Meie Elu = Our life, June 14, 1984

              )
of CarKitia
Gollection Developrtžent 'iranch
395 Wellington 3^ro Opäer io
ECesk' ö®dl msid omait maalt Ja elust kistL
Kõik pühadused teotas v55ras võim.
Me haual pole nime ega risti.
EVIeid ärge unustage, ^end ja hõim!
MOSKVA N.Liidu president eesmärkide selgitamine 10 -esrtöö-
Tshernenko hoiatas Lääne-Saksa- grupis ja lõpuks ühine kokkuvõte,
maa KoheÜse partei Jildrit, et Lää- mille tegi uus i^artei liider Briari
tuumrakettide märklauaks, kui sel- parema|(8 Mulrõnev poHitiläeks
le terr^ooriumilel lubatakse aseta- kõneksvlmis ta seni on pidanud;
da Ameerika tuumlaengutega rake­tid.
Venelased on kiires korras va- ALLISTON, ONTARIO - Väike-mstanud
oma 20 diviisi Ida-Saksa- ^1»» põhjapool Torontot juubeldab
maal uute SS-21 rakettidega ja ehi- teate üle, et Jaapani firma, kes tõo­tavad
väljalaskealuseid samadele dab Honda autosid, on ostanud seal
mkettidele Tshehhoslovakkias. vaikselt ühe suure maatüki ja ka­vatseb
ehitada sellele tehase, mis
HOLLAND — H^üllandi peami- hakkab kokku panema Jaapanis
lister teatas, et Holland ei luba valmistatud osadest autosid. Kavas
asetada oma territooriumile uusi |0n panna kokku selles tehaseskuni
Ameerika rakette, kui N.Liit lõpe- 40,000 autot aastas ja anda tööd
ttab oma tuumlaenguga rakettide 350-le töötajale.
SS-2ttoomise ja laske alustele ase­tamise
sateliitriikide territooriu- TrtDnxTTrk -s** *
\^M„ V •MT1 " » ' " » I u J 1 * TORONTO — Lmnavalitsuse ter­mile.
Kui N.Iaü jätkab nende rakel- J . . , - , ,
* • * I A 11. I I visnoiuosakond tegi teatavaks, et
tide toomist N. Ludu kontrolli all n«#o,s„ ; Ö ™ « O « : , i • i
devate riikide territooriumile, siis °"\u'Vlsi».-. i ™P ."'"T /
HollaadannabloaAmeerilcatüum/ 2.
laengutega rakettide paigutami- 'TnSL ' ! » ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^
^ I « iv J ' £ .» • M . „auplemine keelatud neljas ran-seks
Hollandi territooriumile. „as Jäänepool kesklinna ja ühe.
TORONTO — Konservatiivide kohas idapool kesklinna. Nendes
partei pidas Torontos ühepäevase randlades roiskumine pidi olema
konverentsi. Sissejuhatavatele kõ- kuni 27 protsenti suurem kui supel-
Biedele Järgnes partei poliitiliste vees lubatud.
PAGULUSES
Second Class Mail Registration Np. 1354.
Nr. 24 (1789) 1984 NELJAPÄEVAL 14. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 14 1 XXXV aastakäik
te enistus lipu j uub eli
Sini-musft-valge lipu 100 aasta iwubeiit tähistati vaba maailma paljudes keskustes kus elab eestlasi.
Torontos toimus kiitus-jumalateehistus pühapäeval, 10. juunil Peetri kirikusj kus praost Andres Taul
rõhutas, et ükski lipp ei ole seotud alguseät peale siii lähedalt Jumala Sõnaga, kui meie lipp.
Palaval rielipühahommikul täitus
pühakoda juba varakult kirikulistest,
et ühiselt meenutada sada aastat ta-.
gasi Otepää kiriklas toimunud püha­likku
sündmust.
Altar oli maitsekalt kaunistatud
sini-valge-rohelises kombinatsioonis
lilledega. Sisenesid aupeakonsul. IK
mar Heinsoo koos EÜS-i esimehe
Ivar Nippaku ja nägusais Pühalepa
rahvarõivais Miss Esto Kanada kan­didaadi
Kristi Lüdigiga. ..Lootuse"
koor laulis Evi Valge juhatusel Juhan
Aaviku „Sinu tee". Pühakirja lugeö
õpetaja Edgar Heinsoo ja jutlustas
praost Andres Taul, võttes tekstiks
nelipüha epistli Apostlite Tegude;
raamatust 2:1. Ta tõi kuulaja vaimu-,
silma ette selge pildi kuningas Salo-.
morti jumalakojast kui sümbolist^
kus Jumala au hiilgus võib paistB-Tema
rahva keskele ja samastas selle'
osavalt ühendades sini-must-valge
pühitsemist ja õnnistamist lipu aja^
loos Jumala Püha Vaimu tormi-tuule
puhumisega eesti tütarde-poegade;
südameis õilsateks ja väärikateks-te
gudeks, (Toome jutluse ära töisäal.)
