es

              National ^jibrary IÖOKQ
Gcn. Acquisitiöns SG^tirt*,
OTTAM, Ont„ KU^QS^°^
iregistration number A i i i S T ILMUB IGAL TEISIPÄEVAL
JANEUAPÄEVÄL
Nr. 96 (3017) XXXn aastakäik
Neljapäeval, Thursdai
Üksiknumbri hind 70 ceüti
Juba enne jõulusid i5»Ä8 Torontosse r^^^^^
laPMlSed lumetiud katostasid maanteedel W^»'»^^?' ^^S^^u^itanüd ''^'^r^
jõuIuMrikuisse minekut. Vaatamata, et ««sflased on pa^ns^tevasm piähaderoomu sisendab,
nad jäänud jõWuõlituse kirikus^^
JÕÄttt jumalateenistused oUd rahwõhked javalguskuuasea. ^ _
koguduses toimus juba Vana A n d r e s e l ^ g u d r ^ S ^ ^ ^
tust, võimaldades keskpäevase ja lustas koguduse op, U . Petersoo.
^pärastlõunase vahel pidada oma
jõulujumalateenistuse Eesti Apost-
Ijk-õigeusu kogudusel, kiriku alali­sel
kasutajal. 01 see
kalmusid, kuš süüdatud küünlad
Muusikalises ^sas laulis Helmi jäid hämaruses lieegitsema.
euroopa Jõululaulu „Mis ,^ _ ^ / ^ . ^
Jouluohtuse jumalateemstusega
mindi mälestuste kaudu noorus­maale,
kus sel sündmusel oli pal­ju
suurem tähendus kui siinsel
^apäevasel kommerjtsiaalse rõ­huasetusega
maal.
1'. E. S. Täienduskooli V. Ja VIbi klasside õpilased esinemas kooli jõulupuul. ¥asakult esireas Arvo
soo, Eita Läte, Leena Kalvik, Lehte Leesment, Martin Eoos. Matti Pikk Ja Henrik Nõmmik,
Meiam Rümdva, jr. Leo Mmsta, Eisto Leivat, Mati Fajo, Madis Saks p Peeteir Westerblom..
Foto:
Sincioir Stevens' hbm küsiniis© mm Kmüäü pari^üti^sitl
Toronto (EKN informatsioon) — 15. detsembril sõitsid Balti esindajad Ottawasse kd^ttma Eäii^ ia
välisministeeriumi Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa osakonna esindajatega. Eestlastest sõitsid Eestlaste
Kesknõukogu J^anadas ja ühtlasi |Balti;J^ esimees Laas Leivat ja E E N peasela'etär Ja Balti l i i d u sek*
iretar Priit Aruyald.Lpasiesihd dr. Lennärts Lukks. LeedulM esindasid kutselised advokaadid Algis
:Fscevicms'ja,Jpam '
EKN^ukM ka Balti IJidi^^a^ Otfeiwäs Walter ^ent;
Välisministeeriumi esiadiisse ito^
iusid osakonna direktoi: Barry
Mawhinney, programmi direktor
Gordim Whitehead ja tema abt
llarlene Jones ning eriülesanneter
ga lükmed RonaW Halpiii ja Denij
:seGoüiet. • ;i'
Esiteks tulid arutusele Euroopa
Julgeoleku tulevased konverentsid.
Nagu on teada toimub 1985. a. Ot­tawas
n.n. ,expeirts* konverents^
kus käsitletakse ainult inimõiguste
\ M s i m u s i . / ' - / ' y 4
Mawhinney yäitis> et venelastega
peab niisnguster 1 ^ ^
äärmiselt ettevaatlikult ümberj'
ivkäima,;; '^^^
Tema kogemlised on, et venelaste
iseloom (m nüsügune, et mida roh­kem
mõõda asja nendelt pressid;
seda kangei^aelsemaks nad muutut
vad. üksikuid inimõiguste küsimuj
si võib esitada .äga alati^ kasuta •
des n.n..;vaiikset diplomaatiat'.
