es

              National Lijrary 50 253
Gcn. Acquisitions Scction
OTTAWA^ Onto • K U - 0N4 .
registration nnmbeir
ELMUB IGAL TEISIPÄEVAL
JANEUAPÄEVAL
Hr. 20 (3037) XXXIÜ aastakäik Teisipäeval, 13. märtsil 1984 — tuesday, March 13,1984 Üksiknambri hind 70 centi
ifuiriTifniiivniMei
Moori, ed kooliniiumid' ©kvat
Jtides kohtades tühjad.
Sõda Kes'k-ld€is võtab yye ja hi«sciiiiaM@
LONDON — Sõda Kesk-Idas näib võtyat uue näo:.Iraak yõivat oiasBsrmanud kmm sMwdd M'<i^'
vigaasiga, mis tehtud salajasis maa-aluseis tööstustes Iraagi kõrbealal. Tööstus asuvat 15 km kaugusel
Iraagi linnast Rutbahist, OE olemas teateid sõdureist, kes leitud mürsuatikudes nagu
nad jäänuks magama.
m • . ' ^ •
Surnute,kehadei pole leitud näh- Iraak pole seni oma kommen-tavaid
kuulihaavu ega^esirakkusid taare asjaolude kohta andnud. Ta
nahalV mis rtekivad sinepigaasi on tahtnud ebapopulaarset ja asja- ^ . , , , , ,
mürgitusest. Lähemal vaatlusel tut sõda juba ammu lõpetada, kuid ^^^^^'^^ ohtlikuks
Gzaieo sektori lahinguväljal, 48 Iraan on keeldunud vaherahu te- muutuda, kui Iraani massmnnakud
km Bashrast lõunas, leiti isesüsti- gemast. teostuksid samaaegselt 970 km
vaid atropiinsulfaadi ampulle, mi- pikkusel rindel. Iraani olukorda
da kasutatakse antitoodina närvi- . ^efilevastu on Eraau organiseen- nõrgendab aga tehnoloogia puu-gaasi
mürgituse puhul, ühel am- - tohutu Inimjõu saat- dus, tanke on vaid viiendik Iraagi
pullil oli näha et see oli pärit Iraagi vastu, kus mobilisee- omadest ja Õhujõud tõsiselt nõrge-ühest
Amsterdami tehaspst. Sellel, ^tufe hulgas on nii palju kool!- neoud. ; ^
oH õpetus kuidas teda tarvitada ja • -.- ; • . • <. .•• . . / - -. • . . .. • : y ••• .- ••
hoiatus: kasutada ainult närvigaasi
mürgituse puhul!
Juba mõned kuud tagasi olid š '
iraanlased ostnud avalikul turul =
mõned tuhanded ampullid. NATO E
üksustel on need varutud juhtu- E
miks, kui N. Liit alustaks tulevikus E •
keemilist Ä a . = ;
,V 'Ükš . võimalus :;oIeyat süskl, .et,
ifaanlased ostsid seda omale va- i
rnks iselleks puhuks kui niid ise 1
: aflustaklsid keemilist sõda • -Vl-^
EKN kuldteenetemärkide saajad. Pildil vasakult EKN esimees Laas Leivat, kolonelJames Breithaupt, Tony
Riprecht,¥udShymko, EV aupeakonsul Ilmar Hein soo
- ' ^oto: Vaba Eesüane
ja nende
kaitset.
oma
imiaa müüs äsja
vajaksid E
suuremal arvul spetsiifilisi gaasi-maskešid
ja kaitseriietust fkeemilis-te
relvade vastu. Iraak oli närvi-gaasi
kasutahud juba möödunud
aasta alul kaamelite; ja lammaste 5
juures kaugel ^ korbepiirkonnas 1
Saudi-Äraabia lähedal. ' 5
GaasisÖda suudeti II maäilmašõ- i
jas vältida, kuigi mõlemal poolel 1
olid suured varud olemas; =
Tänapäeval peetakse sõjakoledu- =
sist hirmutavamaks keemilist ja E
bakteriloog^t sõda, mis olevat s
tiramasõj^ hävitusele yordM* =
Viimasest oii need isegi ohtliku­mad,
kuria nad ei vajaI tuumarel­vadele
vajdikke baase. - -
Keemiliste ^relvade kontrolli on
mõnes ringkonnas hakatud pidama
teistest vajalikumaks, iion; tõstetud
riõudmisi süiiremäks kontrolliks ja
vastastikuseks kokkuleppeks. Iraa­ni
poolt antud näited^ närvi- ja si-nepigaasi
ohvreist on ^äratanud tä-heiepianu,^
mõned Euroopa arstid
näevad söUes: kindlaid tõepdeid, et
Iraak on toiminud vastupidiselt
1925. a.; Genfis sõlmitud kokku­leppele^
millele 1975. r a . \ s to
111 riigi poolt veel bikteriloogilise
sõjapidamise keeld. Kuid varsti pa­rast
1975; ä. pakti sõlmimist- tulid
esimesed teated Indohiinast, kus
mägestikukülade elanikud rääkisid
,,kolläsest vihmast'V mida sõjalen­nukid
alla heitsid, mis tekitas ini­meste
haigestumisi Ja surma.
