1980-08-14-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 61 ie ^gedes ieWb oma maise koos Eesti bie sõjaniees- (tust lk. Fello Eesti Kallas. rahva aja^ idmnstegft id eesti ajasündmuste \ib Järeldusi tlmistajad COÜRT 636-9811 lESSiN 463-3331 tordid, fcüpsJ- [VID, [., kobnap.» mp. 830-2, ':ias-või tantsi-la ttänud vaid 3u ülemkelner lokingisse riie-cobale. Kümne- - " • • ^maiegi väikse- ^iseta, aga vas^ [inge ära. anised ei too-buiHfe »tusi olu-pöördos kaa-rssis ära. rat lahti! kih-faataine. M g e edasi ootama lehed eemaldu-i^ asi Lindsteni ülarestorani itsus ülemkel-blem Lindsten I on mõistmatii saa toitu! Me ^veerand tundi ;t, aga .hän^ pöörata ja )he siia rüümi )li ja laua. J a minuti jook-n esmajoones kohe selle jä- ^atajaleMosk-helistan ko-tuldetonihär- 15 sekundit |les. Me katsu-i (Järgneb) •i .•1i1 i Nr. J l ESTO-80 ajal toimus ka Mrjanike kokkutulek. Pad!l vaade vestluses olevaile kirjanikele, vasakult prof. " Ja .Arvo. Mägi,> . . ^ Foto: Vaba Eestlane 133 Eichmondl St. W., St© 705 • ••- Toronto,: M5H 2L3,. TeL 364-7072 Stokholmis toimunud IH ülemaailmseÜ Eesti Päevadel oli sisult polütiline ainult demonstratsiooni^rongkäik. Eedti pomti^^ msatsioonid olid oma materjalid paigutanud Balti Komitee J a Eesti Eahvusnõukogu ruumidesse, kus kippus materjalide rohkuse tõttm iekkima ruumipuudus. ajal", ja muud sellesarnast venelasi provotseerivaid' pealkirju lehe-fcüljepikkustel artikleil. Nende aktuaalsete' väljapanekute kõrval oli materjale ERN, Balti Komitee, jt. samas majas ruumi leidnud organisatsioonide tegevusest, ka ajaleht Teataja väljaandeid, mille viimane number oli ESTO-80 puhul rahvuslikus pidu- ,rüiüs..>- Näitusel aga ilmnes kuivõrd suurt tähelepanu olid need eestlaste rahvuslikud kultuuripäevad leidnud rootsi ja teiste riikide ajakirjanduses. ' Külastajaid oli rohkesti, kes igal päeval tulid uudishimulikult vaatama, mida jälle on neist kuski! kirjutatud. Ja A, Horm iseloomustaski seda, et näitused on olnud sama populaarsed kui Esto tegevus üldse. Seintel oli materjale Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfondi, Balti Komitee, Balti Ärhüvi, Läti Rahvusfondi ja Ida-Euroopa Soli-daarsuskomitee tegevusest. Nende hulgas kõik eesti ajalehed eksiilis,, materjale eelmistest Eesti Päeva- •dest, • aga eriti.palju Jooksvat mateirja- , eestlastest ja ESTO-80 rootsi ajalehtedes, terve suur sein täis igasuguseid väljalõikeid, mida Arvo Horm igal hommikul uutega • täiendas. : Nende kõrval mitmeid olümpiaadiga seotud artikleid, kus puudutati ka Eesti küsimust, kus suured pealkirjad andsid kogu näitusele i l mekuse: „Ärge tulge OS tallinn a " ! , „Baltikumi ei saa unustada", „Eesti korraldab pidustuse Stok-holmis nõukogude olümpiamängude ,,Estonia" teatri ooperilavastaja Eino Uuli (1906—1976) eesti teatri Ja eriti eesti muusikateatri aja- Inigu käsitlev pikem uurimus ei ole millegipärast kunagi tervikuna trükis avaldamist leidnud, kuign kodumaal peaks Ju selle avaldamiseks i i i majanduslikke k u i tehnilisi võimalusi leiduma. Küll on seda aga kasutatud nü kodumaal kui paguluses mitmete • raamatute jä artiklite allikmaterjalina. Mõned Eino Uuli kirlutused ilmusid N . Eestis siiski trükis viiekümnendatel aastatel, siis k u i pärast 1956. aastal aset leidnud 20. parteikongressi puhusid vabamad tuuled nõukogude kultuurielus. Järgnevail!; toöksimeg! kokküvõtMkult.mõnlngdd:to kirjapanekutest. Üheks