Vaikne, kuid järjekindel; surve
toob rohkem tagajärgi kiii otsene
pealetung. (
Mawhinney ütles, et ta on teadj
lik, et Nõuk. Liidus.on ( ^ o r d vä­ga
halb ja väljavaade pole ihitte
optimistlik. Siiski on tema arvates
Helsingi kokkulepe - reiv, millega
saab venelastele survet avaldada
iüim- ja rahvaõiguste rikkumiste
küsimustes. Välisministeeriumil on
olnud vähesel määral õniie pere-,
kondade taasühendamise pinnal.
Faktid äga näitavad, et need või­dud
on olnud vä^a Väiksed. Viima­se
viie aasta jooksul on nad suut-|
mid ühendada ainult kaks balti
ritoluga perekonda: Mis p u u ^
lütvan^idesse, ütles Mawhinney
siis on vähe lootust, et Kanada va-j
i litsus saaks appi tulla. Valitsus
katsetab vah^evahel inimõiguste
rikkumise küsimusi venelastega
üles tõsta, Poliitvangide suhtes te­hakse
seda aga laial pinnal, tähen­dades
et individuaaljuhtumeid ei
käsitleta.
Kõne alla tuli Balti konsulite
staatuse küsimus. Süü Mawhinney
ütles, et välisministeerium on sel­le
küsimusega põhimõtteliselt
nõus, kuid otsest abi väUsministee-riumilt
ei. ole oodata. Mawhinney
arvates on õige viis seda edasi aja­da
poliitilisel pinnal parlamendi-
Ta kinnitas ka, et valitsus jääb
oma seisukoha juurde Balti riiki­de
„de jure" tunnustamise suh­tes
ja seUegä seoses oleks Balti
konsulitele täisdiplomäatilise
staatuse andmiiae tähtis siimbool-ne
aste.
Ühesõnaga, välisministeermm :ü
blokeeriks niisugust sammu, aga
nad on juba teinud kõik mis või­malik
selle heaks. Selle teostami­ne
peab tulema teisel vüsiT.
Järgmisena arutati päranduste
jaotamise Ä i , oh momendil
Ontario pai:ianiendis seisma jää­nud.
Küsiti kas föderaalvalitsus
on avaldanud survet Ontario pro-vintsiyalitsusele
seda akti mitte
seaduspärastada. Mawhinney vas­tus
oli, et kuigi ta pole seUe asja­ga
täiesti Icursis, ta võib kinnita­da,
et nad pole ennast seganud
provintsi asjadesse.
Viimaseks punktiks' oli Euroopa
parlamendi resolutsioon Balti riüd-de
dekoloniseerimise suhtes. Talle
esitati' seisukoht, et Balti küsimust
peaks viima maaümapöliitika tase-
•mele.-
Eüsiti, kas Kanada valitsus oleks
valmis iiht samast resolutsiooni,
nagu Euroopa parlamendis vastu
v<5eti, esitama Ühendatud Rah­vaste
Organisatsioonile;
Mawhinney ütles, - et ta. on,-ka selle-/:
ga põhimõtteliselt nõus ja ta lubas
vastavaid võimalusi põhjalikult
uurida. Ta hoiatas aga, et niisugu­sele
resolutsioonile poolehoidu lei­da
ÜRO liikmesrähvaste hulgas
pole kerge.
Enne koosoleku lõppu arutati lü­hidalt
Aarae Vahtra küsimust.
Eestlased soovisid teada, miks nii
kõrgel kohal olnud ärahüpanud isi­kut
ei soovitud vähsministeeriumi
poolt ülekuulamisele kutsuda.
Mawhinney vastas, et tema pole
sellest teadlik, aga annab kindla
lubaduse asjaolu järele uurida ja
meile vastuse anda. Ta lisas, et
tema arvates, kui Vahtra peaks
jälle kunagi Kanadas vübima, siis
välisministeerium oleks väga huvi­tatud
tema intervjuule kutsumisest.
; P^ale koosolekut sõitsid Balti
esindajad otsekohe Parlamendi
Mäele, kus oli kokkulepitud kokku­saamine
parlamendiliikme Sinclair
Stevens'iga. Stevens võttis esinda­jad
vastu oma büroosv Arutati ül­diselt
samaseid probleeme, mida^
oli äsja arutatud välisministeeriu­mis.