LIPU PROTSESSIOON
laulis ji<^ntate^
se" ühendatud koordr. Romari Toi
juhatusel Johannes Hiiob'i „01b us­tav
surmani" ja lipp toodi kirikusse
..Kaunistagem eesti kojad" orelihe-lide
saatel. Lippu kandis Eesti Üli­õpilaste
Seltsi liige Andres Tork.
Saatjateks olid EÜS-i liikmed Ric­hard
Kaimre ja Lembit Tork. ..Miss
Esto" Kanada kandidaat Kristi Lüdig
deklameeris Lüli-Anne Parlo luule- Sini-must-valge lipu 100. a. juubeli tähistamise kiitus-jumalateenistu-tuse
„Sini-must-valge trikoloor", selt Peetri kirikus. Ees praost Andres Taul ja õpetaja Edgar Heinsoo.
EÜS-i esimees Ivar Nippak kandis Lipuvalves E.V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo, „Miss Esto '84" kandi-ette
1884 aastal EUS-i esimehe Pee- ^^^j j^^jg^. j^^^. . j-gg^j üliõpilaste Seltsi Kanada Koonduse esi-terHellati
poolt peetud kõne. millele _ , , , T «^uu„ D i . t o «« ^ ^ rr- l u i n^ mees Ivar NippaL, ^ Foto — Lembitu Ristsoo
Jarg Ihk. 3
SCÖHTUME PÄRAST SUURT SOLISTIDE KONTSERTI
ROY THOIVISON HALI/i
AIÄTERRASSIl
esmaspäeval, 9. juulil 1984
BAAR - MÖVENPICKI TEENINDUS
iCutsed $10.00 saadaval postiteel E. Kunstide KesEcus,
958 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6
(tasuga tšekiga)
Üksikasjalikud juhendid vägivallaakti teostajatele 1941. aastal
Prantsuse ajakiri „Res Publica" avaldas 5. detsembril 1946 tõlke dokumendist, mis antud Nõukogude
võimude poolt küüditamise teostamiseks Balti riikidest M. Liitu. Toome need juhendid eesti keeles aja­leht
«Eesti Post" järgi aastast 1947,
„Leedu Arhiivis" {Les Archives
Lithuaniennes) on avaldatud allpool­toodud
instruktsioonide fotokoopia
originaalkeeles, s.o. vene keeles. Kä­su
teostada neid eeskirju andis Nõu­kogude
Riikliku Julgeoleku Rahva­komissar
Merkurov 31. mail 1941 nr.
4/9174, adresseerides selle Nõukogu­de
Leedu Riikliku Julgeoleku Rahva­komissarile,
major GladkoVile käsu­ga:
..Tehke ettevalmistusi nõukogu-devaenulike
isikute deporteerimi­seks
Nõukogude Liidu kaugemaisse
osadesse, kes teevad revolutsiooni-vastast
kihutustööd."
I ÜLDISED JUHTNÖÖRID
Nõukogudevastase elemendi küü­ditamine
Balti riikidest on kõrgeima
tähtsusega poliitiline ülesanne. Selle
täielik edu oleneb palju tegevusrüh-made
võimelisusest, missugused
koosnevad kolmest isikust ja piir­kondade
keskustest, et hästi koosta­da
selle operatsiooni kava ja näha
ette kõik vajalik. Ühtaegu ei tohi
kunagi unustada, et see operatsioon
peab toimuma igasuguse kära ja paa­nikata,
viisil, mis ei annaks põhjust
demonstratsioonideks ega manifes­tatsioonideks
mitte üksi isikute
poolt, kes on määratud küüditamise­le,
vaid ka ümbruskonna elanike
poolt, kes on häälestatud vaenulikult
Nõukogude valitsuse suhtes.
Anname eespool juhtnöörid, kui­das
toimetada küüditamist. Tuleb
rangelt kinni pidada neist juhtnööri­dest.
Igal juhul, meie kaastöölised
Moskvas korrati
Reagani sõnu
„Ta88'i" teatel on N.Liidu valSt=
asunud seisukohale, et pinevu­se
vähendamine suurriikide vahel
on hädavajalik. Läbirääkimisi tu­leb
alustada relvastuse vähenda­miseks
ja kes on selle vastu, see ei
tööta mitte rahu nõudvate rahvaste
huvides.
See teade tuli Kremlist paar päe­va
pärast seda, kui NATO esinda­jad
lõpetasid kolmepäevase kon­verentsi
Washingtonis, kus kutsuti
üles suurvõime tõsiselt mõtlema
pinge vähendamisele ja relvastuse
kontrolli teostamise vajadusele.