huvitavamaks seigaks ön, rit, mida põhjustas Säiliku ülepin- konkreetne põhjus: Raimond Kulli Chartered Acconnftaaö : TeL 862-7115" foronto, Ont. M s J .2H7 MOSKVA — LudmiUa Viasova, NIZZA ~ Prantsuse politsei on ^f^^t^^ ^'J^ vasiooni vastu Rivieras ja kasuta- f^^^^^ .Meksander Gu^^^^ väd seUeks juba 1976. aastal välja ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ antud seadust, mis keelab , alasti ^"^""'^ T r- f suplemise avalikes kohtades. Polit- lahkuda oma mehe juurde ^laande. kuidas avastati ja TaUinna „Esto- gutamine. Eino Uuli kirjutab järg- tegevus eesti muusikap^UUl algas sei naa on piaauuu &eduu- . homme või kuu aja se täitmisele asuma linnapeaae Ja ' \ , . . tsiviügruppide nõudel. Võitlus ai- P^^^^'- kusjuures ^pole selge, te « L, 4,„,i;c. v„v ^ n i i f c n ? o^Aia Qiniiif see on ainult kulastusviisa voi luba titähti, aga esines edukalt k a oope- „Stambuli roos^' etendusel, kus de taha filosofeerima jääda. KuU g f juuüs, i5^i pomsei axKiis^ainuiE lahkumiseks. Balerün rites ning näiÜejana.Aastatdemie Alfred Säilik reb õrna h ^ e - hülgas tihtipeale detalHd, läks eda^^^^ olevat juba pikemat aega kurtnud, Esiniest maailmasõda ei saanud ei paela ja muutus vokaalselt inv^ kaasa kogu seadust ja et naa ka a si ^ igatseb tagasi oma mehe juur-enci natUKe.- Võitlus on muurunuu . < . . , järjest intensiivsemaks ja politsei de;3a tahtvat oUa amutt temaga. niasse" toodi tenor Alfred Säilik, mist: ,,See aj^as traagiliselt 1928- ajal, kus mitte millestki loodi m i kes oli oma aja säravamaid opere- ndal aastal üiel Leo Faili opereti dagi ja seal ei olnud aega pisiasja ooper ega operett„Estonias" kuigi diks. Seetõttu jäi „Estpnia" teater kollektiivi, hästi jalgu aUa võimekate lauljate hetkel ilma opereti-armastajata ja puudusel. Andkem nüüd sõna Eino ooper ilma lüürilise tenorita." Uulile: ; v V ; ,,Mainitud defitsiidi osaliseks lilt-videerimiseks tuli,,Estoniale" appi õnnelik juhus. 1910. aastal avastas teatri juhatuse liige advokaat OttO/ Strandnian (kellest muide hiljem sai tuntud Eesti Vabariigi polütik Tema rohke energia ja entusi- on arreteerinud ujujaid, süüdista- Seda romantüist tunnet olevat liõu-asm olid suuremad voorused kui des nei^^^ le võimud ka arvestanud. esines aga - Säilik tema mõned puudused ja seetõttu Alasti olemine ja ujumine' on siis- " ^' • \ ' '/ ' " J Jällegi, kuid ainult operettides, kuulub talle auväärne koht eesti ki lubatud, kuid seUeks ettenähl^ | kus ta suurepärane näitlejavÕime ooperiteatri ajaloos. 011 just Rai- kohtades. Tänavu nad aga levisid senud, kuna nad ei saa aknastkii koryas kahjustatud hääle puudu- mond Kull see, kes Esimese maa- igale poole rannikul ja selletõttu välja vaadata, kui seal pole mõnda Jäägid. ümašõja aastail, siis kui juhatuse on paljud kohatikud elanikud nuri- alastikuto koosolekuil tõstatati ooperi likvidee- " üks teine mees, kellest Uuli pi- . . viVciinnQ nidkafja TanalP ja riigivanem, mida Utili teadagi ei temalt juttu ieeb, on dirigent ja küsimus, rusikaga lauale maini) Narvas ametireisil viibides helilooja Raimond KuU (1894— ühel peoõhtul sümpaatse häälega 1945), kes oli alguses „Estonia" j a sarmika välimusega nooruki^ tlsatri dirigendiks jäl930-ndaü aas kelle' ettekantud lauluke „Sõida tail teatri muusikajuhiks. Uulil on ruttu vastlasõitu!" jättis väge ütelda järgmist: : meeldiva mulje. ^ „R. Kulli osatähtsuse kohta eesti •Pärast