1979. a: juhtus ; Sverdlovskis
plahvatus, mis vallandas änthrax-mürgi
pilved ümbruskonnas ja oli
põhjustanud palju inimohvreid.
Ameeriklased usuvad, seal len-
(äaš keenmilište relvade tööstus
Õhku, kuigi venelased keelasid
vaatlejail kohale tulla.
Küll on venelaste poolt kasutatud
keemilisi relvi Afganistanis ja
Kanaputsfoeas; Veel on teada, et
Iraak andis kohn keemiatööstust
venelaste kasutamiseks, et toota
mingisugust kaitsevahendit miürgi-sõja
vastu. .
Maailmas on keemiliste relvade
varud suured. Vastupidi I maail­masõjale,
kasutatakse nüüd seda
suurriikide poolt nende agentide
kaudu kolmanda maailma konflik­tide
puhul, kus peamiselt talupoe­gadest
koosnevas elanikkonnal po­le
mingisuguseid kaitsevahendeid
eneste
Hääl" (Voice of America) edastais Eesti Va-fiwiriigi
aastapäeva puhu! juhtkirja „The Lessoh of the Bal-tics"
(Balti õppetimd)ne!j^dimne kahes keek^^ umbes sajale
le kuulafale.: YOA juhtkirjad kajastavad U^A' valitsini^
Eesti a|älugu käsitleva filmi tegemist
'vaateid;
Eile, kahekwmie neljand tähistati Espti^še^
seisvüse 66. aastapäeva. Eesti ja teised kaks Balti riik
ning Leedu, olles kaua kuulunud tsaarivõimu alla, saavutasid
rahvusliku iseseisvuse 1918. aastal. 1939. aastal otsustasid kaks
rezhiihii, kes omasid erinevad ideoloogiad, kuid ühise küünili­suse
—• Adolf Hitleri ja JosifStalinitotaHtäarsed riigid
jaotada omavahel Eirde-Euröopa. 1940. aastal tungisid Stalini
armeed/kõigisse kolme Balti riiki. Sellest ajast peale on Eesti,
Läti ja Leedu Nõukogude impeeriumi võimu all, väljaarvatud
kõhn aastat Saksa okupatsiooni II maailmasõja ajal. ;
Oma iseseisvuse vältel saavutasid kõhn - Balti rüki edu de­mokraatia
suunas. Eestis kehtestatr näiteks 1938. aastal põhi­seadus,
mis nii mõneski suhtes sarnanes Ühendriikide pmale^
Kuid suurima tähtsuse omas tõsiasi, et kõik Balti riigid olid
iseseisvad ja vabad valima oma valitsusvormi — lühidalt, va­bad
määrama ise oma tulevikku.
Praegu on aga enesemääramiiie tolles maailma osas ai­nult
unistus. Balti riikidel on vähe mõju arengute üle, mis
suurel määral mõjutavad nende rahvuslikku heaolu. Kõigis
kolmes leidub hulgaliselt sõjalisi baase, kus paiknevad neid
rahvaid rõhuva jõu sõjaväelased ja relvad. Eestis rajati hil­juti
kaks SS-20 tüüpi rakettide baasi ~
baasidele Balti riikides. Leedus hakkas^^^^ opereerima üks
tuumajõujaam — kuid mitmed Leedu teadlased arvavad, et
selle julgestusvahendid ei ole küllaldased. Kõigis nendes maa­des
on Läänemere ranniku delikaatne looduslik keskkond
ohustatud tegevuse läbi, mille kohta eläiiikd endil ei ole mi­dagi
kaasa rääkida. Need, kes võtavad sõna — inimõiguste
kaitseks, usuliseks vabaduseks, rahvusliku kultuuri huvides —
sunnitakse vaikima. • •
: j Meie valitsus ei ole kunagi tunnustanud Balti riikide Šun-.
