Vaba eestlane , June 25, 1985

              T Ä Ä L iK JLMUB IGAL TEiSIPAEVM.
NT, 48 0161) XXXIV aastakäik Teisipäeval/25. juDiuI 1985 --Tuesday, June 25,1985
ooWdll Street ^©ymciff" luMkirl käsitleb bdti pr®bte©üB(g
suurima tiraazhiga päevaleht „TIie Wall Street Journal^ avaldas
14, juunfl juhtkirja Balti riikide küsimuses, pealkirjaga „Balti orjust Anmame alljärg-suurema
osa ^^The Wall Street Journal'!'^ juhtMrjasi-
.„Ma olin seotud vangla trellide kaotasid Balti riigid (kellede roopat. Teadete kohaselt on
külge ja tulist nuga hoiti minu na- maa-ala on kokku Oklahoma riikidesse paigaldatud asrvatavästi
ha^ vastu. Jahutamisejks kallati osariigi suimine) umbes 600.000 174 maapinnal asuvat tuumarelva
mind üle külma veega. Mind jäeti inimest kesköistele Jsaarangutele, kahdjasüsteemi. Allveelaevadele ja
setuna trellide külge neljaks öö- kontsentratsioonilaagritele ja S5- sõjalaevadele on seal paigaldatud
päevaks."^ See väljasmugeldatud berikiUmadde nurkadeks ; umbes 140 tuumarelva kandjasüs-teade
kirjeldab ühte Janis Bar- Kuid see, mis on neile juhtunud teemij, niihästi konventsionaalsete
kans'i keerukamatest piinamištest, sellest saadik 1950-ndate aastate ai- kui ka tuumaotsikutega.
kes on veetnud enamuse oma noo- guses kui murti viimane vastupanu Balti rahvastel on vähe rõõmu
rest täiskasvanu east vangistuses on samuti kohutav." 'nendest mänguasjadest:, Ja nad ei
nõukogudevastase agitatsiooni süü- „The Wall Street Journall" 14- ole sugugi õnnelikumad oina orjas-distuste
alusel. Tema kaaslätlasi on nda juuni, juhtkiri jätkab allpool tamise puhul kui 45 aastat tagasi
venelaste pdolt piinapingil venita- järgmiselt: „Viis kuidas ühest rii- -kui see algas, hoiak mida jagavad
tud sellest saadik kui punaarmee gist lahti saada on põhüiselt poolakad, tshehhid ja teised, kes
marssis Riiga sisse aastal 1940. järgmine: esmalt sa mõrvad kõige värvati hiljem nõukogude impee-
Käesolevast nädalast 45 aastat kõrgema esheloni, siis; sa saadad riumi.
tagasi iiimiti Läti vägivaldselt N. sisse võõra tööliskonna selleks, et Kui mehed Kremlis arvavad, et
Liidu külge, pärast kahte aasta- lahjendada elanikkonda, järgnevalt
kümmet kestnud ajajärku iseseisva sa muudad ametliku keele selleks,
. vabariigina. Nägu kahel teiselgi mida keegi päriselanik ei taharää-vabariigil,
Leedul ja Eestil, lõppes l^i^a, siis sa saadad päriselanikke,
tema eksistents.
329 hukkus lennukisse
asetatud pommS
lõhkemisel
Pomm Ak Indüa u«;ia«iii^ujuuii>u*!,
mis oli teel Montrealist Londo­nisse
ja edasi Indiasse, hävitab len­nuki
9500 meetri kõrgusel Atlan­di
ookeani kohal ja kõik 329 rei­sijat
ning meeskonnaliiget hukku­sid.
Reisijad olid hindu emigrandid,
nende hulgas 86 last, kes sõitsid!
Indialsse koolivaheajal oma pere­kondi
külastama. I
Vähem kui tünd aega varem lõh­kes
pomm Jaapani, tokio Narita
lennuväljal, surmaste kaks pagasi-töölist
See CP Air lennuk Jahkus
Vancouverist, kuid oli saabunud 10
minutit varem. Olnuks | plahvatus
õhus, hukkunuks ka sel lennuka
sõitjad.
Mõlemad plahvatused arvatakse
olevat sabotaazhiaktid, millega In­dia
lennuliini mõnikord on ähvar­datud.