katse-esInemlstTalltoMS^^^f^^^^^ palgati kahekümneaastane Alfred viidetud, et toa; s u t o ^^ SäUik otsekohe ^Estonia** teatris- mmisikasse olmid pealiskaudne, se teenistusse, kuna direktsioon mida eriti olevat soodustanud^tema aimas noores parvakas kassale dirigeerimise lai ja „lahmiv/ põrutas ja ütles: „ 0 n seni tehtud, siis teeme ka edasi! Ooperikunst pole pastal, mis täna pannakse jalga ja homme visatakse aia taha. Küll näete, rahvas meid hätta ei jäta!" See viimane lause osutua provetli- „Vaba Eestlase**" toimetus|e taHtuse asukoha p k i s . TOIMETUS JÄ TAlllTUS avatud esmaspäevW reedeni kella 4-Ei. Telefonid: toimetus 364-7521 • talitus -JS^-^STS: Toimetajad kodss väliaj zhest. Nagu: team'e,..sai taktikepi aU Eesti Vabariigi aastail ooper „Estonia** teatri põM-Mse repertuaari koostisosaks, jšudes küllaltki šele tasemele.- Karl Arro 482-0242 Hannes Oja 481-53i6 Kuulutusi võetafe vastu: nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. hoinm. kella l l - h i Ja nädala teise ajalehte kuni ^kol-map. homm. keila l l - M. , Ma ;pean oma väidet korrigeerida, sest mond KuUl kolmekümneaastane Raimond Kulli muusikalisel juhatu-tegevus ^Estonia** teatri- Ja kont- sel on ,,Estonias" lavastatud ühte-sertsaalis väärib rohkemat |au kokku 39 ooperit, 77 operetti, 11 paljasõnaliselt iileolevat hai- balletti ja suur arv rahva- ja süm-vustamist, mis pealegi ei tugine fooniakontserte. ohjektüvsele vaatlusele, Eino Uuli kirjutuste juurde pöör- V . : V A B Ä EESTLÄSEiS on tasiiv ajalehe leviku tõttu. .Euulutuste hSmai:.- ^ üks tbüi ühel veenil ^.50 esiküljel $1.— , tagaküljel ^$375 KUUIlJWSf VÕTAVÄB • ' ; : VÄšTU:;;, 1. Vaba EestBaše fealito 135 Tecumseth Stresi^ Telefon 364-7675 l^ostiaadress: Bos 70, StH. C, Toronto, Ont. M6J 3M7 Talitus väljaspool tööaega: Helmi Liivasdi 251-<S495 :2. Mrs. LeMa Marley . 149 Bishop Ave. Wülov7dale, Ont. M2M^ 1^^ Telefon: 223-0080 tõmbenumbrit. Direktsiooni diagnoos osutus õigeks. Säiliku debüüdi kohta ,^Estonia" teatris maksab täiel määral JuliUs Gaesari ütelus: „Vem, vidi, vici". Ka Säilik tuli, nägi j a võitis! Juba oma esimesel ümumisel Tallinna teatripubliku ette sai ta publiku üldlemmikuks, jäädes sel- , „ leks kuni oma surmani ja paljude Tõsi ^^M^^^ ;teatrikunsU armastajate mälestu-Qinud palju ruumi detailide k a l l a lM ses veel.pärast surmagi. Tavaliselt kitsemisele, kuid sellel oli ka oma ; väidetakse operetitenorite kohta, et need on naiste südam.eyailutajad, ~~ ' ' ' [ [ aga Säiliku suhtes kehtib see väide võrdselt ka meeste kohta. Objektiivsus nõuab märkimist, et •TaUiÄse t u l f e s ^ ^ l » « jiOWmA - I t a a U a on vapustatud pommiatentaadi üfe, mis ase-mmgit haaJekooU ega polnM tatuna Bologna raudteejaama, surmas vähemalt 76 inimest, toa s S S " 1 o m S e S d X : 1«« tatoese iimber « neist väga l a s - erakordne müusikalisüs,hariüda-^^®^^v^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ SjBlt ilusa tä,mbriga looduslik hääle- Pommiplahvatus oli üks verise- Möödunud kolmapäeval arretee-materjal (lüüriline tenor, kahjuks maid Itaalia nii vasak- kui ka p a - r i t i juba Prantsusmaal oma sõbra-siiski madala ulatusega). rempoolsete äärmuslaste pommi- tari juures 24-aastane Marco Affa-atentaatidest. Politsei arvab, et tigato, keda ^^^^s^ see oli Uuslashistide terroriäktsi- asetamises,:mille hirmuäratav toi-oon, mis on kutsunud esile vasak- rae on hoidnud kogu Itaalia rahva ' poolsete ja