•Keskpäevasel jumalateenistuser W. D. Andersoni „Maria laulu" ja
Jutlustas koguduse õpetaja praost P- A-Yoni,,Jõululaps", orelil saa-
A.Taul, muusikalises osas esinesid tis organist Asta Mitt.
pühapäevakooli ja leerieelsete koor Toronto Kolmaihu koguduses oli
-Margit Vüa juhatusel, kaastegevad pealelõunane jumalateenistus, jut- . ..
Tiina Pärnsalu flöödil ja TÜna Hu- lustas õp. 0. Gnadento^ Aga seUes oU suski mimhmge su-beltshellol.
Toronto EELKJakoWkog
\, . kus õp. T. Nõmmik pidas juthise ja ^ ^ « ^ mie sommii jmirde.
Mne jumalateemstust mängis laulusoüstiksoü Kadri Nõmmik, Lisades teadaolevaüe kahe ko-
Martm Kiik joulumeloodiaidj^una Leida Pilt saat^ orelü solisti guduse kirikulistele veel teiste ko-öarpsikordil,
tehes seda ka kahel ja koraale. Samal ajal oü jõuluju- guduste jõuluõhtuist osavõtjad,
Järgneval jumalateenistusel. malateenistus ka Virginia United võib tõenäoliselt arvestada, et koi-
PealelÕunasel jumalateenistusel ^"^^^s, kus jutiustas usuteaduse mandik Toronto eestlaskonnast kü-kulis
koguduse noortekoor Loo^üüõpüane Indrek Järve, orelil E. lastasid jõuluõhtuseid jumalateo­tus"
Peeter Tammearu juhatusel ^elin. ^ ^ nisUisi. See o^^^^^
U. Kasemetsa Jõuluöö" ja kaks ™ Baptisti koguduses oh ]oulu- ne karmist reaalsusest, kus joulu-koraali
Teenisid mõlemad kogudu õhtune jumalateenistus küünlaval- lapse.sünnimaa läheduses toimusid
se õpetajad, A.Tauli kõrval ka s , g « s e l , kõneles K . E a i d , jõuhide^ajaVuue^^
MUusikaUses osas o M kaastege.
i^ad noortekoor ,,Päike" ja viiul- ^^^^f^f^^^
M a VÜiar Puu. usuhste vahel. Kus Jeesuse sunm-
, , ^ kohal oli politsei- ja sõjaväevalve
_^T. K Jivange^ses l^guduses oU- erakordselt tugev, mfetõttu; täna-louhiohl^
umalateem^^^^^^
lõunal. Kõneles Allan Laur, laulsid ^^jj^gj^j^
Leesmendi noored. Samal ajal oli
jõuluõhtu-jumalateenistus ka T. E. Eesti jõulukirikuis särasid küün-
Vabakoguduses, kus kõnelesid H. lad ja kuulutati rahusõnumit.
Heinsoo, jutlustas A. Taul.
- õhtusel jumalateenistusel oli so­listiks
Estra Väli-Toompuu kahe
jõiilauluga ja Cantate Üomino R.
Toi
R. Toi,
.h.kirikukelladel jõuluviisi.
oli kolmel jumalateenistusel
1550palveHst. /
Sa.Tias kirikus toimus kell 2 p.l.
f• S, Apostlik-õigeusu koguduse
iunialateenistus. Jutiustas praost
E« lepik, laulis koguduse laulu- p ^ f f g j p0|
Mr G. Raagi juhatusel, soustiks
Järvalt, orelil E. Toi.
ov jai
iltbiroosse itirnetati
mim toimus enne p^ihi üks
suurimaid õhtusööke, millest kuni
4000 immest osa võttis. See oli li­beraalide
partei tuluõhtu, kus kõ-näejaks
oli peaminister Pierre E.
Tnideau, kellelt oodati suurt uu­dist
millal ta lahkub parteijuhi
köhalt. Selle ootuse tõttu nimetati
juba ette sündmust „vimiaseks õh-
MOSKVA — N. Liidu haige president ja juht |uri Mdropov ei
md ootuste kohaselt aasta viimasel nädalal toimunud N. Liidu kom­munistliku
partei keskkomitee kokkutulekule. Andropovi „teadmatu-sest'^
väljatulekule on antud mitu kuupäeva, varem oli 10. dets., siis
öeldi, et kindlasti tuleb ta välja aastalõpule inääratud koosolekule,, nE^
da tema haiguse tõttu on edasi lükatud.