niviisilist inkorporeerimist Nõukogude Liitu - - ja nagu pre­sident
Reagan mööduniid aastal ütles — „ei tee me seda ka
tulevikus". Meie toetame nende õigust määrata ise oma raii-vuslikku
tulevikku, vabana võõra võimu ali.
Varematel aegadel on mõned nimetanud seda poliitikat
ebarealistlikuks. Meie aga peame ebarealistlikuks mõtlemist,
et vägivallaga, rajatud ja terroriga võimul hoitavad vahtsused
saavad kunagi esindada rahva tahet — või anda lootusi tõhu­saks
kujunemise kohta. Lõppeks usumeme kõigi inimeste va­badusse
— see tähendab enesemääramiseõigust kõigile rahvas­tele.
Need, kes seda enesemääramist maha suruvad, demon­streerivad
võrdselt põlgust ü ü vabaduse idee kui ka nende
vastu, kellele nad seda keelavad.
1 Möödunud laupäevasel Eesti IJit Kanadas esindajatekogu koosolekul tehti kokkuvõtteid Kanada ees-
I ti organisatsioonide tööst kas ešmdajäte kaudu või olid kaugemal olijad saatnud oma aruande kirjalikult.
.1 Kops oli ligi paarkümmend esindajat. Koosoleku av as esimees V. Hubel, misjärel koosolekut valiti juhti-
1 Ä^Ev Soomet ja pr^
= Organisatsioonide aruannete see-i
ria avas T. E. Seltsi abiesimees V.
S Rein, loetledes aasta jooksul toimü-
I nud sündmusi, kus suuremaks on
s EV aktus, seltsi kevadpopurü, eri-
I ti aga eesti koolide tööle kaasaaita-
E mine. Liikmete arv tõusis möödu-
1 nud astal 85 võrra. Tänavu sügisel
1 tähistatakse seltsi 35. aastapäeva.
I ESTO-84 ajal korraldatakse Ro-
5 herts Libräry riiumes näitus „Ga-
I tes of TaUimi", mis kestab kogu
5 juulikuu.
I T. E. Äiandusklubi tegevusaru-
I ande esitas M. Lepik, märkides tal-
I viseid loenguid ja suviseid väljä-s
sõite. Liikmeid on saja piiris.
I Tulevikulootusteks on, et nqored
S eesti aiahdusarhitektid asuvad
I Klubi juhtima;
I K. Aun- andis Kitcheneri Eesti
s Seltsi tegevuse aruande. Liikmete
I arv on üle 100, kuid pensionäridelt
I ja üliõpüastelt liikmemaksu ei nõu-
1 tai liikmekaardid kirjutatakse väl-
I ja automaatselt igale teadaolevale
i eestlasele. Tegevuseks on kevad-i
ja sügispeod, emadepäev ja jõulu-
S puu. Eesti kooli enam ei ole, lapsed
= tuuakse kas Hamiltoni või koguni
1 Torontosse. Esto-84 eel katsuti or-
1 ganiseerida laulukoori, kuid see
I katse ei õnnestunud.. K. Aun mär-
E kis, et eestlastel pole enam aega
I oma üritustel olla, kuulatakse ka-
= va, juuakse kohvi ja rutatakse ko-
I ju. Suvel on Kitcheneri E. Seltsi
S jõud seotud Seedrioruga.
S EKKT tegevusest andis ülevaate
S Benita.Vomm, öeldes et koondisel
= on praegu 20 lüget. Tegevuseks on
~ olnud aastanäituse korraldamine
kord aastas.
V. Hubel ütles, et on olemas idee-
^*v*^^i^(^^5^tfvJ^<^^^ sld, mida tahetakse rakendada.
ELK mateqale esitatakse ESTO-
84 üldnäitusel.
Tänavu korraldataks© väljaspool
ESTO-84 sündmusi oma näitus.