ametiühingute streikide ehmununa. M. Affatigato on k a va-: See OÜ haruldane talent, võrdne ning demonstratsioonide laine Itaa-rem ohiud segatud äärmuslikult teemandi leiule maapõuest. Et lias. parenipoolsete aktsioonidesse ja sellest teemandist brüjanti saada, olnud vangistatud, ühe tunnistaja oleks tulnud tä suunata lihvija, s.t. See oli suurim terroristide pom- tõeiidü oli teda nähtud vähe enne DOCTOR OF .CHIROPRACTEC^ 212 Binnick Cr. Tel. 489-0562 O P T l C A L S T U D 1 0 L t i . R. SCmm), saksa optik Suur valik euroopa prilliraame: Zelss/Rodenstock, Me^tzler Spetsialiseerunnd contact lensJde ..aial--V'- 1586 BLÕOR ST. W. 1 täiiav lääi© pool Dnndas^e snhway'd TELEFON 535-6252 OPTOMETRIST (OPTIK) Tel. 531-4251 j 412 RONCESVÄLLES A V E . AT HOWARD PARK Ülikonnad ja tellimisel 437 t e l . 463-8104 AVE. VAIPADE & MÖÖBLI auruga ,,steamcleaning** HEL. ERIK LOKBIK 447^ Kõige- sellega kaasmesM sihvakas kasv, hea välimus Ja imeväärselt le iissiiiJiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHin MAALID MÜÜGIL suures valikus. Helistage ette 225-5595. 390 Frincess Ave.j Willowdale 'SllllliiilliiilllilinillllHIIIHIIIIIIillllllilllHIIIIIililllll^ Sisseseaded, uuendused ja paraar- <äused elumajades vjõi etteyõtetes» Litsents m-. E 1044 lauhipedagoogi kätte.^' ; miatentaat Euroopa Edasi väidab üuli, et teatri ju- Jaspool Euroopat, hatus olevat olnud rohkem huvitatud uue tömbenumbriga kohesest teatrile rahategemisest, hakates Säilikut otsemaid kasutama suurtes rollides enne vajaliku ettevalmistu-võrdne ainult 22. a. pommltusele King tellis Jeruusalemmas, surma;.80.V, ' _ Ja väi- plahvatust jaamahoone juures. Möödunud nädalal toimus kaheksa ohvri ühismatus, mille kõmmu- ^ nistid muutsid suureks niassmee-sai leavalduseks, kus punaste sirp-va-sara embleeme kandvate sadade osa kuni 200.000 inimest. Pole häbi noorelt noor olla, aga häda tuleb, kui mehel on poisilcese aru. -. • . A. ,H.'Tamffls.aare. seta. Kuid seUe peale vaatamata Siis oli pbmmi panijaks juutide ^^Pf!"^^ ^^^^^^^^^^f^^^ kujunes Säilikust eesti hmusika- Irgun-nimelüie geriljagrupp prae- ^^^^^^^^ ^^^"«^^ teatri keskne kuju, kes esines kuni guse Iisraeli peaministri Menac- 1940. aastani, seUe ajavahemilmhem Begini juhtimisel, teisel poolel ka lavastajana. Parempoolsete terroristide ees- Alfred Säiliku kohene forsseeri- märk on nende ütehise kohaselt tud kasutamine suurtes ooperirolli- atakiga õhutada uusfashistide võides rikkus aga siiski võimaluse te- mu ülevõttu ja uue autoritaarse mast kujundada püsivat ooperiteno-- korra • maksmapanekut- Itaalias. Värskemad uudised loete ..VABA EESTLASEST" HOGAN PONTIAC BÜI€K 348 Danforth Ave. Telefon äris: 461-3561 PONTIAC / BUICK ' LEMANS FHOENIX • • FmEBIR© .' SUNBIRD : CENTlM . MAmm: ^ vSKYHAWK ; :;• G.M.e. veoautot Pruugitud autod EESTI SIHTKAPITAL • • : ; K Ä N A D A S ' ; ! -f • V Annetused ja testamendi-pärandnsed on tulumaksuvabad!. Annetaja soovid täidetakse. 958 Broadview Ave. Toronto. Ont M4K 2R6 ! Teen kõiki mehaanilisi parandusi (mitte keretöid) 3323 Danforth Ave. Tel. 691-S>5S3 RISTO SAÄRENVIRTA /
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , August 14, 1980 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1980-08-14 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e800814 |
Description
Title | 1980-08-14-07 |
OCR text |
Nr. 61
ie
^gedes ieWb
oma maise
koos Eesti
bie sõjaniees-
(tust
lk.
