arv on viie protsendi võrra ulatudes 32 protsendile hääletajate üldarvust, kuna kommunistide pooldajate arv on kahanenud 25 protsendilt 2() protsendile. Jugosla(Sivi€9S ei sdci nõukogude autoriteetses des: ,,Kodanlike ideoloogide väited, et termonuikieaarse& maaü- • V' • • • • • • • masõjäs ei saa olla võitjalt, on sügavalt ekslikud ja võivad, mõjuda kaihjustavalt: ja desorienteeriv a d " , Nõukogude strateegid vaatlevad praegust ühendriikide doktriini kui mittepädevat. Nende arvates on ühendriikide strateegia kiindunud kinnismõtteliselt ainult tuumarelvadele, jättes 'kõirvali-seks ja tähelepanu fookusest välja kõik muud sõjalised ja poliitilised faktorid. Pealeselle on nõukogude vaateks, et puhkev tuumasõda saab olema täielik ja totaalne, kuni üks pool on teise hävitanud. Ameerika strateegia väljavaade tuumasõjale on aga astmeline ehk eskaleerüv, näihes ette, et sõda on võimalik piirata või vaos lioi-da nii territoriaalselt kui relvalü-kide kasutamise poolest. ; ühendriilüde üks osa valis- ja käitsepoliitilisi eksperte on viimasel ajal hakanud tähelepanu juhtima veel lühele suurele erinevusele tuumasõja võimalikkusesse suhtumises Ameerika j a Nõukogude vahel. Selleks on tsiviilkaitse ettevalmistuse küsimus. Ameerikas ei pöörata tsiviilkaitse ettevalmistaimisele praegu mitte mingisugust täihelepam;^. Tosin või rohkem aastaid tagasi des mõtlema, et see põhüine eeldus on vaie. Venelaste suhtumine asjasse on hoopis (teistsugune. Nõukogude' Liidus pannakse suurt rõhku tsiiViükaitseüisele ettevalmistusele tuumasõja . vastu. Katsutakse teha kõikvõimaiikku, et hoida ohvrite arvu oma elanikkonna' hulgas võimalikult minimaalsena. Selline hoiak aga tähendab,. .• et tuumasõda ei võeta mitte kui üht mõeldamatut kohutavat katastroofi, vaid kui üht realistlikku^ võimalust, millest tuleb ilmtingimata võitjana välja tulla. Mitmed ühendriikide eksperdid, nagu Richard Pipes ja teised, on nüüd tungivalt hakanud sellistele nõukogude hoiakutele j a seisukohtadele tähelepanu juhtima ja nad nõuavad Ameerika põhiliste! juba nüüd. Tammsaare töid tu- Meie kirjaniku A . H . Tammsaare 100. sünnipäeva tähistamise eeltööd on võtnud suurema ulatuse kui võinuksime arvata. üNESeO (Uiiited Nations Edu-cational, Scientific andv Cultural Qrganization — Ühinenud Rali-vaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon) on selle tähistamise lubanud viia ülemaailmseks. N. Lüt on selle teinud üleliiduliseks ja kui anda tähelepanu kodumaal olevaile ettevalmistusile, siis näib sellele antavat tohutult suurt tähelepanu. Ainus koht, kus seni pole veel mingit kava avaldatud,^on psgu-las- eestlaste organisatsioonid. Ä. H. Tammsaare osa eesti kirjanduses on nii suur, et selle tähtsuses ei saa keegi kahelda. Oleks väga väär kui me selle jätaksime ainult teiste rahvaste ja Nõukogude stiilis läbiviidavaiks üritusiks, kus jääksime kaugelt pealtvaatajaiks. Tammsaare on ka meie kirjanik. Nüüdsel sünnipäeval juubelil tuleks aga näidata, et me tunneme Ja hindame teda rohkem kui ta raamatute hoidmist raamaturiiuleil. Sünnipäevani on veel pool aastat. Eiiresti mööduvate nädalate jooksul, millest üks osa on veel suvist seisakuaega> peaks igasuguste ettevahiiistustega alustama peeritud Eesti kiriku olukorra kohta. Selles uurimuses omistatakse erilist tähelepanu Eestis ma ariisaamise kohaselt Oli Amee- põ^aars^kujunemd""varjerl- » a . üJe^kme^^a^ dite ehitamisest loobuti juba ammu.' • rika ja Nõukogude tuumasõja doktriinid tersA^alt erinevad. K u i see nii on, ütleb Richard Pipes, strateegiliste kontseptsioonide ümberhindamist. E E L K konsistoorium saatis varakevadel kirikutele üle maailma' oma järjekordse^ uurimuse oku-kiriku • Belgradist saadeti Jugoslaavia võimude korraldusel välja kaks ameeriklast, kes olid saabunud selleks, et esitada Helsingi kokkulepete kõntrolliTniseks ' koosis-siis senine Ameerika Ühendriikide hoiak kaitsepoHitilistes küsimustes on rajatud ekslikule Ja ohtlikule vundamendile. Nõukogude doktriüi näeb selgelt ette ja toonitab, et kuigi tuumasõda suurvõimude vahel kujuneks väga