Kirjalikult olid aruanded saatnud
T. E. Õngitsejate ja Jahimeeste
Selts, kus on 81 liiget; „Kungla"
rahvatantsurühm, loetledes esine­misi
nii eesti kui kui ma muudes
ühiskondades; just koosoleku päe­val
toimus tänavune rahvatantsu-lavastus
„Kaval Ants ja Vanapa­gan".
Thunder Bay aruanne hõl­mas
nii seltsi kui koguduse sünd­mused;
Montreali E. Seltsil on 140
lüget, tegevuseks aktused ja osa­võtt
mitmesugustest rongkäikudest
ning demonstratsioonidest koos
teiste baltlasega. Viimaseks oli
SudburyE. Seltsi aruanne.
ELK oma aruandes märkis V.
Hubel kontaktide loomist, ,,Sillase"
väljaandniist, ka oli V. Hubel äsja
aktusekõnele jaks Londonis.
Suurim algatus oli veebruaris
toimunud mälestusteõhtu „Narva
'44", mis oli samal ajal ka tulu­õhtuks
Saksamaalt ESTO-le too­davate
sõjaiavaliidide toetami-seks.
Majandusaruande esitas laekur
Helgi Kurm. Aasta jooksul on ol­nud
mitmesuguseid sissetulekuid
$519.31, koos eelmise aasta ülejää­giga
oli raha $1821.87. Kulusid
520.47, jättes ülejäägiks $1301.40.
Eelolevas tegevuskavas on ette
nähtud samasugust tööd kontaldide
loomisel teiste eesti seltsidega, eri­ti
sel ESTO-84 aastal.
ELK liikmed võtavad aktiivselt
osa organiseerimistöödest. Peale
neid sündmusi tehakse täpsemad
Selle kõrval E. Soomet andis in­formatsiooni
ESTO-84 rahvuskong-ressist
ja sellest osavõtuvõimalu-sist.
Helgi Kurm esitas 1984. a.
eelarve, mis on tasakaalus $3535.00.
Kanada Eesti Ajalookomisjoni
tegevusest andis aruande E. Soo­met.
Jätkuteose väljaandmiseks on
saadud toetust Wintariolt.
Viimasel koosolekul tehti otsus,
et 31. maiks tuleb kõigil lubadu­se
andnud autoreil oma osa täi­ta
ja pärast ESTO-84 vastava osa
lisamist võidakse sügisel juba
käsikiri ladumisele anda.
E. Kuris esitas KEAKkassaaruan-de,
mis näitas 1983. a. lõpul seisu
).745.20. ' ;
E. Soomet esitas KEAK koosseir
su, mis kinnitati esitatud kujul.
Kohal algatatud küsimuste all
kirjeldas V. Hubel ESTOFILMI al­gatust
Eesti ajaloost fümi tegemi­seks,
mille töökoopiat näidati väik­semale
grupile; Fümi eelarve on
$58.000. Kanada riigilt saadi toe­tust
$28.999, vaja on eesti ühiskon­nalt
saada $30.000, et see jõutakse
valmis teha veel enne suviseid
suurpidustusi. V. Hubel pidas selle
filmi valmistamist eriti tähtsaks,
kuna videofilmina see võiks Eesti
ajaloo igasse kodusse vüa. ,
Lisaks selgitas E. Soomet ESTO-FILM
CANADA'le toetuse andmi­se
võimalusi, nii et need summad
tulumaksust tuleksid mahaarvesta-misele.
Kuna see on ajalooline töö, süs
on ELK ja KEAK selle algatuse
toetajad.
Koosoleku sõnavõttude hulgas
tänas Egbert Runge dr. K. Auna
Eesti lippu kirjeldava broshüüri
väljaandmise ja ELK juhatust
Narva '44 korraldamise eest.
vanemqaidid kutsuvad
Emesaks, Tobias, Päts, Saar^ Vettik, Läte, Tubin, Gounod, V.
üst —. TIINA MIlT-KimBM:.kIaveril^'— Mäch^?3^yCh&^
Piihap., 25;
(Royal Ontario Muuseumi — Planetariumi taga — Queens Park Circle, Museum
peatus.) Pääsmed sadaval ^koorilükmeiit ja enne kontserdi algust kohaipeal
CAFE CREPES'1
reedel; 30. märtsil Eesti Maja ke^icmises
saalis aligusega IcellT pJ.