Fello
Eesti
Kallas.
rahva aja^
idmnstegft
id eesti ajasündmuste
\ib Järeldusi
tlmistajad
COÜRT
636-9811
lESSiN
463-3331
tordid, fcüpsJ-
[VID,
[., kobnap.»
mp. 830-2,
':ias-või tantsi-la
ttänud vaid
3u ülemkelner
lokingisse riie-cobale.
Kümne-
- " • •
^maiegi väikse-
^iseta, aga vas^
[inge ära.
anised ei too-buiHfe
»tusi olu-pöördos
kaa-rssis
ära.
rat lahti! kih-faataine.
M g e
edasi ootama
lehed eemaldu-i^
asi Lindsteni
ülarestorani
itsus ülemkel-blem
Lindsten
I on mõistmatii
saa toitu! Me
^veerand tundi
;t, aga .hän^
pöörata ja
)he siia rüümi
)li ja laua. J a
minuti jook-n
esmajoones
kohe selle jä-
^atajaleMosk-helistan
ko-tuldetonihär-
15 sekundit
|les. Me katsu-i
(Järgneb)
•i
.•1i1 i
Nr. J l
ESTO-80 ajal toimus ka Mrjanike kokkutulek. Pad!l vaade vestluses olevaile kirjanikele, vasakult prof.
" Ja .Arvo. Mägi,> . . ^ Foto: Vaba Eestlane
133 Eichmondl St. W., St© 705
• ••- Toronto,: M5H 2L3,.
TeL 364-7072
Stokholmis toimunud IH ülemaailmseÜ Eesti Päevadel oli sisult
polütiline ainult demonstratsiooni^rongkäik. Eedti pomti^^
msatsioonid olid oma materjalid paigutanud Balti Komitee J a Eesti
Eahvusnõukogu ruumidesse, kus kippus materjalide rohkuse tõttm
iekkima ruumipuudus.
ajal", ja muud sellesarnast venelasi
provotseerivaid' pealkirju lehe-fcüljepikkustel
artikleil.
Nende aktuaalsete' väljapanekute
kõrval oli materjale ERN, Balti
Komitee, jt. samas majas ruumi
leidnud organisatsioonide tegevusest,
ka ajaleht Teataja väljaandeid,
mille viimane number oli
ESTO-80 puhul rahvuslikus pidu-
,rüiüs..>-
Näitusel aga ilmnes kuivõrd
suurt tähelepanu olid need eestlaste
rahvuslikud kultuuripäevad leidnud
rootsi ja teiste riikide ajakirjanduses.
'
Külastajaid oli rohkesti, kes igal
päeval tulid uudishimulikult vaatama,
mida jälle on neist kuski!
kirjutatud.
Ja A, Horm iseloomustaski seda, et
näitused on olnud sama populaarsed
kui Esto tegevus üldse.