hävituslikuks mõlemale poolele, siis sõja tagajärjeks -ei ole sugugi mitte vastasti-kune enesetapp, üks pooltest, ja nimelt see, kes on end paremini ettevalmistanud Ja omab otstarbekamat strateegiat, väljub tuumasõjast - võitjana^ ja kandes küll raskeid kaotusi on võimeline neid kaotusi taluma ja oma ühiskonda teo- ja elamisvoi- ' Samuti ei anta elanikkonnale mingisugust ettevalmistust, kuidas tuumasõja puhul käituda, et inimohvrid oleksid võimali- • kult;vähesed. .., Valitseb isegi arvamus, ©t mida kaitsetum on elanikkond, seda parem. Teoreetiline ohvrite arv oleks seda suurem j a tohutu aktsioonile, mille eesmärgiks on surve avaldamine inimestele, et nad loobuks kiriklikest itaütustest j a v õ t ^ omaks uued marksistlikud talitused. Nü püütaksei Inimesi mõjutada selleks, et nad loobuks laste ristimisest, mille asemele pakutakse pidiiliku nimeandmise tseremooniat. Noortele avaldatakse survet, et nad ei lasel^ end^konfirmeeri-da kirikus, vaid läheksid nn. terrorioht tõkestaks sõja vallale: ,,noorte suvepäevadele". Samuti tuvale konverentsile protesti melisena säilitama.ja edasi aren, mimioiguste rikkumiste ^ pärast N. Liidus elavate ukrainlaste osas. Väljasaadetuid olid Andrei kasvanud ringküsimuste põhjal Fõdlnški ja Adam Mishtal. daina. " Vastupidiseid ! seisukohti isegi naeruvääristatäl^e ja nende eest hoiatatakse. Nü üteldakse ühes pääsemist. Sellejuures muidugi eeldatakse, et vastaspoolel suhtutakse olukordasamasuguselt. Mõlema võimu suurlinnad on nagu vastastikustöks pantvangideks ja kuna isumbki pood omab seega (kümneid •miljoneid pantvange, siis ei pea kumbki pool tuumasõda soovitavaks ega võimailikuks. Need kalkulatsioonid on 'ameeriklaste poolt tehtud eeldusel, et venelased suhtuvad asjasse sama ratsionaalselt kui nemad ise. Nüüd aga-hakatakse ühendriiki-püütakse veenda inimesi, et, nad abieillumise puhul e i laseks end kirikus «laailatada, vaid võtaks osa pidulikust registreerimistsere-moonist. Ja üsulootus kiriklikul matusetalitusel tahetakse asendada orkestriga ning lahkunu (ühiskondlikku paniist hindavate kõnedega. /• • Tulemuseks ongi oilnud kiriklike ametitalituste anoi tugev kahanemine. Kogii selle aktsiooniga loodab praegune kominunisblik rezhiim lülitada . kiriku mõju ühiskonnast hoopiski välja. leks dramatiseerida, seniseid lavastada ja mitte vaid iihel päeval, vaid kogu aasta tuleks läheneda kirjaniku loomingule, mis meile vaid ta timtumate teoste kaudu on kättesaadav. Kas ei vajaks meiegi mõnda eriväljaannet ta seni paguluses alvaldamata loomingust? õnneks on meil kirjaridus-ja kultuuriorganisatsioone, kes neid ülesandeid peaksid täitma, ihna et. uusi oleks vaja asutada. Mitmekultuürilisuse poliitika suurele edule pannakse lootusi. Viiniäsel konverentsil Vancouve-ris peeti palju kõnesid, küs rõhu-^ tati mitmekultuürilisuse väärtust. Sellega seoses vaadati mitmekul-tüurilisüse osa kakskeelses Kana. da ühiskonnas ja lõpuks nenditi, et mitmekultuürilisus on asendamatu Kanada tulevikule. SeUest üldsõnalisest programmist on olnud juba palju juttu. Juttu on Oflnud ka mõnest programmist mitmekultuürilisuse raamides. Oineti tahaksid etnilised grupid saada detailsemat informatsiooni tulevikuplaanidest, kuidas seila kakskeelses Kanadas tahetakse rakendada, imelikul viisil sai Vancouveri suure osavõtuga konverents Kanada ajakirjanduses väga väikest tähelepanu, mõnel määral hoopis rohkem et-nUises ajakirjanduses, kui uue mitmekultuürilisuse ministri kõne tekst saadeti ajalehtedele. Küll on mitmekultuürilisuse rakendamisel suurun osatähtsus just etniliseli pressil, kus iga ajaleht On erirahvusgrupi teenistu- CJärg. lk;3) ROBERT ROl lõpetas Toroi aastase kurs^ Science kraa( märtsül955. hariduse oni College'is Scholar. Astul and Companj aasta sügisel j| õpinguid Mast ministratsion-1 Yorki ülikooli KINDI 23 WESTM( RexdaJe, TelJ (All ses ja vahent Kanada uudis simosi selles grupile on lai ise on mõnel j jie«. See ting j rakendajad formatsiooni määral ka et saadaks „uu( need on mõi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-07-14-02