Politsei uurib võimalikku
saranased vihameeled on täht- seost kahe pla.h va, tuse vah*e t, •k uid*
susetud nende imperiaalsete am- Enne küüditamise mälestasteem^^^
U^oo^ä.p«b^,^eijaemi riku esisel balti naiste demonstratsioon, kes kandsid rin- t a | > « kuna näd
iviua, öiio öa aaauau L/<*iiawauuus.w küllalt ajalUgU OppmUO.' - , • I • ~ / , - J ^ T J - J
impeeriumi teistesse osadesse ja,' Nende sõnadega lõpeb juhtkiri nai oma rahvuste dissidentide püte ja vabastamise nouet.
mis veel parem, topid neid rongi- Ühendriikide kõige suurema tiraa- Demonstratsioon äratas ka tähelepanu kui baltlaste oma ^ ^ t T . / ^ l ^w ^w«f iilP^ «i^^
1, et nad on muutumas desse, et saata Võitlema Afganista- zhiga päevalehes^,The Wall Srteet .-t,. mõlemad meiied olevat uie pun
nõrgemaks on signaaUd BaMku- ni . iJrJv..- r^i.^n ^«iViri^.tPtnd »nolocaustl tähistamine.
mist jätkuvasti kuuldavad.
m. Journaris", mis on pealkirjastatud
Baltlasi ei ole aga kerge olnud„Balti orjus". ~
.Nad tuletavad meile meelde, et Protestivormid on ulatunud
paktid >N. Luduga oh äärmiselt f^f^P"^* (õpilane Kaunases,
ebausaldusväärsed ning'et riike on keedus, aastal 1972) kurn keeldu-võimalik
ära kaotada, ihna et pai-. ^^^^"^ ' ^ ^ ' ^^
jud teised riigid paneksid seda tä- Yat«<i surve aU, ^
hele. . massiivse ..klrikuskäimi^m: eriti
TT i»+ 11 u 1 • Leedus, mis on jätkuvasti jonna- * 1L eTncm *•k uTr1ju*t- as^ aTlla rJa hulep?m gu- ,I ^att ik axto il-iink-link , j•a morn'iid e ik o- tele Eestii Lati ia Leeduga, loovu- . . . T/.. IL J U
tad.s igameks ajaks kõ k suve- f ^ vabadussamba'
raansed Õigused nende ule. Onnis- v - J I v ii i * ^
^ ^ Kuid kõigele sellele vaatamata on
Kanadasse tulnud. Olevat võimalik,
et nad on organiseerinud kaks sa°
maaegset pommiatakki.
Rehe Levesque Ministrite
Quebec City —
vintsi värviküllane
Quebeci pro-peaminister
Peking (AP) — Hiina kõmmu-
Partei Quebecois juht Rene l.eves-nistlik partei on intensiivselt asen-que
tegi' teatavaks partei juhtkon- damas eakaid bürokraate noore»
^ nale. oma resingatsioöni enne, kui mate, kõrgema haridusega ametni-tatud
^agu alati lühikese mäluga, kun"'"; 5^^^^^^ " , 7"""l'"T*""""7~"""'^I! " " 1^
taastasid nõukogude võimud_ hege- tükk Kirde-Euröopast muude-m
SOjaKaie Kaaslastega, MlvaSMl^.JllUIlU Ateenas tada 25-ndat provmtsiparlamentr kudest ümberpaigutustest ministee»
moonia nende riikide üle, kirjuta- siaalsrealkt evtiõviämliealkisn e mis uosnta mpao~teEnut-- rMevoäoemoah vpiotsoelrei , tekeuli dol eOvMa vleaimbausMtan;u Nda des iSäMlgmseai st 153 reisi- valimise aastapäevad Ta jääb edasi riumide juhtkonnas. Uute^^m
: . • |at ja meeskonnaliiget. Lennnk lendas kahel korad Bd"
rati ja Alžhiiri vahel^^ kuni jäi Beirutisse.
oma kohale kuni uus parteijuht on te keskmine vanus on aUa 55 aas-valitud.
:tat, ^ , ; • :• ''
des alla kurikuulsale Molptov-Rib-bentrppi
paktile aastal 1939. Ve­nemaa
kirjutas ka alla Atlandi
Hartale aastai 1941, mis kinnitas
taas rahvaste õigusi valjda oma va-iitsussüsteeme.
See on aga muidu­gi
Molotov-Ribbentropi pakt, mis
on ücka veel kehtiv tänapäeval, ol­gugi,
et seda kunagi ei nimetata
ametlikes nõukogude ^ ajalookäsit­lustes,
kuna komrrluni^tid ju: mitte
..kunagi ei kaubitsenudi natsidega.