:s".
.Tarvatesom praegune va­litsus
liiga arglik venelastega lä-birääkinAištel.
E i ole kindlaid sei­sukohti,
ei oie ka tagajärgi valit­suse
nõuetele mim- ja rahvaste-õiguste
küsimustes.
Mis puutus Balti konsulite staatust,
süs Stevens andis kindla lubaduse,
et pärast veelkordset katset välis­ministeeriumi
kaudu ja selle eba­õnnestumisel
ta tõstab selle küsi­muse
ise alamkojas übs.üld^
oli Stevens igati Balti esindajate
seisukohtadega täiesti nõüš.
Kokkusaamine Süiclair Steven-s'iga
kestis tund aega, misjärel
Balti esindajad sõitsid tagasi To­rontosse,
Kuid kõik ootused peaministri
tulevikuplaanide üle jäid avalda­mata.
Trudeau ainus suurem uudis
olvet alates 1, jaanuarist nimeta­takse
endise liberaalide peaministri
ja Nobeli rahuauhinna laureaadi
Fearsoni mme järgi Toroüto leö-öujaam
ümber PearsoE Internatio­nal
Airporfiks.
maaväringut Guineas jõulupühade
nädalal põhjustasid peagu 450 ini­mese
surma, kusjuures 200 on veel
kadunud ja 350 said tõsiselt vigas­tada.
Esunese maavaringu tugevus
oli 6.3, järeltõukel 6.2.
Äsjane koosolek ei andnud min­git
lahendust. E i olnud ka oodatud
võimuvahetust. Ka ei ohiud lääne
diplomaatide arvates midagi koos­olekul,
mis näidanuks, et ta loo­buks
ise või sunnitakse loobuma
oma kohast.
Ainus tunnusmärk oli, ja seegi
tugevdas Andropovi positsiooni, et
kaks uut liiget määrati 'polütbü-roosse,
57-aastane VitaH Vorotni-fcov
ja 70-aastane Müihail Solo-mentsev,
mõlemad täisõiguslikeks
liikmeiks, millega selle arv ori jäl­le
13-Ie. Vorotmkovi kure ülenda-mme
tippu Andropovi ajal olevat
tingitud viimase soovist ta aseta­da
positsioonüe,
kust ta võiks astuda 78-aastase
Nikolai Tihhonovi, praeguse N,
Liidu peaministri kohale, kes on
veel Leonid Brezhnevi ajajärgu
mees.
Kolmas Viktor Chebrikov nimetati
mitte-hääleõlguslikuks polütbüroo
liikmeks. Chebrikov on olnud kaua­aegne
Andropovi abi KGB juures
ja praegune KGB julgeoleku ja sa­laluure
organisatsiooni esimees.
Nende meeste' jüurdetoomme tä­hendavat,
et Andropov on kindlalt
oma kohal. Kuid teiselt poolt usu­vad
Kremli vaatlejad, et Andropo­vi
tervislik olulcord võivat teda
sundida oma kohalt süski üsna
varsti lahkuma.
Andropov saatis kokkutulekule
kirjaliku tervituse, müles ta süga­valt
kahetseb,
®t ajutistel takistavail põhjusil
tal polnud võimalik istungist osa
võtta.
Ta ütles edasi, et ta oli valmistu­nud
kõnelema N. Lüdu majandus­elu
ümberkujundamisest. Kõne loe­ti
ette televisioonis ja avaldati eri-büUetäänina.
Andropovi nähti vümati 18. au­gustil.
Pärast seda on nõukogude
võimud jonnakalt rääkmud, et ta
on külmetunud ja olevat juba pa­rem.
Mitteametlikult aga räägitak­se
neeruhaigusest ja nüüd ka nee-ruoperatsioonist,
millest ta olevat
toibumisel. Paljude kuulduste hul­gas
on koguni üks, mis räägib et
teda hoitakse vangina ühes sõja­väehaiglas.