Seintel oli materjale Eesti Rahvusnõukogu,
Eesti Rahvusfondi,
Balti Komitee, Balti Ärhüvi, Läti
Rahvusfondi ja Ida-Euroopa Soli-daarsuskomitee
tegevusest. Nende
hulgas kõik eesti ajalehed eksiilis,,
materjale eelmistest Eesti Päeva-
•dest,
• aga eriti.palju Jooksvat mateirja-
, eestlastest ja ESTO-80 rootsi
ajalehtedes, terve suur sein täis
igasuguseid väljalõikeid, mida
Arvo Horm igal hommikul uutega
• täiendas. :
Nende kõrval mitmeid olümpiaadiga
seotud artikleid, kus puudutati
ka Eesti küsimust, kus suured
pealkirjad andsid kogu näitusele i l mekuse:
„Ärge tulge OS tallinn
a " ! , „Baltikumi ei saa unustada",
„Eesti korraldab pidustuse Stok-holmis
nõukogude olümpiamängude
,,Estonia" teatri ooperilavastaja Eino Uuli (1906—1976) eesti teatri Ja eriti eesti muusikateatri aja-
Inigu käsitlev pikem uurimus ei ole millegipärast kunagi tervikuna trükis avaldamist leidnud, kuign
kodumaal peaks Ju selle avaldamiseks i i i majanduslikke k u i tehnilisi võimalusi leiduma. Küll on seda
aga kasutatud nü kodumaal kui paguluses mitmete • raamatute jä artiklite allikmaterjalina. Mõned
Eino Uuli kirlutused ilmusid N . Eestis siiski trükis viiekümnendatel aastatel, siis k u i pärast 1956.
aastal aset leidnud 20. parteikongressi puhusid vabamad tuuled nõukogude kultuurielus. Järgnevail!;
toöksimeg! kokküvõtMkult.mõnlngdd:to kirjapanekutest.
Üheks huvitavamaks seigaks ön, rit, mida põhjustas Säiliku ülepin- konkreetne põhjus: Raimond Kulli
Chartered Acconnftaaö
: TeL 862-7115"
foronto, Ont. M s J .2H7
MOSKVA — LudmiUa Viasova,
NIZZA ~ Prantsuse politsei on ^f^^t^^ ^'J^
vasiooni vastu Rivieras ja kasuta- f^^^^^ .Meksander Gu^^^^
väd seUeks juba 1976. aastal välja ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
antud seadust, mis keelab , alasti ^"^""'^ T r- f
suplemise avalikes kohtades. Polit- lahkuda oma mehe juurde ^laande.
kuidas avastati ja TaUinna „Esto- gutamine. Eino Uuli kirjutab järg- tegevus eesti muusikap^UUl algas sei naa on piaauuu &eduu- . homme või kuu aja
se täitmisele asuma linnapeaae Ja ' \ , . .
tsiviügruppide nõudel. Võitlus ai- P^^^^'- kusjuures ^pole selge, te
« L, 4,„,i;c. v„v ^ n i i f c n ? o^Aia Qiniiif see on ainult kulastusviisa voi luba
titähti, aga esines edukalt k a oope- „Stambuli roos^' etendusel, kus de taha filosofeerima jääda. KuU g f juuüs, i5^i pomsei axKiis^ainuiE lahkumiseks. Balerün
rites ning näiÜejana.Aastatdemie Alfred Säilik reb õrna h ^ e - hülgas tihtipeale detalHd, läks eda^^^^ olevat juba pikemat aega kurtnud,
Esiniest maailmasõda ei saanud ei paela ja muutus vokaalselt inv^ kaasa kogu seadust ja et naa ka a si ^ igatseb tagasi oma mehe juur-enci
natUKe.- Võitlus on muurunuu . < . . ,
järjest intensiivsemaks ja politsei de;3a tahtvat oUa amutt temaga.
niasse" toodi tenor Alfred Säilik, mist: ,,See aj^as traagiliselt 1928- ajal, kus mitte millestki loodi m i
kes oli oma aja säravamaid opere- ndal aastal üiel Leo Faili opereti dagi ja seal ei olnud aega pisiasja
ooper ega operett„Estonias" kuigi diks. Seetõttu jäi „Estpnia" teater kollektiivi,
hästi jalgu aUa võimekate lauljate hetkel ilma opereti-armastajata ja
puudusel. Andkem nüüd sõna Eino ooper ilma lüürilise tenorita."