Seal on naisi ja haigeid reisijaid Punane Rist, kuid keegi pole suut-veel
vabastatud, teised aga paigu- nud kaasa aidata,
iSLAMBAD —Afgaanide par-^atudniitmd^^
tisanid surmasid või haavasid 400 ^ muhameedlaste tingimuseks on
valitsusvägede sõdurit ja võtsid 160 nende valduses olevate ameeriklas-vangiks
ühenädalalise võitluse ajal te yabastaniisekSj et; Iisrael vabas-
Peamiste partisanide jõudude juht taks üle 760 shü^
Veristatud ja tõugatud mõlema Peamiste pastisanide jõudude juht rael mingisugusel ett^^
türannia poolt (natsid okupeerisid Ahmdahah Massoud ütles, et parti- na-Beimtist väljatõmbumisel kaasa oleks mingit seost shiite vangide ja ^ i ™ * f^^yvidi^^
kõik kolm riiki pärast seda. kui sanid vallutasid valitsusvägede po- võttis. Iisrael, on keeldunud neid lennukihõiVajate vahel . Olevat.heasteiVlSillmS Sei^^^
Saksamaa kuulutas sõja Venemaa- sitsioonid ja kaks kõrgemat vaht- vabastamast või lubab vabastada President Reagan on paa^^
le) ; susvägede ohvitseri said surma. nende poolt ettenähtud ajal,, kui j-aiöelnnd et tema kannatus on^^^^ ^^^^^ ^^^^^ ^^^^^ ,M , . V . .,
kuna shiitide nõudmised on oI°
nud selged ja järeleandmatud
Iisrael vabastagu nende ksies ole­vad
sMite. vangid..
MAIWAYOm^ soome
sõduritest koosnev rahupidamise üksus^ kes peeti
Tangis Iisraeli poolt toetatava Lõuna-lJibanoni annee
aga USA peaks sellist soovi lisrae- katVpnr.nQ ta nln^ifab nma^^^^^n^^ . . „
., lUe esitama, süš võiksid nad vangid aSaste \ S a S """^ ''"^'^ relvadega, treeningu-; le kontrolli Ixnma-lÄnoA am^
vabastada. Miks peaks ÜSA sek- aiiiäSsfk ™^
kuma Iisraeli vaidadessenaab- v ^ f c l e U^on^nS^ tugeva internatsionaalse ^rve aUa nad v ^ s aidata abista^^^^^
riga,. seda pole sdgunud. või on
, J ."liu . J 1I.Ä- V. Tõmmanud peagu icõik oma
polnud kuUalt valvsad hõivajate väed väljaXÜbanonist, •
lennukisse pääsemisel.
sugustesse läbirääkimistSse^.^ Ä Ä d r ' ^ e e ^ ' S ü t a i S ; KrÄ^peaminist^^^ SlS" o T p õ S w i^
ristidega, samuti keelati New Yorgi sümfoo- P^t''°l"«.^ tefsoom oma pohjapnnle .
, "^^^ lerronsmi- kmd mis toodi avalikkuse ette just
JiHta, kmm m saanud nagu teejktosi d md ajal kui vahekorrad^ o^ julgeoleku pidamiseks.
. csaks :.palesttmilafete . . võitlusest .: • - " v:. • ^v/ •. - / • . ^ ^: :; •
oma rahva õiguste eest. v."~"~"~'^'. •; • - ." ' - •„ —• V r • •' • : - .', :.; •• : . : , • • ,' •;. , '
see ainult hea võimalus kogu vahe- katse jõuga ameeriklasi Vabastab
juhtum USA kaela veeretamiseks, n^^ksab 40 pantvangi elu.
USA president Ronald Reagan Vahejuhtumil on muidugi komp-on
öelnud, et nad ei lasku mingi- fikatšiöone. USA keelustas oma
Reagan on feorranud kinnitust, et
USA et tee mitte kunagi fohtses-sioõne
terroristidele, millega terro­rism
võivat saada veelgi suuremat
' tähendust. Ka ei nõudvat USA, et
mõni teine riik (Iisrael) seda teeks.
^ USA ajakirjandus ja meedia on
tõmmanud paralleele omaaegse
; Carteri pantvangi­de
juhtumiga, mida Reagan tera­valt
kritiseeris. Reagan oii ähvarda­nud
jõuga ja Beiruti lähedale ön^
koondatud sõjaväge; väidetakse et
USA lenunkid ön juba üle Liibano­ni
lennanud, kuid hõivatud amee­riklased
on palunud, et president
Reagan mitte ei tarvhaks sõjalist
jõudu, mis tähendaks ameeriklaste
Baiti •riilide$oja^
Št; JPäüli Idriküs toimuäud küü
mitmed riigid ja organisatsioonid'
^" pakkunud, kaV
NOORED
TEiME
W1NTARI0
AITÄH!
Tervise
RAIVO REMMEi 759P7046