Kremli teate kohaselt N.Liit olla
korduvalt teinud tõsiseid ettepane­kuid
relvastuse kontrollimiseks,
kuid need ettepanekud on kõik t&«
gasi lükatud Ühendriikide poolt.
Kusagil ja kunagi ei ole teatatud
Kremli poolt nõukogude rahvaste­le,
et need olid N*Liidu esindajad,
kes marssisid välja Genfis ja Viinis
relvastuse vähendamise konve­rentsidelt
ja sellega tegid võima­tuks
läbirääkimiste jätkamise teh
vastuse vähendamise alal. Avalda»
takse lootust, et nüüd neil on taht°
mine oma esindajad tagasi saata
nendele relvatuse vähendamieis
konverentsidele.
Hoiatuspaugud
demonstrantide vastig
^^.v.:, ^,,;;^;,Stak8am^
GEISLINGEN („Meie Elu" kaas­tööliselt)
Saksamaal käisid suu^
remad rahumai'sid umbes 300.000-
nde „rahuingli" osavõtuL De­monstratsioonide
sihiks olid amee­riklaste
kasarmud ja depobd. Nii
oli Geislingeni lähedal Mutlange-nis
kisamas 16.000 enamuses alaea­list
demonstranti kõigist Saksamaa
osadest kui ka Taanist. Nad piira­sid
.sisse USA kasarmu ja lennu­välja,
kus arvatakse olema Pers-hing
2 raketid. „Rahuinglitele" pi­das
Schwäbisch Gmühdis Mutlan-geni
külje all mitte just Kevade­pühade
kohase jutluse punaka vär­vusega
pastor Jörg Zink, kes kuu­lutas,
et Liiduvabariik on ameerika
koloonia.
Tõsisem vahejuhtum leidis aset
USA-depoo juures.^ Umbes 37 de­monstranti
olid üle aia roninud.
Neli nendest olid tunginud kuni vii­mase
tõkkeni laskemoona lao ees.
USA vahipostid lasid hoiatuspau­gud
õhku. Seepeale võttis Saksa
politsei kõik 37 ajutiselt kinni. Aga
see kinnivõtmine ei hirmuta de-monstrante,
keda lastakse pärast
isiku kindlaskstegemist jälle va­baks.
Ainuke asi, mis neid hirmu­tab,
on see, et nad peavad pärast
isiku kindlakstegemist jalgsi oma
„töökohale" tagasi minema. Ka­heksa
kilomeetrit jalamarssi on lii­ga
pikk maa karvastele.
•kk
deporteerimisel võivad ja peavad
teatud juhtudel, võhes arvesse konk­reetseid
küüditamise tingimusi ja
hinnates õieti antud olukorda, võtma
. (Järg Ihk. 3)
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
- 1 5 . JUULI
TORONTO
28-le ESTO Üritusele on pileteid
^eel saadaval, pluss kümme näi-ttust,
spordivõistlused, kõik kong-irnssid
ja koosviibimised. Esiteks,
d^tke ESTOPASS, nimekaärt, mis
avab tee näitustele, spordivõist-
Oustele, annab prii juhise jm.
Suur- ja Mqorsolistide Kontserto-de.
Maakondade lõunasöögi, Esto
Balli ja laevasõitude piletid on
läbi müüdud. ^Kalurineiu"
ainult reedel saadaval.
Saadaolevast nimetame eriti:
Pühap: AVATSEREMOONIA ja ESTORAIVIA,^^^^^^
Esmasp.: VÕIMLEJAD I ja II ® ROOTSI NOORTAIDURID
Teisip.: „MOSAIIGBD" • KAVAL-ANTS ja VANAPAGAN (rahvatants) d SÜMFOONIAKONTSERT
Kolmap.: LUULEPÕIMiK 0 KONGRESSID ® DZHÄSSKONTSERT
Neljap.: RONGKÄIK © POP-KONTSERT® Muusikal ,,1919"
Reedel. KIRJANDUS-MUUSIKALINE E.L ® Operett «KALURINEIU" (III etendus) ®
ESTO VISIOON ($12 ja $6 pHetid)
laup: LAULUPIDU ® RAHVAPIDU
Piletid ja informatsioon:
ESTO '84 büroo
Avatud esmaspäevast — nelja­päevani
kell 14-19, laup. 10>13.
' Reedel suletud,
958 Broadview Avenue,
Toronto, Ontario M4K 2R6
Eesti Majas, tuba 11
Telefonid: (418) 465-1834
nädalapäeviti kl. 14-19 ka
465-6609
PIDUSTUSED
7. JUUUli « KONTSERTAKTUS, VABAÕHUTEATER, MÕTTELEND KODUMAALE