Uulile: ; v V ;
,,Mainitud defitsiidi osaliseks lilt-videerimiseks
tuli,,Estoniale" appi
õnnelik juhus. 1910. aastal avastas
teatri juhatuse liige advokaat OttO/
Strandnian (kellest muide hiljem
sai tuntud Eesti Vabariigi polütik
Tema rohke energia ja entusi- on arreteerinud ujujaid, süüdista- Seda romantüist tunnet olevat liõu-asm
olid suuremad voorused kui des nei^^^ le võimud ka arvestanud.
esines aga - Säilik tema mõned puudused ja seetõttu Alasti olemine ja ujumine' on siis- " ^' • \ ' '/ ' " J
Jällegi, kuid ainult operettides, kuulub talle auväärne koht eesti ki lubatud, kuid seUeks ettenähl^ |
kus ta suurepärane näitlejavÕime ooperiteatri ajaloos. 011 just Rai- kohtades. Tänavu nad aga levisid senud, kuna nad ei saa aknastkii
koryas kahjustatud hääle puudu- mond Kull see, kes Esimese maa- igale poole rannikul ja selletõttu välja vaadata, kui seal pole mõnda
Jäägid. ümašõja aastail, siis kui juhatuse on paljud kohatikud elanikud nuri- alastikuto
koosolekuil tõstatati ooperi likvidee- "
üks teine mees, kellest Uuli pi- . . viVciinnQ nidkafja TanalP
ja riigivanem, mida Utili teadagi ei temalt juttu ieeb, on dirigent ja küsimus, rusikaga lauale
maini) Narvas ametireisil viibides helilooja Raimond KuU (1894—
ühel peoõhtul sümpaatse häälega 1945), kes oli alguses „Estonia"
j a sarmika välimusega nooruki^ tlsatri dirigendiks jäl930-ndaü aas
kelle' ettekantud lauluke „Sõida tail teatri muusikajuhiks. Uulil on
ruttu vastlasõitu!" jättis väge ütelda järgmist: :
meeldiva mulje. ^ „R. Kulli osatähtsuse kohta eesti
•Pärast katse-esInemlstTalltoMS^^^f^^^^^
palgati kahekümneaastane Alfred viidetud, et toa; s u t o ^^
SäUik otsekohe ^Estonia** teatris- mmisikasse olmid pealiskaudne,
se teenistusse, kuna direktsioon mida eriti olevat soodustanud^tema
aimas noores parvakas kassale dirigeerimise lai ja „lahmiv/
põrutas ja ütles: „ 0 n seni tehtud,
siis teeme ka edasi! Ooperikunst
pole pastal, mis täna pannakse jalga
ja homme visatakse aia taha.
Küll näete, rahvas meid hätta ei
jäta!"
See viimane lause osutua provetli-
„Vaba Eestlase**" toimetus|e
taHtuse asukoha p k i s
. TOIMETUS JÄ TAlllTUS
avatud esmaspäevW
reedeni kella 4-Ei.
Telefonid: toimetus 364-7521
• talitus -JS^-^STS:
Toimetajad kodss
väliaj
zhest.
Nagu: team'e,..sai
taktikepi aU Eesti Vabariigi aastail
ooper „Estonia** teatri põM-Mse
repertuaari koostisosaks,
jšudes küllaltki
šele tasemele.-
Karl Arro 482-0242
Hannes Oja 481-53i6
Kuulutusi võetafe vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. hoinm. kella l l - h i Ja
nädala teise ajalehte kuni ^kol-map.
homm. keila l l - M.
, Ma ;pean oma
väidet korrigeerida, sest
mond KuUl kolmekümneaastane Raimond Kulli muusikalisel juhatu-tegevus
^Estonia** teatri- Ja kont- sel on ,,Estonias" lavastatud ühte-sertsaalis
väärib rohkemat |au kokku 39 ooperit, 77 operetti, 11
paljasõnaliselt iileolevat hai- balletti ja suur arv rahva- ja süm-vustamist,
mis pealegi ei tugine fooniakontserte.
ohjektüvsele vaatlusele, Eino Uuli kirjutuste juurde pöör-
V . : V A B Ä EESTLÄSEiS
on tasiiv ajalehe
leviku tõttu.
.Euulutuste hSmai:.- ^
üks tbüi ühel veenil ^.50
esiküljel $1.— ,
tagaküljel ^$375
KUUIlJWSf VÕTAVÄB •
' ; : VÄšTU:;;,
1. Vaba EestBaše fealito
135 Tecumseth Stresi^
Telefon 364-7675
l^ostiaadress: Bos 70, StH. C,
Toronto, Ont. M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivasdi 251- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-08-14-07